InfoHub Logo

QazUÝ - profesory, dosent Janataev Danat Janataıuly

1-kýrs magıstri Qazbaı Parasat

Qazaq ádebıetiniń ǵasyrlar boıy úzilmegen tarıhı joly ultymyzdyń qalyptasý damý jolymen sabaqtas ekeni belgili. Rýhanı mádenıetimizdiń jelisin quraıtyn Syr súleıleri dep atalatyn óner tarlandarynyń shyǵarmalary ǵıbrattyq, taǵylymdyq mańyzymen erekshelenedi.

Tasyn túrtseń, tarıhy sóıleıtin Syr óńiri – kıeli meken desek, búginde tarıhı-mádenı muralarymyzdy el ıgiligine aınaldyrýda áli de bolsa zerttelip, zerdelenetin dúnıeler barshylyq.

QR Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń “Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý” atty baǵdarlamalyq maqalasynda: “Ata-babadan mıras bolyp qalǵan qundy taǵlymdyq oılardy zerdelep, jas urpaqtyń tárbıesinde qoldaný kún tártibindegi ózekti másele ekendigi aıqyn”, - dep kórsetkendeı [1]  búgingi jas urpaqty ata-babadan jetken qundylyqtarmen tanystyrý qajet, ǵıbratty oılardan úlgi alý ózekti másele ekeni aıqyn.

Syr súleıleriniń arasynda keńinen tanymal bolǵan Qarasaqal Erimbet Kóldeıbekuly murasy sonyń bir aıǵaǵy ispettes. Aqyn muralaryn zerttep, pikir aıtqan ǵalymdar bar desek te, búginde onyń tolǵaý-termelerindegi tálimdik-tárbıelik taǵlymdy urpaq sanasyna jetkizýdiń mańyzy zor.

Osy oraıda, atalmysh máseleni sheshýdiń birden-bir joly – ulttyq qundylyqtarymyz keń saqtalǵan Q.Erimbet shyǵarmalaryndaǵy ǵıbrattyq oılardy qazirgi jastar boıyna adamı, qazaqy qasıetterdi sińirý, ultjandy, ımandy, adamgershiligi mol tulǵany qalyptastyrý bolyp otyr.

Tolǵaý-termelerdegi oıshyldyq, bodandyqqa qarsy dúnıetanym, keleshekti boljaý, el qorǵaý sıaqty oılardyń kórinisinde onyń qoǵam damýy men taǵlymdyq yqpaly bolǵandyǵy anyq.

Tolǵaý týraly zerttegen S.Muqanov, A.Baıtursynov, Q.Jubanov, B.Ábilqasymov, M.Jarmuhamedov, M.Maǵaýınderdiń oıyn jınaqtap aıtsaq: “Tolǵaý – halyqtyń turmys-tirshiliginen alynǵan jáne kóshpeli órkenıet týdyrǵan poezıa túri”- demekpiz.

A.Baıtursynov tolǵaýdy shartty túrde bylaısha toptaǵan, sap, marqaıys, namys, nalys, suqtanys, aınamaldaý [2, 35]. Al S.Muqanov: naqyl, ereýil, tirshilik [3, 188]. M.Maǵaýın: “Oı tolǵaý, syr tolǵaý jáne arnaý”- deı kele  [4, 140]. “Biz jyraýlar repertýaryndaǵy shyǵarmalarday bulaı jikteýimiz shartty túrde ǵana”, [5, 128] - deıdi.

Ǵalymdardyń osy pikirin eskersek, Q.Erimbet tolǵaý-termeleri arqyly keıingi urpaqqa úlgi bolarlyq tereń tolǵaý, oınaqy terme, ataly aqyl-naqyl sózder qaldyrǵan iri talant ıesi ekenine kóz jetkizemiz.

Syr súleıleri shyǵarmalaryndaǵy oıshyldyq, tálim-tárbıelik ustanymdar urpaq kelesheginde mańyzdy qyzmet atqaryp keledi.

