Qaratpa sóz
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa qaratpa sóz týraly bilimderin tolyqtyrýǵa múmkindik týǵyzý; oqýshylardyń óz betimen jumys jasaý arqyly teorıalyq oılaýyn, sóıleý tilin damytý; uıymshyldyqqa, dostyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: kórnekilik, suraq - jaýap, taldaý, jınaqtaý, toptaý.
Sabaqtyń kórnekilikteri: tirek syzbalar, mazmundy sýretter, oıyn quraldary.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: sabaqqa daıarlyq.
Úı tapsyrmasyn tekserý
Test.
1. Kim? Ne? Suraqtaryna jaýap beretin sóılemniń negizgi múshesin..... deımiz.
a) bastaýysh
á) baıandaýysh
b) turlaýsyz músheler
2. Tek turlaýly múshelerden qana turatyn sóılem....... dep atalady.
a) jaıylma sóılem
á) jalań sóılem
b) qurmalas sóılem
3. Bastaýysh ta, baıandaýysh ta zat esimnen kelse, arasyna.... qoıylady.
a) syzyqsha
á) útir
b) núkte
4. Daýyssyz dybystar qatary:
a) y, i, u, ú
á) v, ch, sh, h, h, b, g, d, j, z, l, m, n, b.
b) a, o, á, e.
5. Etistiktiń suraqtary?
a) Ne istedi? Ne isteıdi?
á) Kim? Ne?
B) Qandaı? Qaı?
Jańa sabaq. Oqýlyqpen jumys.
Kún retin jazý. Kórkem jazý 7 - jattyǵý sóılemderdi mánerlep oqý, qaratpa sózderdi taýyp, tıisti tynys belgimen tolyqtyrý. Kóshirip jazý. 1. - Túıe, qaıda barasyń? - deıdi túlki ("Balalar fólklory"). 2. Kel balalar, kelińder. Keremetti kórińder! (S. Seıitov). 3. Jańa jyl, Jańa jyl! Ne ákeldiń, sen bizge? (H. Erǵalıev). 4. Qulpyra bershi, keń dala! Gúlińdi kúnde tereıin (J. Saın). Anaý taǵany balam, ala júr (Y. Altynsarın).
- Nelikten útir qoıdyń?
- Qaratpa sóz sóılem múshesi bola almaıdy. Oǵan suraq qoıylmaıdy. Qaratpa sózdi bastaýyshtan ajyrata bilý kerek.
Bilgishbektiń aıtqanyn oqý, taldaý, este saqtaý.
Shyǵarmashylyq dıktant.
8 - jattyǵý. Habarly sóılemderdi qaratpa sózi bar sóılemderge aınaldyryp jazý:
- Serik, kitaphanadan alǵan kitaptaryńdy ótkiz. - Án shyrqańdar, balalar! - Jylqyshy, attardy aıdap ket! - Aıdos, úlken kisige oryn ber!
9 - jattyǵý Mátindi túsinip oqý. Qaratpa sózderdi alyp tastap, mátindi oqýda ne ózgeris bolǵanyn suraý. Qaratpa sózi bar sóılemderdi kóshirip jazý, astyn syzý.
Kákenniń demalysy kezinde ákesi:
- Erteń jolǵa shyǵamyz, balam, taǵy da taýǵa shyǵyp ketpe, dedi.
- Qaıda baramyz, kóke? - dep, Káken kádimgideı kóńildenip, qýanyshyn jasyra almaı qýtyńdap qaldy.
- Aýylǵa baramyz, babańa sálem berip, batasyn alyp qaıtamyz.
- Baba degen kim ol kóke?
- Babań - ákeńniń atasy, atańnyń ákesi.
( Ábdibaı Tabyldy)
"Men ne bildim"....
10 - jattyǵý. Ata, týǵan ólkem sózderi birde qaratpa sóz, ekinshi jaǵdaıda bastaýysh bolatyndaı sóılem quratyp jazdyrý.
Qaratpa sóz ekenin dáleldeı bilýge úıretýde tómendegi kesteni paıdalaný.
"Kórshińmen áńgimeles"
11 - jattyǵý. Ertegiden úzindini oqý. Qaı ertegiden ekenin esińe túsir. Qaratpa sózderdi tabý, ertegini ary qaraı jalǵastyrý.
Shyǵarmashylyq dıktant.
12 - jattyǵý. Kóp núkteniń ornyna qaratpa sózderdi qoıyp kóshirip jazý.
1. Ápke, meni kósheden ótkizip jibershi. 2. Terezeni durystap japshy, Áset. 3. Iá, balam, oqyp júrsiń be? 4. Kóke, meniń balam babama kim bolady?
Qorytyndylaý.
Ata, týǵan ólkem sózderdi birde qaratpa sóz, ekinshi jaǵdaıda bastaýysh bolatyndaı sóılem qurap jaz.
Ata, úıge qaıtaıyq.- Ata aýylǵa keldi.
Týǵan ólkem, netken sulý ediń.- Meniń týǵan ólkem tamasha!
13 jattyǵý óleńdi oqy. Óleń mazmunyna sáıkes keletin qaratpa sózi bar sóılem syzbasyn tap.
Balaqaı
- Búldirgen teremiz, balaqaı.
- Alaqaı!
- At jarys kóremiz, balaqaı.
- Alaqaı!
- Aıǵa ushyp baramyz, balaqaı.
