Qajymuqan
Ádebıettik oqý
Sabaqtyń taqyryby: M. Tánekeev. Qajymuqan
Maqsaty: Oqýshylarǵa Qajymuqan týraly maǵlumat berý. Mátindi oqý arqyly oqýshyny kórkem shyǵarmanyń mazmunyn túsinýge jeteleý.
Mindetteri:
1. Túsinip oqý, mánerlep oqý daǵdylaryn qalyptastyrý.
2. Taldaý qabiletterin damytý.
3. Patrıottyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: Áńgimeleý, suraq - jaýap, syzba, shyǵarmashylyq tapsyrma.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý
Kúlimde, kún kúlimde,
Jer jasaryp kógersin.
Keshegindeı búgin de,
Qanat qaqsyn kógershin.
Kúlimde, kún kúlimde,
Búldirshinder qýansyn.
Qyrdyń qyzyl gúlindeı,
Qoldaryna tý alsyn.
Kúlimde, kún kúlimde
Kúlsin barlyq bala shat.
Berekeli bútindeı,
Beıbit bolsyn bolashaq.
Úı tapsyrmasyn tekserý;
A) Kombattyń áńgimesiniń mazmunyn aıtý
Á) Álıa kim? Onyń uqyptylyǵy neden baıqaldy?
8 tapsyrma. Álıa Moldaǵulova jaıly málimetterin tyńdaý
Álıa týraly ne bilip keldik?
Jyldar sóıleıdi
1916j
1930 - 32j
1937 - 38j
1941 - 45j
1986j
Jańa sabaq:
Sýretke nazar aýdar. Esińe túsir. Bul sýretti qaıdan kórdińder? Sýrettegi kim dep oılaısyńdar?
Sýrettegi adamnyń kúshtiligin neden ańǵardyń?
Qalmaqan Ábdiqadyrovtyń «Alyp bala» shyǵarmasyn eske túsirý.
Qajymuqan Muńaıtpasov týraly ne bilemiz?
Búgin Muratqan Tánekeevtyń Qajymuqan shyǵarmasymen tanysamyz.
Dápterdi ashyp búgingi kúndi jazyp qoıyńdar.
Qajymuqan
Q. Muńaıtpasov – tuńǵysh qazaq balýany, kásibı kúresker, álem chempıony. Aqmola oblysy Qaraótkel aımaǵy Qospa aýlynda dúnıege kelgen. Bala kezinen ol qaıratty, alyp bolyp ósedi. Ol 28 memlekette kúresip, 48 altyn, kúmis, qola medaldaryn áıgili sıgızmýnd belbeýin alǵan. Uly Otan soǵysy jyldarynda kóshpeli sırkpen óner kórsetip, ózi jınaǵan 100 myń som qarajatyn qorǵanys qoryna jiberdi.
1978 jyly «Qajymuqan» atty eki bólimdi kórkem fılm túsirildi. Q. Ábdiqadyrovtyń «Qajymuqan» kitaptary bar. «Qazaq dalasynyń batyry» ataǵy berildi. «Qurmet belgisi» ordenimen marapattaldy. 1948 jyly Shymkent oblysynyń Arys aýdany Lenın týy kolhozynda qaıtys boldy.
Oqýlyqpen jumys:
Muǵalimniń oqýy
Oqýshylarǵa tizbekteı oqytý
Taýyp oqý
- Túrik balýyna Nurlynyń kúshti ekeni qaı jerde aıtylǵan?
- Balýandardyń kıimin sıpattaǵan jerdi taýyp oqy
Qajymuqannyń aıla, ádisin taýyp oqy.
- Qazirgi ómirde balýandar kúreske qandaı kıimmen shyǵady?
Sózdik jumys
Ipodrom - at jarysy ótetin jer.
Buryn bul jerlerde balýandar kúresi ótken eken.
Kazir balýandar kúresi qaıda ótedi?
- Sport saraılarynda
Suraqtar, tapsyrmalar
- Mátinde kim týraly áńgimeleıdi?
- Muqannyń bul jolǵy qarsylasy kim boldy?
- Jekpe - jek nemen aıaqtaldy?
- «Osynyń bárin ol fotosýretke túsirip alýǵa bolatyndaı etip oryndady» degen sóılemdi qalaı túsinesiń?
3. Mátinniń ár bóligine at qoıý
a) Kúres alańynda
á) Batyl shabýyl
Dápterge jazyp qoıamyz.
6. Sýretpen jumys: Sýret boıynsha áńgime jazý.
- Sýrette kimder beınelengen?