Q.Erimbet tolǵaý-termelerindegi ǵıbrattyq oılarǵa taldaý-jınaqtaý jasaý ádisterin qoldana otyryp, oıshyldyqpen ushtasqan ushqyr qıal jemisterin salystyra qarastyrdyq.

Q.Erimbet tolǵaý-termelerindegi ǵıbrattyq oılar keńinen nasıhattalady. Ósıet-nasıhattyq úlgidegi tálim-tárbıege qurylǵan, mán-mańyzy erekshe shyǵarmalarynyń aqıqatyn ashýǵa negiz bolatynymen qundy.

Akademık R.Berdibaı: “Terme aıtý úrdisi ózge jerlerde de joq emes, degenmen, olardyń qaı-qaısysy da mazmun áserliligi men sándiligi, baılyǵy jaǵynan Syr boıy termesine bara-bar keledi deý qıyn. Bul óńir jyrshylarynda árbir ónerdiń yrǵaǵyna, qurylysyna, mazmunyna sáıkes termeniń de sazy ózgerip otyrady”, [6, 43]  - dep baǵa beredi. 

Osy pikirge súıensek, Qarasaqal Erimbet tolǵaý-termeleriniń mazmun áserligi  de keıingi urpaqqa úlgi bolary sózsiz, ádis-tásilderi, tarıhılyǵymen ózekti bolyp otyr.

Onyń tolǵaý-termeleri ózindik mazmuny, maqsaty, kórkemdigi mol tálimdi sózge baı. Adam boıyndaǵy minez-qulyq, jaqsy qasıetter, qabilet, oqıǵa qubylystary termelenedi. Ol jyrdy kóbine júrdek yrǵaqpen áýenge quryp, sońy qysqa tujyrymmen báseńdetip aıaqtaıdy. Tyńdaýshysyn baýrap alatyn terme sazy men áýenge qurylǵan, tálimdik máni zor jyrlar aqyn shyǵarmalarynyń ózegi bolǵan. Aıtylǵan máseleler aqyn shyǵarmalarynda kórinis tapqan.

Aqynnyń tolǵaý termelerinde keleshek urpaq ǵıbrat alatyn ósıettik máni bar, tereń maǵynaly uǵymdar jıi kezdesedi. Adamnyń asyl qasıetterin baǵalap, jaqsynyń sózi, isi, minez-qulqyn naqyldaryna arqaý etedi.

Mysaly, “Áı, balam, saǵan nasıhat”atty óleńinde:

Eregisip bireýdi,

Jábirleýdiń ózi – obal.

Sóz asyryp mensinbeý –

Emes ol da aıla-amal!

Bilimsizden jón surap,

Adasyp bolma jolda dal

Aqylmen shesh myń saýal,

Basyńa qıyn is tússe,

Kemeńgerlerge keńes sal. [7, 358] –

degen joldardan aqyn adamdy qoǵamdyq ortada sýrettep, onyń minez-qulqyn kórsetý arqyly obrazyn ashady. Adam isimen ǵana emes, minez-qulqymen, adamgershiligimen baǵalanady. Ol adamǵa barlyq isti aqylmen shesh, aqyl-tozbaıtyn ton, ǵylym – taýsylmaıtyn ken ekenin tyńdaýshysyna keńes berý arqyly uǵyndyrady. Osylaı aıtqan naqyldary halyq sanasynda ekshelenip, suryptalyp shyqqan ǵıbratty oılary tyńdaýshysyn áserge bóleıdi.

Q.Erimbet tiliniń qudirettiligi onyń beıneliliginde, obrazdyq tabıǵaty kez-kelgen sózdi beıneleı qoldana bilýinde. Aqyn ómir qubylystaryn jınaqtap, tıptendirip, naqtyly beıneli kórinis túrinde sýrettep beredi.

Erimbet aqynnyń aqyndyq daralyǵy, oı tereńdigi, til qunarlylyǵy, ózindik sóz saptaýymen erekshelenedi. Beıneli sózderdi qubyltý, kórkemdik beıneleý quraldary arqyly oramdar, aıqyndaý sózder, teńeý epıtet, metafora, qaıtalaý maǵynaly sózderdi qoldanyp ádebı beıne jasap, óleńmen órnektegen.

