InfoHub Logo

Taqyryby: Ozyq oıly oqýshy
4 - synyp
Maqsaty:
1) Oqýshylardyń negizgi pánderden alǵan bilimderin tereńdetý. Tapqyrlyqqa, izdenimpazdyqqa jeteleý, oı - órisin, til mádenıetine degen súıispenshiligin arttyrý.
2) Jastardy elin, jerin, onyń dástúrin syılaýǵa, halqymyzdyń bolashaǵyn gúldenter tárbıeli, bilimdi bolyp ósýine yqpal etý jáne tárbıeleý.
3) Bilimdi, daryndy, ozyq bolýǵa jeteleý jáne pánderge degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Túri: saıys
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar
Barysy:

Jospary:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Kirispe sóz.
Saıysqa qatysýshylardy tanystyrý.

İİ. Saıys sharttary
1. Báıge saıysy
2. Til - óner saıysy
3. Tórt jumbaq saıysy
4. Jorǵa saıysy

İİİ. Qorytyndy. Qazylar alqasynyń sheshimi
Júrgizýshi:
Búgingi saıys barysynda oqýshylarymyzdyń oı - órisin, bilimderin, eptiligin sarapqa salatyn bolamyz.
Bireý ozsa saıysta, bireý artta qalady,
Renjimeı tarasa, ozbaǵandar jarady.
Jarys zańy ejelden – jeńimpazdy anyqtaý,
Ozat bolý sharty sol - eńbektený, jalyqpaý.
Endeshe erinbeı, únemi izdenis ústinde júretin alǵyr oqýshylarymyzdy shaqyraıyq.
Asyl tastan, óner jastan
Shyǵady dep daryndy.
Halyq aıtsa qalt aıtpaıdy,
Árqashanda nanymdy, - deı kele saıysymyzdy baǵalaıtyn ádilqazylar alqasymen tanysyńyzdar.
Bilim degen bıik shyń
Baqytqa seni jetkizer.
Bilim degen aqylshyń
Qıyndyqtan ótkizer, - dep saıysymyzdyń alǵashqy sharty «Báıge» kezeńin bastaımyz. Bul kezeńde 10 suraq beriledi. Ár suraqtyń durys jaýabyna 10 upaıdan beriledi. Suraqqa birinshi bolyp qol kótergen oıynshy jaýap beredi. Eger ol oıynshynyń jaýaby durys bolmasa, onda suraqqa ekinshi bolyp qol kótergen oıynshy jaýap beredi. Ol oıynshynyń da jaýaby durys bolmasa, suraqtyń jaýabyn júrgizýshi aıtady.
Sonymen, oıynshylar, oıyn sharty túsinikti bolsa saıysymyzdy bastaımyz.

1 - saıys. «Báıge saıysy»
1 - suraq. Qaı jyly, qaı kúni Qazaqstannyń memlekettik táýelsizdigi jarıalandy? (1991 j.)
2 - suraq. Kókjıek tustaryn tusbaǵarsyz qandaı juldyzǵa qarap baǵdar - laýǵa bolady? (Temirqazyq juldyzy)

3 - suraq. Amaldardyń oryndalý tártibin aıt. (Jaqshasyz órnekte aldy - men soldan ońǵa qaraı kóbeıtý men bólý, sodan keıin soldan ońǵa qaraı qosý men azaıtý oryndalady. Jaqshaly órnekterde aldymen jaqshanyń ishindegi amaldar oryndalady.)
4 - suraq. Teńdeý degenimiz ne? (Quramyna enetin áriptiń mánin tabý kerek bolatyn teńdik)
5 - suraq. Ǵalym bolmaı nemene
Balalyqty qısańyz?
Bolmasań da uqsap baq,
Bir ǵalymdy kórseńiz.
Óleńniń avtory: (Abaı)
6 - suraq. 1 ǵasyrda neshe jyl bar? (100jyl)
7 - suraq. Sóılem múshelerin ata. (Bastaýysh, baıandaýysh, turlaýsyz músheler)
8 - suraq. Baýyrjan Momyshulynyń týǵanyna bıyl neshe jyl boldy? (100jyl)
9 - suraq. Atyraý oblysynyń ákimi. (Bergeı Rysqalıev)
10 - suraq. Qazaqstannyń jer kólemi qansha? (2 mln. 724 myń sharshy km)