- Osy sýret mátindegi qandaı oqıǵaǵa sáıkes keledi?
7. Sergitý sáti: Sport týraly óz oılaryn ortaǵa salý.
Densaýlyq, óner, eptilik, sulýlyq, batyrlyq, shymyrlyq kúshtilik, shapshańdyq
Qajymuqannyń jetistigi
1905 – Qytaıdyń Harbıt qalasynda japondyq Sarakıkımen djıý - djıtsý ádisimen kúresip, qarsylasyn ajal qushtyrady.
1913 – Troısk qalasynda 18 ret beldesýge shyǵyp, 18 ret jeńiske jetip, bas báıgeni alady.
1927 – “Qazaq dalasynyń batyry” ataǵy beriledi.
1944 - óz qarjysyna ushaq jasatady. Palýanǵa Stalın alǵys hat joldaıdy.
1945 - “Qurmet belgisi” ordenin alady.
1948 – 12 tamyzda Ońtústik Qazaqstan oblysy, Ordabasy aýdany Temirlan aýylynda qaıtys bolady.
Qajymuqannyń eskertkishi
Shymkent qalasynda
Qajymuqan atyndaǵy stadıon, kóshe, sport saraılary bar.
Laqap attary
«Iamagata Mýhýnýrı», «Ivan Chórnyı», «Qara Mustafa».
Qajymuqannyń tuńǵysh ret álemdik deńgeıde kóringen shaǵy — 1906 jyl. Almanıada ótken dúnıejúzilik saıysta ol álem chempıony atanady. Biraq orys ákimshiligine buratana halyqtyń atyn shyǵarǵan palýan onsha unaı qoımaıdy. Sol úshin de Qajymuqan orys palýandarynyń atymen kúresýge májbúr boldy. Qajymuqanǵa neshe túrli laqap attar beriledi. Sol kezdegi saıasat boıynsha, bizde tek orystar ǵana emes, japondyqtar da kúresedi degen jarnamalar jasalyp, Qajymuqandy «Iamagata Mýhýnýrı» degen laqap atpen kúrestiredi. Sonymen qatar, Mýhan, «Ivan Chórnyı» sıaqty laqap esimderi bolǵan. Revolúsıaǵa deıin ol qatysqan chempıonattardy uıymdastyrýshylar, sol zamandaǵy jaǵympaz baspasóz ókilderi, birese «japon» dep, birese «manchjýr» dep, múmkindiginshe «qazaq» ekenin aıtpaýǵa tyrysty.
Shyǵarmashylyq tapsyrma:
Eger ol óz zamanynda táýelsiz eldiń azamaty bolsa,....
Búgingi tańda Qajymuqannyń izin jalǵap júrgen qandaı sportshylarymyz bar?
Ómirmen baılanys
Qazir elimizde balýandarǵa baılanysty ne ótip jatyr?
«Qazaqstan barysy - 2012» týrnıri aıaqtaldy. Bıyl Beıbit Ystybaev «Qazaqstan barysy» atandy. Jeńimpazǵa «Qazaqstan barysy» altyn belbeýi men 150 myń AQSH dollary, altyn taıtuıaq jáne temir tulpar tabys etildi. Al, bapkeri Eldos Dalabaıǵa 50 myń AQSH dollary berildi. Jeńimpaz óz sózinde búgingi jeńisin Jambyl oblysy men ata - anasyna arnaıtynyn jetkizdi.
Beıbit Ystybaev
Laqap aty: Taraz Arlany
Týǵan jyly: 1985
Boıy: 193, salmaǵy: 135
Týǵan jeri: Jambyl oblysy, Talas aýdany, Kóshek batyr aýdany
Sporttyq ataǵy: Qazaq kúresinen halyqaralyq dárejedegi sport sheberi
Sporttyq jetistikteri: Qazaq kúresinen Álem jáne Azıa chempıony, 2011 jylǵy respýblıkalyq «Qazaqstan Barysy» týrnıriniń kúmis júldegeri
Bapkeri: Eldos Dalabaı
Sabaqty bekitý: Qajymuqan týraly ne bildik?
Toptastyrý
Qajymuqan
↓
iri deneli, balýan, dáý, qaıratty, tózimdi, kúresker
Kim?
Qandaı?
Ne istedi?
Úıge tapsyrma: Qajymuqan mátinin bólim boıynsha oqý, baıandaý
balýannyń basqa jetistikteri jaıly bilp kelý.
