InfoHub Logo

Bilim salasy: «Tanym»
Uıymdastyrylǵan is - áreket: matematıka, aınalamen tanystyrý jáne ekologıa, qurastyrý.

Maqsaty: Atalǵan taqyryppen ótkizilgen kiriktirilgen sabaqtyń maqsaty matematıkany mektepke deıingi balalarǵa belgilengendeı san, esep, kólem, keńistik, ýaqyt, pishin dep bólingen 5 tarmaǵyn negizge ala otyryp pánderdiń (qurastyrý, aınalamen tanystyrý jáne ekologıa) baılanysqan kómek arqyly balalardyń aqyl-oı belsendiligin arttyrý. Elestetý jáne qıal boljamdaryn damytyp «Baýyrsaq», «Qyzyl telpek», «Býratıno», «Aqqala», «Altyn balyq», «Shalqan», «Qarly hanym» keıipkerlerimen ertegiler eline saıahat shytyrman joldan shyǵý arqyly balanyn tanymyn damytýǵa nyǵaıtýǵa yqpal jasaý.

Qoldanylatyn ádis - tásil: Dástúrli emes kiriktirilgen saıahat sabaq, túsindirý kórsetý, damytýshy oıyndar, syzbalar.
Qajetti quraldar: Aqqaǵaz, qurastyrý kesindileri, muz qalashyǵy, jeldetkish, jasandy qar, aǵashtar, selofan, ertegi keıipkerleriniń kıimi.

Kirispe bólim: Amandasý: Araılap tań atty
Altyn sáýle taratty
Jarqyraıdy qalamyz
Jaınaı tústi dalamyz
Qaıyrly tań, qaıyrly kún,
Sálemetsizder me qonaqtar!»
Sheńberge turǵan balalar sóz oıyny arqyly ótken taqyryptarǵa doppen sholý jasaıdy

Dobym, dobym domala
Qaıda kettiń domalap
Ústel ústin búldirdiń
Tárelkeni syndyrdyń
Tentek bolyp kettiń sen
Kelip tur seni tepkim kep

1. Jyldyń qaı mezgili?
2. Qys aılaryn ata?
3. Tabıǵatta qandaı ózgerister bar?
4. Qardyń túsi qandaı?
5. Bir aptada neshe kún bar?
6. Aptanyń búgin neshinshi kúni?

- Tárbıeshi: Balalar bizder saıahatqa jınalaıyq olaı bolsa shanamyzdy daıyndap jaıǵasaıyq. «Shana» ánimen jolǵa attanamyz.
- Baýyrsaq: Sálem, sálem dostarym
- Balalar: Sálem baýyrsaq qaıda domalap bara jatyrsyń:
- Baýyrsaq: Domalap, domalap atamnan qashtym, domalap, domalap ájemnen qashtym, domalap, domalap men senderge jettim.
- Tárbıeshi: Baýyrsaq sende bizben birge júr.
Shana, shana, shanamyz
Taýdan syrǵanaıdy
Qońyraýlary aıazda
Qatty syldyrlaıdy
Sýyq boran ertegige aparatyn joldy qarmen jaýyp tastapty. Bul – Qarly hanymnyń ıeligi. Ol óziniń muzben kómkerilgen saraıyn shaqyrylmaǵan qonaqtardan qorǵap júredi. Kirer jerdiń barlyǵy muzben qursaýlanǵan. Boran soǵyp qarly hanym muz saraıyna baýyrsaqty domalatyp áketedi.

- Balalar: Baýyrsaq, baýyrsaq sen qaıdasyń?
- Baýyrsaq: Men mundamyn (Muz qalashyǵynan daýys estiledi)
- Qarly hanym: Qaharyna mingen ashýly Qarly hanym meniń senderge qoıar shartym bar muz bolyp qatqan júregimdi jibitip jolda kezdesken ne bir qıyndyqtardyń jaýabyn jańylyspaı oryndap kelseńder baýyrsaqty bosatamyn.

- Tárbıeshi: Bizde osal emespiz, Qarly hanymnyń bizge dep daıyndaǵan kez - kelgen tapsyrmasyn oryndaı alamyz.
Shanaǵa otyrǵan balalar jolǵa attanady.
Qyzyl telpek jáne Sulý qyz (Malvına)
- Sálem balalar! Senderden kómek suraýǵa bolama? Qasqyrdan qashyp kelemin, ájeme pisirgen bálishimdi jetkizýge qysqa joldy kórsetseńder eken.
- Tárbıeshi: Sulý qyzǵa ne bolǵan? Nege jylap tursyń?
- Sulý qyz: Býratınodan adasyp qaldym, joldy qalaı tabamyn? Qolymyzda sıqyrly qar bar.
- Tárbıeshi: Sıqyrly qarǵa jazylǵan tapsyrmany oqıdy.

