InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: K dybysy jáne árpi
Sabaqtyń maqsaty: 1. K dybysymen tanystyrý. K dybysyna til ustarta otyryp sóz quratý, býyn ishinde bekitý, dybystyq taldaý jasatý.
Dıdaktıkalyq materıaldar arqyly balalardyń este saqtaý, oılaý qabiletterin damytý. Balalardy K dybysy bar sóz, sóılem oılaýǵa úıretý.
Taza qazaq tilinde sóıleýge, baılanystyryp sóıleýge, túzý otyrýǵa tárbıeleý.
Ádis - tásilderi: áńgimeleý, kórnekilik, suraq - jaýap.
Kórnekilikteri: k dybysynyń baspa jáne jazbasha túri, teksheler, kespe áripter.

Sabaq barysy.
İ Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
İİ Ótken sabaqty qaıtalaý.
- Ótken sabaqta qandaı dybyspen tanystyq?
- Q daýyssyz ba, álde daýyssyz ba?
- Q dybysy sózdiń qaı jerinde kezdesedi?
- Q dybysynan keletin qandaı sózder bilesińder?
Sıqyrly býyndar.
Qa - (z, lam, ıshy, laq, )
Qý- (at, yrshaq, yrmash, ys)
Qo- (ǵa, ra, raz, s, ıma, la)
Ótken sabaqty qorytyndylaý.
Baspaldaq oıyny arqyly pysyqtaý.

İİİ Jańa sabaq.
Kórmede bar,
Órmede joq.
Ákede bar,
Ájede joq. (K)

Saby taıaq,
Basy qalaq.
Ushyn júrer
Jerge qarap. (Kúrek)

Jup - jumyr jony bar,
Ineden tony bar,
Túıregen, túrpi..
Bul ne? (Kirpi)

- Jumbaq sheshýi qandaı dybystan bastalyp tur?
- K daýyssyz ba, álde daýysty ma?
- Onda K dybysyn qandaı tekshemen belgileımiz?
- Osy kirpi sózin kim árip kasasyn qurap beredi?
- Býynǵa bólý. Neshinshi býynda tur?
Sýretpen jumys.
Sýretterdi kórsete otyryp, K dybysy bar sózderdi aıtqyzý. Býynǵa bólý. Býyn sanyn aıtý.

Oqýlyqpen jumys.
a) muǵalimniń oqýy.
á) ár sózdiń maǵynasyn ashyp túsindirý.
b) Tizbekteı oqý.
Sergitý sáti.
Kún bulttandy,
Kún kúrkiredi,
Jańbyr jaýdy.
Jańbyr basyldy.
Kún shaıdaı ashyldy.

Dáptermen jumys.
Taqtaǵa jazý.
Aýada jazý.
Dáptermen jazý.
Sergitý sáti.
Terbeledi aǵashtar
Aldymnan jel esedi
Kip-kishkentaı aǵashtar
Bip-bıik bop ósedi.
Sózdik dıktant.
Qýat, qaýyn, qýan, qora, qala, toq, noqta, qol, jarys, qonys, ańdar.
Osy sózderge dybystyq taldaý jasaý.
Sıqyrly árip.
Kúı
Kilt
Kólik
Kepter
Kóbelek
Kóktem
Kójek
Keme
Kún
Oqýlyqpen jumys.
Muǵalimniń oqýy.
Ár sózdiń maǵynasyn ashý.
Tizbekteı oqý.
Býyn uıqas.
Ki - ki - ki Ek - ek - ek
Bulańdaıdy túlki Gúlge qondy kóbelek
Ek - ek - ek
Jer qazatyn kúrek.
Dáptermen jumys.
Muǵalimniń jazýy.
Aýada jazý.
Dápterge jazý.
Sıqyrly býyndar.
Kún
Kúı
Kesh
Kól
Kúsh
Kók
Kó (pir, l, p, z, she, k)
Ki (lt, lem, r, tap, shkentaı)
Qorytyndylaý.
Búgingi sabaqty suraqtar qoıý arqyly qorytyndylaý.
Madaqtaý.