Ózge ult muǵalimderi arasynda «Qazaqshańyz qalaı» saıysy
Qazaqstan halyqtarynyń Tilder merekesi kúnine arnalǵan ózge ult muǵalimderi arasynda «Qazaqshańyz qalaı» saıysy
Qaıyrly kún qurmetti qonaqtar men ustazdar!
Biz jyl saıyn ótkiziletin Qazaqstan halyqtarynyń Tilder merekesi kúnin úlken qoshemetpen qarsy alamyz. Búgingi kúni sender osy merekege qatysyp, óz óner bilimderińdi, memlekettik tilge degen súıispenshilikterińdi kórsetesińder. Barshańyzdy osy Tilder merekesimen quttyqtaımyn.
Saıysymyzdy «Meniń Qazaqstanym»óleńimen bastaımyz. Oryndaıtyn Ahmetova Kamıla
Muǵalimniń sózi:(slaıd)
Týǵan tilim – tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar syr oıdaǵy.
Ósse tilim, men de birge ósemin,
Óshse tilim, men de birge óshemin,-
demekshi Til - óte mańyzdy qural. Til - halyqtyń ulttyq maqtanyshy, atadan balaǵa qalǵan murasy. Til bolmasa, adam óz oıyn bireýge jetkize almas edi. Ótken tarıhymyz, halqymyzdyń ádet - ǵuryptary dástúrleri, bizge ana tilimiz arqyly jetedi. Qazaq tili óte baı, ári kórkem tilderdiń biri. QR - dyń memlekettik tili qazaq tili. Memlekettik tildi meńgerý - QR - nyń azamatynyń paryzy. 1989 jyly 22 qyrkúıekte “Til týraly zań” qabyldanyp, qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili mártebesin aldy.
Elbasy N. Á. Nazarbaev jarlyǵyna sáıkes 22 qyrkúıek - Qazaqstan halyqtarynyń tilderi kúni dep jarıalanǵan.
22sentábrá v nasheı strane otmechaetsá prazdnık Den ıazykov narodov Kazahst na. Fýnksıonırovanıe ıazykov na terrıtorıı Respýblıkı Kazahstan regýlırýetsá 93stateı Konstıtýsıı Respýblıkı Kazahstan.
Qutty bolsyn bárińe (slaıd)
Tilder kúni – mereke
Qazaqstan jerinde
Bolsyn birlik, bereke!
Qadir Myrza Áli aıtqandaı, uly qazaq dalasynda 130 - dan astam basqa ult ókilderi bir shańyraqtyń astynda tatýlyqta, syılastyqta ómir súrip jatqany bárimizge málim.
V Kazahstane edınoı semeı projıvaet 15 mln chelovek, predstavıteleı 130 nasıonalnosteı. Vseh nas obedenáet lúdeı raznyh nasınalnosteı «My - narod Kazahstana»
Kóp til bilseń kók jıegiń keń bolar, (slaıd)
Qurmetteıdi kisi eken dep tórge ozar.
Qaı elde júrseń de bul durysy
Memlekettik tildi úırengen
jón bolar.
Kajdyı ıazyk – eto selyı mır.
Iazyk – eto jıvaıa dýsha naroda,
ego radost bol, památ, sokrovıshe.
Net takogo ıazyka, kotoryı by
zaslýjıval ývajenıa.
Narodnaıa mýdrostglasıt:
IZÝCHIT DRÝGOI IaZYK
ZNACHIT PROJIT VTORÝIý JIZN
Búgin mektebimizde ulttyq salt - dástúrimizge, memlekettik tilge baılanysty ózge ult muǵalimderi arasynda « Qazaqshańyz qalaı» atty saıys ótkeli otyr.
Segodná my provodım konkýrs « Qazaqshańyz qalaı»sredı ýchıteleı ne korennoı nasıonalnostı, gde ýchastnıkı pokajýt znanıe gosýdarstvennogo ıazyka.
Sonymen saıysymyzdy bastaıyq.(slaıd)
Shalqytyp merekede án salaıyq
Ónerpaz, óleńderine tamsanaıyq.
Ádildikpen shyndyqty arqa tutqan
Ádilqazy alqasymen tanystyramyz.