Qysqa qaıyryp, túıin jasaǵan naqyldarynda tálimdik máni bar naqyl óleń arqyly urpaqqa ósıetti ǵıbrat aıtyp, danalyq tuspaldar jasaıdy. Adamǵa tán abzal qasıetterdi moıyndap, ónegelik oılardy marjandaı tizbektegen.

Onyń “Ósıet”, “Alashta belgili bir dosyń bolsa”, “Ár jerde úlgi sóz aıtsam-daǵy”, «Aıtamyn sózdiń tótesin» taǵy sol sıaqty termelerin sheshendik bılikke qurǵan.

“Ósıet” termesinde:            

Qanshama bir dana bolsa da,

Mektep kórmeı ońbaıdy.

Jumaqtyń kilti sekildi,

Ǵalymdardyń keńesi.

Aqkóz týǵan aqymaqqa

Darıa quısań da tolmaıdy.

Oılanyp kelip tolǵanam,

Meniń bul sózim ketpeıdi

Túsingen erdi tebirentpeı, - dep aqyl-naqyl aıtý arqyly termeshilik dástúrdi erkin meńgergen, nasıhat úlgisin berik ustanǵanyn baıqatady.

Termedegi: “Ǵalymnyń keńesi – jumaqtyń kilti”, - metafora, “Aqkóz týǵan aqymaq”, - degen epıtetter arqyly obrazdyq beıne jasaǵan. Naqyl sózderde dáleldeý men qorytyndy pikir birdeı tujyrymdalyp otyrǵan.

Qarasaqal Erimbet terme-tolǵaýlaryn shartty túrde bolsa da naqyl sóz, qanatty sóz, aqylgóılik sóz dep aıtýǵa bolady.

Mysaly, Kárilik qatty kesel, artsa júgin,

 Joqshylyq japyrady erdiń túgin  [6,52)] 

Qatardan kem bolasyń aıtar sózden,

Joq bolsa ǵylym, óner, dúnıe mal, - [6, 57] –

dep baılaý túıin jasap, naqyl aıtady.

Endi bir óleńde aqylgóılik ósıet sózderdi tógilte jóneledi.

Aldynda dushpan az sóıle,

Nasıhat sózdi tyńdap al! [6, 58].

Qalampyr, jupar jeseń de,

Iisi bolmas anadaı.

Halýa, sheker bal shaına,

Lázzaty  bolmas baladaı [6, 59] – dep tuspaldap aıtqan tujyrymdary men dıdaktıkalyq naqyl ósıetteriniń tárbıelik te, taǵylymdyq ta máni zor.

Avtor ana men bala arasyndaǵy meıirim, syılastyqty jeke avtorlyq teńeý arqyly ısi anadaı», “lázzaty baladaı” dep túıedi.

Aqynnyń arnaý-tolǵaýlary: “Qyryq káp”, “Hangeldi Baıbosynuly Mahannyń tolǵaýy”, “Kónek Qypshaqbaıdyń tolǵaýy”, “Halyqtyq qalsyn sóziń qulaǵyńda!”, “Qazanbaı Quttybaıdyń tolǵaýy», “Baıǵabyl men Qartbaıǵa”, t.s.s.

Q.Erimbet tolǵaýlarynda tereń tolǵanys, aqyndyq dúnıetanym, áleýmettik boljam, ómir, dáýir shyndyǵyn baıandap, ómirden qorytyndy jasap, aqyl-naqyl, tujyrym qamtylǵan. Belgili bir kisilerge aıtylǵan sálem, syn, ádil, bata-tilek, ósıet óleńder bolyp keledi.

Máselen, “Kónek Qypshaqbaı tolǵaýynda”Qypshaqbaı degen baıdyń Márıam degen qyzyn balasy Qojahmetke aıttyryp qoıady, baı eki jyl aýyryp jatady. Oǵan beretin qalyń maly joq bolǵan soń, Qypshaqbaıdy boıyndaǵy alýan túrli qasıetterdi jyrlap, moraldyq   bolmystardy rettep otyratyn ónegelik ustanymy mol tolǵaý jazǵan. Tolǵaýda aqyn dúnıeniń ótkinshiligin, ólimnen eshkim qashyp qutyla almaıtynyn, el-jurtqa málimdep tujyrym jasaıdy. Tolǵaýdyń bir tıradasynda:

Tóbeńnen kerýen kóship jol salsa da,

Qyla ber keshirimdi malabastaı.