Baǵalaý
Sabaqtyń taqyryby: M. Tánekeev. Qajymuqan
Maqsaty: Oqýshylarǵa Qajymuqan týraly maǵlumat berý. Mátindi oqý arqyly oqýshyny kórkem shyǵarmanyń mazmunyn túsinýge jeteleý.
Mindetteri:
1. Túsinip oqý, mánerlep oqý daǵdylaryn qalyptastyrý.
2. Taldaý qabiletterin damytý.
3. Patrıottyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: Áńgimeleý, suraq - jaýap, syzba, shyǵarmashylyq tapsyrma.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý
Kúlimde, kún kúlimde,
Jer jasaryp kógersin.
Keshegindeı búgin de,
Qanat qaqsyn kógershin.
Kúlimde, kún kúlimde,
Búldirshinder qýansyn.
Qyrdyń qyzyl gúlindeı,
Qoldaryna tý alsyn.
Kúlimde, kún kúlimde
Kúlsin barlyq bala shat.
Berekeli bútindeı,
Beıbit bolsyn bolashaq.
Úı tapsyrmasyn tekserý;
A) Kombattyń áńgimesiniń mazmunyn aıtý
Á) Álıa kim? Onyń uqyptylyǵy neden baıqaldy?
8 tapsyrma. Álıa Moldaǵulova jaıly málimetterin tyńdaý
Álıa týraly ne bilip keldik?
Jyldar sóıleıdi
1916j
1930 - 32j
1937 - 38j
1941 - 45j
1986j
Jańa sabaq:
Sýretke nazar aýdar. Esińe túsir. Bul sýretti qaıdan kórdińder? Sýrettegi kim dep oılaısyńdar?
Sýrettegi adamnyń kúshtiligin neden ańǵardyń?
Qalmaqan Ábdiqadyrovtyń «Alyp bala» shyǵarmasyn eske túsirý.
Qajymuqan Muńaıtpasov týraly ne bilemiz?
Búgin Muratqan Tánekeevtyń Qajymuqan shyǵarmasymen tanysamyz.
Dápterdi ashyp búgingi kúndi jazyp qoıyńdar.
Qajymuqan
Q. Muńaıtpasov – tuńǵysh qazaq balýany, kásibı kúresker, álem chempıony. Aqmola oblysy Qaraótkel aımaǵy Qospa aýlynda dúnıege kelgen. Bala kezinen ol qaıratty, alyp bolyp ósedi. Ol 28 memlekette kúresip, 48 altyn, kúmis, qola medaldaryn áıgili sıgızmýnd belbeýin alǵan. Uly Otan soǵysy jyldarynda kóshpeli sırkpen óner kórsetip, ózi jınaǵan 100 myń som qarajatyn qorǵanys qoryna jiberdi.
1978 jyly «Qajymuqan» atty eki bólimdi kórkem fılm túsirildi. Q. Ábdiqadyrovtyń «Qajymuqan» kitaptary bar. «Qazaq dalasynyń batyry» ataǵy berildi. «Qurmet belgisi» ordenimen marapattaldy. 1948 jyly Shymkent oblysynyń Arys aýdany Lenın týy kolhozynda qaıtys boldy.
Oqýlyqpen jumys:
Muǵalimniń oqýy
Oqýshylarǵa tizbekteı oqytý
Taýyp oqý
- Túrik balýyna Nurlynyń kúshti ekeni qaı jerde aıtylǵan?
- Balýandardyń kıimin sıpattaǵan jerdi taýyp oqy
Qajymuqannyń aıla, ádisin taýyp oqy.
- Qazirgi ómirde balýandar kúreske qandaı kıimmen shyǵady?
Sózdik jumys
Ipodrom - at jarysy ótetin jer.
Buryn bul jerlerde balýandar kúresi ótken eken.
Kazir balýandar kúresi qaıda ótedi?
- Sport saraılarynda
Suraqtar, tapsyrmalar
- Mátinde kim týraly áńgimeleıdi?
- Muqannyń bul jolǵy qarsylasy kim boldy?
- Jekpe - jek nemen aıaqtaldy?
- «Osynyń bárin ol fotosýretke túsirip alýǵa bolatyndaı etip oryndady» degen sóılemdi qalaı túsinesiń?
3. Mátinniń ár bóligine at qoıý
a) Kúres alańynda
á) Batyl shabýyl
Dápterge jazyp qoıamyz.
6. Sýretpen jumys: Sýret boıynsha áńgime jazý.
- Sýrette kimder beınelengen?