Saıysymyzdy bastar aldynda ádilqazylarymen tanysaıyq:
1. Mektep dırektorynyń tárbıe jumysy jónindegi orynbasary ------.
2. Qazaq tili pániniń muǵalimi ------
3. Qazaq tili jáne ádebıet pániniń muǵalimi -------
Rýhy – qazaq, ulty ózge bolsa da, (slaıd)
Tili – qazaq, dili ózge bolsa da,
Tuǵyry bir, urany bir qazaqpen,
Maqsaty bir, armany bir Alashpen!
«Qazaqshańyz qalaı» atty saıysqa qatysýshylarmen tanysaıyq.
Poprevetstvýem ýchastnıkov konkýrsa « Qazaqshańyz qalaı» (slaıd), qatysýshylardyń fotosýretteri.
«Balapan»shaǵyn ortalyǵynyń tárbıeshisi
ınformatıka muǵalimi
tarıh muǵalimi
dene shynyqtyrý muǵalimi
mekteptiń medbıkesi
bastaýysh synyp muǵalimi.
Qazir ár qatysýshy nómirlerin alyp óner kórsetý retin anyqtaıdy.
Seıchas kajdyı ız ýchastnıkov vytánet sebe nomer pod kotorym on býdet ýchastvovat.
№1nómiri saıyskerimiz
Saıystyń ótý barysymen tanystyryp shyǵaıyn:(slaıd)
1 - kezeń Samoprezentasıa:« Ózin - ózi tanystyrý»
1 - týr Samoprezentasıa: « Znakomtes eto ıa»
2 - kezeń Maqal - mátelder saıysy
2 - týr Sostázanıe v poslovısah
3 - kezeń Aýdarmashy
3 - týr perevodchık
4 - kezeń Jorǵa
4 - týr Voprosy
5 - kezeń Shyǵarmashylyq saıys: óleń nemese taqpaq aıtý, bı bıleý.
5 - týr Tvorcheskıı
Saıysymyzdy bastaımyz:
Óner – bilim, tapqyrlyqtyń tarlany(slaıd)
Eńbektegi áriptester maqtany.
Ónerińdi ortaǵa sal, saıysqa.
Óner kórset, Qurbylaryńmen jarysta
1 - shi kezeń Samoprezentasıa:« Ózin - ózi tanystyrý»
Ortaǵa №1,№2,№3,№4,№5.
Ekinshi saıysymyzdy bastamas buryn ------------------------ oryndaýynda «Altyn besik»óleńi
Bilikti birdi jyǵar
Bilimdi myńdy jyǵar
Saıysymyzdyń 2 - kezeńi «Maqal - mátelder saıysy»
2 - týr Sostázanıe v poslovısah Ivan da Mará ıspolnáút ých - sá 6 klassa
Saıysymyzdyń kelesi kezeńi «aýdarmashy» perevodchık
Saıyskerlerimiz tapsyrmalaryn oryndaǵansha qonaqtarǵa suraqtar qoıylady.
4 - kezeń «Jorǵa – Voprosy»
Bul saıystyń sharty boıynsha saıyskerlerimiz ózderi tańdap alǵan konvert ishindegi suraqtarǵa jaýap beredi
Seıchas kajdyı ýchastnık vytánet sebe konvert, gde dany voprosy.
5 - saıysymyzdy bastamas buryn Kıstanova Katányń oryndalýynda «Týǵan jer»óleńi
5 - kezeń «Ónerliniń qoly altyn
Ónershiniń sózi altyn»Shyǵarmashylyq - Tvorcheskıı
Saıyskerler daıyndaǵan ólenderin jatqa nemese óz daıyndaǵan nómirlerin kórsetedi.
Til - ár ulttyń qaıtalanbas baılyǵy. (slaıd)
Til bar jerde uıat ta, el de, jer de bolmaq.
Tilden artyq qazyna, tilden artyq qasıet joq ekenine taǵy kóz jetkizdik
Ózge tildiń bárin bil.
Óz tilińdi qurmette – dep búgingi « Qazaqshańyz qalaı» saıysymyzda óz máresine jetti. Ádilqazylar óz sheshimin shyǵarǵansha Lezgınka bıı
Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa kóp – kóp rahmet
Saý bolyńyzdar
SPASIBO ZA VNIMANIE
Do svıdanıa.
I v zaklúchenıı pesná v ıspolnenıı Kıstanovoı Katı ı Kochetkovoı Leny «Ýlybaısá»
Aqmola oblysy Býrabaı aýdany,
Aqylbaı aýyly orta mektebiniń
qazaq tili pániniń muǵalimi
Sháripova Janar Jánibekqyzy
Qaıyrly kún qurmetti qonaqtar men ustazdar!