Qadir tut halyq jaqsysyn, kórme dushpan,

Ózińe kúsh bitse de, qyran qustaı [6, 102].

Úzindidegi árbir sózdiń astarynda qoǵamdy qurýshy adamnyń qandaı bolmaǵy ańǵarylyp tur. Jaqsy men jaman arasyn ashyp adam tárbıesindegi ózekti máseleni qozǵaıdy. Tereń paıymdaýlar arqyly jaqsydan qajetin ózińe úlgi al degen oılardyń tálim-tárbıelik áseri aıryqsha mańyzdy.

Q.Erimbet tolǵaýlarynda keıbir shuraıly teńeýler men aqyl-naqyl ósıetter, ómir shyndyǵy men derekter mol kezdesedi. Mazmuny tereń, oıy salmaqty tolǵaýlarynda jazylý tarıhy, kimge arnalǵany da aıtylady.

Tujyrymdardy júıeleı otyryp, mynandaı túıindi baılam jasadyq. Tálimdik-tárbıelik máni bar tolǵaý-termelerinde aqyn jaqsylyq, izgilik týyn joǵary kóterip, urpaqty gýmanızmge, adamgershilikke úndeıdi. Ómirdegi barlyq jaqsylyqty kóńilge toqyp, zerdege sińirýde úlgi-ónege alatyn ǵıbraty mol sózderi  keıingige ónege qaldyrýmen qundy. 

Taryqqanda kórgen jaqsylyq,

Saǵynyp kórgen perzentteı,

Meniń sózim ketpeıdi,

Túsingen erdi tebirentpeı, -

dep aqyn ózi aıtqandaı óleńnen ǵıbrat alý kerektigin usyna otyryp, óz oıyn anyq bildirýdi maqsat etedi. Ol ómir – óleń, aqyn – óner, halyq degen uǵymdardy ushtastyra jyrlap, tushymdy baılam jasaǵan. Tolǵaý-termelerine osy maqsatty ózek etken.

Oqyrman onyń tolǵaý-termelerinen ózine ónege alady. Qarasaqal Erimbetti ózi tustas aqyndardyń eshqaısymen aýystyra almaısyz. Ózindik qoltańbasy bar, stıli aıqyn, naqyl-aqyl, ǵıbrat sózderi túgel tárbıege toly qazirgi zaman tilegimen úndesip jatyr, halyq arasynda tálimdik yqpaly zor.

Aqyn tolǵaý-termeleriniń leıtmotıvi – adamı qundylyqtar. Olar kórkem týyndylar men shuraıly tilmen jastardyń ózin tanyp bilýine baýlıdy. Bul búkil el tilegi, halyq múddesi, bolashaq qamy úshin aıtylǵan tálimdik máni zor taǵylymdar dep bilemiz.

Paıdalanǵan ádebıetter tizimi:

1. Nazarbaev N.Á. Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý. – Egemen Qazaqstan, 3 shilde, 2017 j.

2. Baıtursynov A. Ádebıet tanytqysh. -Almaty: «Jazýshy», 1989, -320 b.

3. S. Halyq murasy. – Almaty: Qazaqstan, 1974, -236 b.

4. Maǵaýın M. Qobyz saryny. – Almaty: Atamura, 2006, - 264 b.

5. Maǵaýın M. Ǵasyrlar bederi. – Almaty: «Jazýshy», 1991, - 432 b.

6. Berdibaı R. Jyrshylyq dástúr. – Almaty: Qazaqstan, 1980, - 288b.

7. Erimbet Q. Ulaǵatty sózim urpaqqa. – Almaty: Marjan, 1995, -320 b.

8. Erimbet Q. Shyǵarmalary. – Astana: Folıant, 2007.

---