- Osy sýret mátindegi qandaı oqıǵaǵa sáıkes keledi?
7. Sergitý sáti: Sport týraly óz oılaryn ortaǵa salý.
Densaýlyq, óner, eptilik, sulýlyq, batyrlyq, shymyrlyq kúshtilik, shapshańdyq
Qajymuqannyń jetistigi
1905 – Qytaıdyń Harbıt qalasynda japondyq Sarakıkımen djıý - djıtsý ádisimen kúresip, qarsylasyn ajal qushtyrady.
1913 – Troısk qalasynda 18 ret beldesýge shyǵyp, 18 ret jeńiske jetip, bas báıgeni alady.
1927 – “Qazaq dalasynyń batyry” ataǵy beriledi.
1944 - óz qarjysyna ushaq jasatady. Palýanǵa Stalın alǵys hat joldaıdy.
1945 - “Qurmet belgisi” ordenin alady.
1948 – 12 tamyzda Ońtústik Qazaqstan oblysy, Ordabasy aýdany Temirlan aýylynda qaıtys bolady.
Qajymuqannyń eskertkishi
Shymkent qalasynda
Qajymuqan atyndaǵy stadıon, kóshe, sport saraılary bar.
Laqap attary
«Iamagata Mýhýnýrı», «Ivan Chórnyı», «Qara Mustafa».
Qajymuqannyń tuńǵysh ret álemdik deńgeıde kóringen shaǵy — 1906 jyl. Almanıada ótken dúnıejúzilik saıysta ol álem chempıony atanady. Biraq orys ákimshiligine buratana halyqtyń atyn shyǵarǵan palýan onsha unaı qoımaıdy. Sol úshin de Qajymuqan orys palýandarynyń atymen kúresýge májbúr boldy. Qajymuqanǵa neshe túrli laqap attar beriledi. Sol kezdegi saıasat boıynsha, bizde tek orystar ǵana emes, japondyqtar da kúresedi degen jarnamalar jasalyp, Qajymuqandy «Iamagata Mýhýnýrı» degen laqap atpen kúrestiredi. Sonymen qatar, Mýhan, «Ivan Chórnyı» sıaqty laqap esimderi bolǵan. Revolúsıaǵa deıin ol qatysqan chempıonattardy uıymdastyrýshylar, sol zamandaǵy jaǵympaz baspasóz ókilderi, birese «japon» dep, birese «manchjýr» dep, múmkindiginshe «qazaq» ekenin aıtpaýǵa tyrysty.
Shyǵarmashylyq tapsyrma:
Eger ol óz zamanynda táýelsiz eldiń azamaty bolsa,....
Búgingi tańda Qajymuqannyń izin jalǵap júrgen qandaı sportshylarymyz bar?
Ómirmen baılanys
Qazir elimizde balýandarǵa baılanysty ne ótip jatyr?
«Qazaqstan barysy - 2012» týrnıri aıaqtaldy. Bıyl Beıbit Ystybaev «Qazaqstan barysy» atandy. Jeńimpazǵa «Qazaqstan barysy» altyn belbeýi men 150 myń AQSH dollary, altyn taıtuıaq jáne temir tulpar tabys etildi. Al, bapkeri Eldos Dalabaıǵa 50 myń AQSH dollary berildi. Jeńimpaz óz sózinde búgingi jeńisin Jambyl oblysy men ata - anasyna arnaıtynyn jetkizdi.
Beıbit Ystybaev
Laqap aty: Taraz Arlany
Týǵan jyly: 1985
Boıy: 193, salmaǵy: 135
Týǵan jeri: Jambyl oblysy, Talas aýdany, Kóshek batyr aýdany
Sporttyq ataǵy: Qazaq kúresinen halyqaralyq dárejedegi sport sheberi
Sporttyq jetistikteri: Qazaq kúresinen Álem jáne Azıa chempıony, 2011 jylǵy respýblıkalyq «Qazaqstan Barysy» týrnıriniń kúmis júldegeri
Bapkeri: Eldos Dalabaı
Sabaqty bekitý: Qajymuqan týraly ne bildik?
Toptastyrý
Qajymuqan
↓
iri deneli, balýan, dáý, qaıratty, tózimdi, kúresker
Kim?
Qandaı?
Ne istedi?
Úıge tapsyrma: Qajymuqan mátinin bólim boıynsha oqý, baıandaý
balýannyń basqa jetistikteri jaıly bilp kelý.
Baǵalaý
You Might Also Like