Biz jyl saıyn ótkiziletin Qazaqstan halyqtarynyń Tilder merekesi kúnin úlken qoshemetpen qarsy alamyz. Búgingi kúni sender osy merekege qatysyp, óz óner bilimderińdi, memlekettik tilge degen súıispenshilikterińdi kórsetesińder. Barshańyzdy osy Tilder merekesimen quttyqtaımyn.
Saıysymyzdy «Meniń Qazaqstanym»óleńimen bastaımyz. Oryndaıtyn Ahmetova Kamıla
Muǵalimniń sózi:(slaıd)
Týǵan tilim – tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar syr oıdaǵy.
Ósse tilim, men de birge ósemin,
Óshse tilim, men de birge óshemin,-
demekshi Til - óte mańyzdy qural. Til - halyqtyń ulttyq maqtanyshy, atadan balaǵa qalǵan murasy. Til bolmasa, adam óz oıyn bireýge jetkize almas edi. Ótken tarıhymyz, halqymyzdyń ádet - ǵuryptary dástúrleri, bizge ana tilimiz arqyly jetedi. Qazaq tili óte baı, ári kórkem tilderdiń biri. QR - dyń memlekettik tili qazaq tili. Memlekettik tildi meńgerý - QR - nyń azamatynyń paryzy. 1989 jyly 22 qyrkúıekte “Til týraly zań” qabyldanyp, qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili mártebesin aldy.
Elbasy N. Á. Nazarbaev jarlyǵyna sáıkes 22 qyrkúıek - Qazaqstan halyqtarynyń tilderi kúni dep jarıalanǵan.
22sentábrá v nasheı strane otmechaetsá prazdnık Den ıazykov narodov Kazahst na. Fýnksıonırovanıe ıazykov na terrıtorıı Respýblıkı Kazahstan regýlırýetsá 93stateı Konstıtýsıı Respýblıkı Kazahstan.
Qutty bolsyn bárińe (slaıd)
Tilder kúni – mereke
Qazaqstan jerinde
Bolsyn birlik, bereke!
Qadir Myrza Áli aıtqandaı, uly qazaq dalasynda 130 - dan astam basqa ult ókilderi bir shańyraqtyń astynda tatýlyqta, syılastyqta ómir súrip jatqany bárimizge málim.
V Kazahstane edınoı semeı projıvaet 15 mln chelovek, predstavıteleı 130 nasıonalnosteı. Vseh nas obedenáet lúdeı raznyh nasınalnosteı «My - narod Kazahstana»
Kóp til bilseń kók jıegiń keń bolar, (slaıd)
Qurmetteıdi kisi eken dep tórge ozar.
Qaı elde júrseń de bul durysy
Memlekettik tildi úırengen
jón bolar.
Kajdyı ıazyk – eto selyı mır.
Iazyk – eto jıvaıa dýsha naroda,
ego radost bol, památ, sokrovıshe.
Net takogo ıazyka, kotoryı by
zaslýjıval ývajenıa.
Narodnaıa mýdrostglasıt:
IZÝCHIT DRÝGOI IaZYK
ZNACHIT PROJIT VTORÝIý JIZN
Búgin mektebimizde ulttyq salt - dástúrimizge, memlekettik tilge baılanysty ózge ult muǵalimderi arasynda « Qazaqshańyz qalaı» atty saıys ótkeli otyr.
Segodná my provodım konkýrs « Qazaqshańyz qalaı»sredı ýchıteleı ne korennoı nasıonalnostı, gde ýchastnıkı pokajýt znanıe gosýdarstvennogo ıazyka.
Sonymen saıysymyzdy bastaıyq.(slaıd)
Shalqytyp merekede án salaıyq
Ónerpaz, óleńderine tamsanaıyq.
Ádildikpen shyndyqty arqa tutqan
Ádilqazy alqasymen tanystyramyz.
Saıysymyzdy bastar aldynda ádilqazylarymen tanysaıyq:
1. Mektep dırektorynyń tárbıe jumysy jónindegi orynbasary ------.
2. Qazaq tili pániniń muǵalimi ------
3. Qazaq tili jáne ádebıet pániniń muǵalimi -------
Rýhy – qazaq, ulty ózge bolsa da, (slaıd)
Tili – qazaq, dili ózge bolsa da,
Tuǵyry bir, urany bir qazaqpen,
Maqsaty bir, armany bir Alashpen!