- Kel, aǵash jaramyz, balaqaı.
Úıge tapsyrma: 13 - jattyǵý, ereje jattaý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: kórnekilik, suraq - jaýap, taldaý, jınaqtaý, toptaý.
Sabaqtyń kórnekilikteri: tirek syzbalar, mazmundy sýretter, oıyn quraldary.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: sabaqqa daıarlyq.
Úı tapsyrmasyn tekserý
Test.
1. Kim? Ne? Suraqtaryna jaýap beretin sóılemniń negizgi múshesin..... deımiz.
a) bastaýysh
á) baıandaýysh
b) turlaýsyz músheler
2. Tek turlaýly múshelerden qana turatyn sóılem....... dep atalady.
a) jaıylma sóılem
á) jalań sóılem
b) qurmalas sóılem
3. Bastaýysh ta, baıandaýysh ta zat esimnen kelse, arasyna.... qoıylady.
a) syzyqsha
á) útir
b) núkte
4. Daýyssyz dybystar qatary:
a) y, i, u, ú
á) v, ch, sh, h, h, b, g, d, j, z, l, m, n, b.
b) a, o, á, e.
5. Etistiktiń suraqtary?
a) Ne istedi? Ne isteıdi?
á) Kim? Ne?
B) Qandaı? Qaı?
Jańa sabaq. Oqýlyqpen jumys.
Kún retin jazý. Kórkem jazý 7 - jattyǵý sóılemderdi mánerlep oqý, qaratpa sózderdi taýyp, tıisti tynys belgimen tolyqtyrý. Kóshirip jazý. 1. - Túıe, qaıda barasyń? - deıdi túlki ("Balalar fólklory"). 2. Kel balalar, kelińder. Keremetti kórińder! (S. Seıitov). 3. Jańa jyl, Jańa jyl! Ne ákeldiń, sen bizge? (H. Erǵalıev). 4. Qulpyra bershi, keń dala! Gúlińdi kúnde tereıin (J. Saın). Anaý taǵany balam, ala júr (Y. Altynsarın).
- Nelikten útir qoıdyń?
- Qaratpa sóz sóılem múshesi bola almaıdy. Oǵan suraq qoıylmaıdy. Qaratpa sózdi bastaýyshtan ajyrata bilý kerek.
Bilgishbektiń aıtqanyn oqý, taldaý, este saqtaý.
Shyǵarmashylyq dıktant.
8 - jattyǵý. Habarly sóılemderdi qaratpa sózi bar sóılemderge aınaldyryp jazý:
- Serik, kitaphanadan alǵan kitaptaryńdy ótkiz. - Án shyrqańdar, balalar! - Jylqyshy, attardy aıdap ket! - Aıdos, úlken kisige oryn ber!
9 - jattyǵý Mátindi túsinip oqý. Qaratpa sózderdi alyp tastap, mátindi oqýda ne ózgeris bolǵanyn suraý. Qaratpa sózi bar sóılemderdi kóshirip jazý, astyn syzý.
Kákenniń demalysy kezinde ákesi:
- Erteń jolǵa shyǵamyz, balam, taǵy da taýǵa shyǵyp ketpe, dedi.
- Qaıda baramyz, kóke? - dep, Káken kádimgideı kóńildenip, qýanyshyn jasyra almaı qýtyńdap qaldy.
- Aýylǵa baramyz, babańa sálem berip, batasyn alyp qaıtamyz.
- Baba degen kim ol kóke?
- Babań - ákeńniń atasy, atańnyń ákesi.
( Ábdibaı Tabyldy)
"Men ne bildim"....
10 - jattyǵý. Ata, týǵan ólkem sózderi birde qaratpa sóz, ekinshi jaǵdaıda bastaýysh bolatyndaı sóılem quratyp jazdyrý.
Qaratpa sóz ekenin dáleldeı bilýge úıretýde tómendegi kesteni paıdalaný.
"Kórshińmen áńgimeles"
11 - jattyǵý. Ertegiden úzindini oqý. Qaı ertegiden ekenin esińe túsir. Qaratpa sózderdi tabý, ertegini ary qaraı jalǵastyrý.
Shyǵarmashylyq dıktant.
12 - jattyǵý. Kóp núkteniń ornyna qaratpa sózderdi qoıyp kóshirip jazý.
1. Ápke, meni kósheden ótkizip jibershi. 2. Terezeni durystap japshy, Áset. 3. Iá, balam, oqyp júrsiń be? 4. Kóke, meniń balam babama kim bolady?
Qorytyndylaý.
Ata, týǵan ólkem sózderdi birde qaratpa sóz, ekinshi jaǵdaıda bastaýysh bolatyndaı sóılem qurap jaz.
Ata, úıge qaıtaıyq.- Ata aýylǵa keldi.
Týǵan ólkem, netken sulý ediń.- Meniń týǵan ólkem tamasha!
13 jattyǵý óleńdi oqy. Óleń mazmunyna sáıkes keletin qaratpa sózi bar sóılem syzbasyn tap.
Balaqaı
- Búldirgen teremiz, balaqaı.
- Alaqaı!
- At jarys kóremiz, balaqaı.
- Alaqaı!
- Aıǵa ushyp baramyz, balaqaı.
- Kel, aǵash jaramyz, balaqaı.
Úıge tapsyrma: 13 - jattyǵý, ereje jattaý
You Might Also Like
