InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qq dybysy men árpi (flıpchart)
Sabaqtyń maqsaty
1. Oqýshylarǵa Qq dybysy men árpin tanytý, býyndar men sózder ótken sabaqty pysyqtaý; ádemi, kórkem, saýatty jazý daǵdysyn, iskerligin qalyptastyrý;
2. Dúnıetanymyn keńeıtý, shyǵarmashylyqpen jumys isteı otyryp, sózdik qoryn, áńgimeleý damytý;
3. Oqýshylardy Otan súıgishtikke, uqyptylyqqa, saýattylyqqa, tabıǵatty qorǵaýǵa, oqýǵa daǵdylandyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kespe árip, kespe býyn, sýretter, ınteraktıvti taqta.
Oqytý ádisi: kórsetý, túsindirý, saıahat

Sabaqtyń mazmuny:
İ. Uıymdastyrý: Túgendeý, sabaqqa zeıinin aýdarý.
I. Psıhologıalyq kóńil - kúı.
Kúlimdep kún búgin,
Qarady maǵan da.
Kúlimdep kún búgin,
Qarady saǵan da.
Shýaq pen nur tógip
Kóńildi ketti kóterip.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.\Suraqtarǵa jaýap berý arqyly Astana sózin shyǵaryp alý\
Árip pen dybystyń aıyrmashylyǵy nede?\ A\
Daýysty dybystardy atańdar. Ótken sabaqta qandaı dybyspen tanystyq?\s\
O dybysy qandaı dybys? \t\
O dybysy jýan daýysty ma, álde jińishke daýysty dybys ma? \a\
O dybysy sózdiń qaı jerinde kezdesedi?\n\
O dybysy bar sózderdi ataıyqshy? \a\
Endeshe Astanaǵa saıahatqa shyǵamyz.

İİİ. Maqsat qoıý: taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.
Jańa sabaq:
a) Sózjumbaq sheshý

Qandaı sóz shyqty? \Sýrettegi zattardyń alǵashqy áripterinen qala degen sózdi shyǵartý.\
Býynǵa bólińder, birinshi býyndaǵy qandaı dybys tanys emes.
Q dybysynyń árip tańbasymen tanystyrý.
Q dybysyn úsh ret aıtý.(daýyssyz dybys ekenin anyqtaý.)
Dybystyq taldaý jasatý.
Q árpine baılanysty vıdeo kórsetý.
Qa - ra - qat, qa – la, qa - laq, qo - naq sózderin býynǵa bólip, q dybysynyń ornyn baıqatý.

İÚ. Oqýlyqpen jumys
Lev Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıteti - Astanada ornalasqan Qazaqstannyń jetekshi joǵary oqý oryndarynyń biri.

Sózdik qorjyn.
qala qara qalaq qalta aq
qola qora qonaq taqta laq

oraq aqpan Qanat
oshaq alaqan Qaırat
qaraqat qoshaqan Qýat
Baǵandaǵy sózderdi býyndap ne tutas oqyp úırený, maǵynasyn túsindirý.
Qala attarynyń bas árippen jazylatynyn túsindirý.
Qapshaǵaı, Qarataý, Qaraǵandy.

Ú. Dáptermen jumys: Q árpin jazyp úırený

Bir, eki, úsh
Boıǵa jınap kúsh.
Dápterdi ashaıyq
Qolǵa qalam alaıyq
Ádemi etip jazaıyq

Úİ. Sergitý sáti \ «Dýman» oıyn saýyqtyrý ortalyǵy\
Ǵımarattardyń alǵashqy úsh qabattarynda oıyn - dýman jáne sport ortalyqtary, sondaı - aq konferensıalar, kelissózder, kórmeler jáne konsertter ótkizýge arnalǵan zaldar ornalasqan.

Qarlyǵashqa uqsaıyq,
Qane qanat qaǵaıyq.
Qarlyǵash bop ushaıyq,
Ushyp - ushyp alaıyq.

Úİİ. Terme dıktant Báıterek (monýmenti)
Astananyń ortalyǵynda kókke boı sozyp turǵan «Báıterek» – qazirgi Qazaqstannyń nyshan - sımvoly, qazaq halqynyń qaıta órleýi men túleýiniń, memlekettiliginiń, bıiktik pen tereńdiktiń, keńdiktiń belgisi, darhandyqtyń kórinisi ispetti. Ol elordanyń halyq kóp baratyn jeriniń biri.

Qala, nan, bala, baqa, shopan, qalaq, qonaq, laq.

«Aq orda» tapsyrma
Sýretterdiń atyn atap, dybystyq taldaý jasańdar.
Aq Orda rezıdensıasy — Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Rezıdensıasy.

Beıbitshilik pen kelisim saraıy Tapsyrma «Tıinge kómektes»
Ótilgen áripterdi sebetke salý.
Beıbitshilik pen kelisim saraıy – arhıtektýralyq qurylys kesheni, sáýlet óneriniń biregeı týyndysy. Ol Astana qalasynyń qoldan jasalǵan jota ústinde ornalasqan.

Úİİİ. Jańa sabaqtan túsingenin tekserý:
Q qandaı dybys?
Sózdiń qaı býynynda jazylady?
Qala attary qalaı jazylady?

Qala taqyrybyna mátin quraý.
Sóılem quratý.
Almat qalada turady.
Qaraǵaı taýda ósedi.
İH. Oı qorytý
«Meniń ornym qaıda?» oıyny
Sýretterdi ornalastyrý.
BÚÚ strategıasy
Refleksıa
Sender búgin sabaqta qandaı jańa bilim aldyńdar?
Qandaı qyzyqty maǵlumattar aldyńdar?
Qaı tapsyrmany oryndaǵanda qıyndyqqa tap boldyńdar?
Qaı tapsyrma unady?
H. Baǵalaý
Sabaq qatysqandardy marapattaý. \ Táýelsizdik monýmenti emblemasyn taratý\