«Qazaqshańyz qalaı» atty saıysqa qatysýshylarmen tanysaıyq.
Poprevetstvýem ýchastnıkov konkýrsa « Qazaqshańyz qalaı» (slaıd), qatysýshylardyń fotosýretteri.
«Balapan»shaǵyn ortalyǵynyń tárbıeshisi
ınformatıka muǵalimi
tarıh muǵalimi
dene shynyqtyrý muǵalimi
mekteptiń medbıkesi
bastaýysh synyp muǵalimi.
Qazir ár qatysýshy nómirlerin alyp óner kórsetý retin anyqtaıdy.
Seıchas kajdyı ız ýchastnıkov vytánet sebe nomer pod kotorym on býdet ýchastvovat.
№1nómiri saıyskerimiz
Saıystyń ótý barysymen tanystyryp shyǵaıyn:(slaıd)
1 - kezeń Samoprezentasıa:« Ózin - ózi tanystyrý»
1 - týr Samoprezentasıa: « Znakomtes eto ıa»
2 - kezeń Maqal - mátelder saıysy
2 - týr Sostázanıe v poslovısah
3 - kezeń Aýdarmashy
3 - týr perevodchık
4 - kezeń Jorǵa
4 - týr Voprosy
5 - kezeń Shyǵarmashylyq saıys: óleń nemese taqpaq aıtý, bı bıleý.
5 - týr Tvorcheskıı
Saıysymyzdy bastaımyz:
Óner – bilim, tapqyrlyqtyń tarlany(slaıd)
Eńbektegi áriptester maqtany.
Ónerińdi ortaǵa sal, saıysqa.
Óner kórset, Qurbylaryńmen jarysta
1 - shi kezeń Samoprezentasıa:« Ózin - ózi tanystyrý»
Ortaǵa №1,№2,№3,№4,№5.
Ekinshi saıysymyzdy bastamas buryn ------------------------ oryndaýynda «Altyn besik»óleńi
Bilikti birdi jyǵar
Bilimdi myńdy jyǵar
Saıysymyzdyń 2 - kezeńi «Maqal - mátelder saıysy»
2 - týr Sostázanıe v poslovısah Ivan da Mará ıspolnáút ých - sá 6 klassa
Saıysymyzdyń kelesi kezeńi «aýdarmashy» perevodchık
Saıyskerlerimiz tapsyrmalaryn oryndaǵansha qonaqtarǵa suraqtar qoıylady.
4 - kezeń «Jorǵa – Voprosy»
Bul saıystyń sharty boıynsha saıyskerlerimiz ózderi tańdap alǵan konvert ishindegi suraqtarǵa jaýap beredi
Seıchas kajdyı ýchastnık vytánet sebe konvert, gde dany voprosy.
5 - saıysymyzdy bastamas buryn Kıstanova Katányń oryndalýynda «Týǵan jer»óleńi
5 - kezeń «Ónerliniń qoly altyn
Ónershiniń sózi altyn»Shyǵarmashylyq - Tvorcheskıı
Saıyskerler daıyndaǵan ólenderin jatqa nemese óz daıyndaǵan nómirlerin kórsetedi.
Til - ár ulttyń qaıtalanbas baılyǵy. (slaıd)
Til bar jerde uıat ta, el de, jer de bolmaq.
Tilden artyq qazyna, tilden artyq qasıet joq ekenine taǵy kóz jetkizdik
Ózge tildiń bárin bil.
Óz tilińdi qurmette – dep búgingi « Qazaqshańyz qalaı» saıysymyzda óz máresine jetti. Ádilqazylar óz sheshimin shyǵarǵansha Lezgınka bıı
Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa kóp – kóp rahmet
Saý bolyńyzdar
SPASIBO ZA VNIMANIE
Do svıdanıa.
I v zaklúchenıı pesná v ıspolnenıı Kıstanovoı Katı ı Kochetkovoı Leny «Ýlybaısá»
Aqmola oblysy Býrabaı aýdany,
Aqylbaı aýyly orta mektebiniń
qazaq tili pániniń muǵalimi
Sháripova Janar Jánibekqyzy
You Might Also Like