2 - saıys. «Til - óner saıysy»
Júrgizýshi: Oılanaıyq azyraq, ýaqytty únemdep,
Kim shyǵady qanekı, «Jaýabyn men bilem» dep.
«Til - óner» saıysynda maqal - mátel nemese jumbaqtyń sheshimin taýyp, sol sózdiń oryssha, aǵylshynsha aýdarmasy durys aıtylsa 20 upaı, tek oryssha nemese aǵylshynsha aýdarmasy úshin 10 upaı beriledi.
Birinshi bolyp qol kótergen oıynshynyń jaýaby durys bolmasa, onda ekinshi qol kótergen oıynshy jaýap beredi. Eger jaýap durys bolmasa, onda júrgizýshi ózi jaýap beredi.

Maqal: Kimniń balasy bolma,
Adamnyń balasy bol. (Atanyń - dedýshka - grandfather)

Kim basyńa qaraıdy,
Dushpan aıaǵyńa qaraıdy. (dos - drýg - frand)

Nesheý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi,
Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi. (altaý - shest- six)

Adam bolatyn kim alysqa qaraıdy. (bala - malchık - boy)
As atasy - ne (nan - hleb - bread)

Jumbaq: Til joq ózinde,
Sózi bar izinde. (qalamsap - rýchka - pen)

Qabat - qabat qattalǵan,
Asyl sózben aptalǵan.
Paraǵy bar sóıleıtin,
Ol qazyna ólmeıtin. (kitap - knıga - book)

Ústinde eki taýy bar,
Ózi úlken janýar. (túıe - verblúd - camel)

Júrgizýshi: Birinshi, ekinshi saıysymyzdyń qorytyndysyn shyǵara otyryp azǵantaı bal jınaǵan 3 saıyskerimiz oıynnan shyǵarylady. Saıyskerlerge qatysqany úshin rahmet aıta otyryp, alǵys hattarmen marapattaımyz. Qol soǵyp shyǵaryp salaıyq.
Kórkemsóz: «Ǵylym tappaı maqtanba» A. Qunanbaev.

3 - kezeń. «Tórt jumbaq»
Bul saıysymyzda negizgi 4 pánnen suraqtar beriledi, upaıy az oıynshy uıashyqty tańdaıdy.
1. Sol jaqtaǵy 30 matematıka páni
Bir qarıadan qansha balańyz bar dep suraǵanda bergen jaýaby mynadaı: «Ul men qyzdarymnyń sany birdeı, ár ulymnyń 3 qaryndasy bar.» Qarıanyń neshe ul, neshe qyzy bar? (3ul, 3qyz)
2. Ortadaǵy 30 dúnıetaný páni
Aral ózenine quıatyn ózen. (Syrdarıa)
3. Oń jaqtaǵy 30 qazaq tili
Quramynda jińishke, jýan býyn aralasyp kelgen sóz aıt.
4. Sol jaqtaǵy 40 ana tili
«Kúlpash» kimniń shyǵarmasy? (B. Maılın)
5. Ortadaǵy 40 matematıka
Sarbazdar ár qatarǵa 5 - ten bólinip, 7 qatarǵa sap túzep turǵanda, sońǵy qatarǵa 1 sarbaz jetpeı qaldy. Barlyq sarbaz nesheý bolǵan? (34)
6. Oń jaqtaǵy 40 dúnıetaný páni
Kartaǵa týra qarap turǵanda onyń joǵarǵy jaǵy qaı tusty kórsetedi? (soltústik)
7. Sol jaqtaǵy 50 qazaq tili
Mátin degenimiz ne? (Eki nemese odan da kóp ózara baılanysqan sóılem)
8. Ortadaǵy 50 matematıka páni
Petá shokolad plıtkasyn bólgen. Aǵasyna 5 kishkentaı kesekten turatyn jolaq bólip berdi, sosyn ápkesine 7 kishkentaı kesekten turatyn jolaq bóldi. Bútin shekolad plıtkasy neshe kishkentaı kesekten turǵan? (40)
9. Oń jaqtaǵy 50 dúnıetaný páni
Fızıkalyq kartada qyratty qandaı túspen beıneleıdi? (sary)
10. tómendegi 60 dúnıetaný páni
Aleksandrıa manary qaıda ornalasqan? (Nil ózeniniń saǵasynda Faros aralynda).
Ozyq oıly oqýshy júkteý