1 - tapsyrma: «Qys» týraly qandaı taqpaqtar bilesińder?
1. Qys keldi, qys keldi
Aqtaryp aq qardy.
Aralap qaıtaıyq
Aq kúmis baqtardy

2. Aq qolǵap qushaqtap
Saqyldaıdy qys appaq
Ózen, teńiz, taý, tóbe
Kıgen appaq sáýkele

3. Biz batyl bolamyz
Jyly úı baqshamyz
Aq ulpa qarlardan
Aq qala soǵamyz
4. Japalaqtap qar jaýyp
Aıaz qatty qysqanda
Jem shashaıyq qamqor bop
Baqshadaǵy qustarǵa

2 – tapsyrma: Damytýshy oıyndar. «Sharbaqtyń artynda», «Myna sýrette ne beınelengen?», «Aıyrmashylyǵyn tap»
- Tárbıeshi: Tapsyrmany oıdaǵydaı oryndadyq, endi qyzyl telpekpen sulý qyzdy ózimizben birge saıahatqa birge alyp shyǵaıyq.
Shanaǵa otyrǵan balalar jolǵa ánmen attanady. Aldarynan altyn balyq pen shalqan ertegisindegi ataı shyǵady.
- Ataı: Sálemetsińder me balalar meniń kómekshilerim ıt pen mysyqty kórdińder me? Birin-biri qýyp oınap ketti-aý shamasy.
- Altyn balyq: Mazamdy alǵan balyqshy, baılyqqa toımaǵan ájeıden ábden sharshap tynysh teńiz izdep kelemin. Mynaý bizdiń sıqyrly qarymyz.

- Tárbıeshi: Sıqyrly qarǵa jazylǵan tapsyrmany oqıdy.
3 - tapsyrma: Jumbaqtar sheshý.
1. Tisi joq tistep alady,
Qoly joq sýret salady. (aıaz)
2. Sýǵa salsań batpaıdy,
Otqa salsań janbaıdy. (muz)
3. Qysy jazy bir túste. (shyrsha)
4. Úı ústinde altyn tas,
Alaıyn desem tabylmas. (juldyz)

4 - tapsyrma: Orıgamı (mysyq, kúshik, qoıan)
- Tárbıeshi: Tapsyrmany oıdaǵydaı oryndadyq, endi ataı men altyn balyqty ózimizben birge saıahatqa birge alyp shyǵaıyq.
Pıngvın men kúldirgish (kloýn) kezdesedi.
- Sálem balalar!
- Tárbıeshi: Sálem pıngvın sálem kúldirgish. Nege kóńilsiz júrsińder?
- Pıngvın: Men sýyq jaqta aıazda, appaq qar ústinde muzdy sýǵa shomylǵandy jaqsy kóremin. Kúldirgishtiń jylaǵan daýsyn estip shydaı almadym.
- Kúldirgish: Sırkten adasyp qaldym, barar joldy kórsetseńder eken. Sıqyrlyq qaryn usynady.

5 - tapsyrma: Qurastyrý. «Qol oramal jamaý»
6 - tapsyrma: Damytýshy oıyn. «Emen aǵashynyń artyna neler jasyrynǵan?»
- Tárbıeshi: Tapsyrmany oıdaǵydaı oryndadyq, endi pıngvın men kúldirgish ózimizben birge saıahatqa birge alyp shyǵaıyq. Shana áni bastalady. Aldarynan aqqala shyǵady.
- Aqqala: Qardan appaq domalatyp jasaǵan ózim sulý, ózim naǵyz qar adam. Ystyqtap kettim erip bara jatqan sekildimin. Mynalar ne ózi?
- Balalar: Bul báısheshek qoı!
- Aqqala: Qar astynan báısheshek shyǵyp kóktemińde kelgeni ǵoı. Men sendermen qoshtasaıyn. Senderge berer syılyǵym sıqyrly qar.

7 - tapsyrma: Dáptermen jumys.
- Tárbıeshi: Tapsyrmany oıdaǵydaı oryndadyq. Endi biz aınalamyzǵa kóz júgirtip qaraıyqshy. Jeti sıqyrly qar jeti túske boıalypty. Qar astynan báısheshekter shyǵyp alǵashqy kempir qosaqta kórindi. Muzdar erip senderdiń júrek jylýlaryń máńgi muz bop qatqan qarly hanymdy da qýanyshqa keneldirdi.
- Qarly hanym: Senderge kóp rahmet bilimderińdi aqyldy da zeıindi ekenderińdi kórsettińder. Baýyrsaq saǵan sát – sapar! Men senderdi oıyn alańyna shaqyramyn. Júrińder. (ertegi qalashyǵyndaǵy saıahat aıaqtalady)