InfoHub Logo

Eń aldymen, sizderdi kele jatyrǵan Uly Jeńistiń 65 jyldyq mereıtoıymen shyn júrekten quttyqtaımyn! Bul mereke – adamzat tarıhynda Otan qorǵaýdyń óshpes ónegesin pash etken eń eleýli oqıǵalardyń biri. Biz ar men namysty tý etken batyrlar rýhy aldynda taǵzym etemiz. Qan maıdanda ot keshkenderge alǵysymyzdy bildire otyryp, basymyzdy ıemiz. Sizder el basyna kún týǵanda jaýyngerlik erlik pen eldiktiń ónegesin kórsettińizder. Adam tózgisiz qıynshylyqtardy jeńip, halyqtyń adal uldary erligi jasymas jigerdiń, uly rýhtyń, Otanymyzdyń erkindigi men táýelsizdigi jolyndaǵy bizdiń halqymyzdyń rýhanı birliginiń úlgisi bolyp qala beredi. Al, búgingi urpaqtyń paryzy – Uly Jeńistiń mańyzy men mánin qasterleı bilý. Batyrlardyń bıik tulǵalaryn ýaqyt ótken saıyn asqaqtatyp olardyń esimderin júrekte saqtaý. Olarǵa degen qurmet – tarıhqa ata – babalarǵa degen qurmet. Bıyl elbasynyń tapsyrmasymen merekege oraı kóptegen is – sharalar uıymdastyrylyp, ardagerlerimizge shynaıy kóńil bólinýde. Zaman synaqtary men qıynshylyqtaryna qaramastan, bul bastamalar jalǵasyn tabary sózsiz. Otan úshin qasyq qany qalǵansha ot keshkender úshin qandaı qurmet pen qoshemet bolmasyn kóptik qylmaıdy.
Qol bastaǵan batyr ediń
Júrekte oty janǵan jigit ediń,
Atanyń alyp qalǵan úmit kegin;
Jóneldiń qarsy bastap qalyń jaýǵa,
Qazaqtyń qaısar noıan jigitterin.

Erindeı erteginiń qaıta týǵan,
Ashýyń atqan tolqyn aıbatyńnan.
Keginen qalyń qazaq qaınap jiger,
Tasyǵan qaıratyńmen jaýǵa atylǵan.

Baýyrjan Momyshuly
Ómirderek:
Týǵan jyly: 24. 12. 1910
Týǵan jeri: Jambyl oblysy, Jýaly aýdany, Kólbastaý aýyly.
1928 jyl Shymkenttegi jeti jyldyq ınternaty;
1932 jyl Lenıngrad fınans akademıasy janyndaǵy kýrs;
1950 jyl Joǵary áskerı akademıany bitirgen.

• Keńes Odaǵy batyry
• Dańqty jaýynger
• Aqyn, jazýshy
• Gvardıa polkovnıgi
• Qazaqstan Halyq Qaharmany
Soǵysqa deıingi qyzmetteri:
• Mektep muǵalimi
• Aýatkom hatshysy
• Mılısıa bastyǵy
• Qyzyl ásker qatarynda vzvod, rota komandıri.
• Polk shtaby bastyǵynyń kómekshisi
• 1941 jyldan Qazaq áskerı komısarıatynyń nusqaýshysy.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalysymen 316 – atqyshtar dıvızıasynyń (8 – gvardıa) jasaqtalýyna belsene at salysyp, sol dıvızıa quramynda maıdanǵa attanǵan. Máskeý túbindegi shaıqasqa qatysqan.

Panfılov atyndaǵy 8 – gvardıalyq dıvızıanyń batalón polk komandıri bolyp, 1944 – 1945 jyldary dıvızıany basqarǵan. 1950 – 1956 jyldary áskerı akademıada sabaq berip, turaqty áskerı qyzmet atqarǵan.
1956 jyldan ómiriniń sońyna deıin shyǵarmashylyq qyzmet atqarǵan.

Eńbekteri;
«Bir túnniń tarıhy», «Bizdiń semá», «Moskva úshin shaıqas», «Jaýyngerdiń tulǵasy», «Maıdan», «Maıdandaǵy kezdesýler», «Ofıser jazbalary», «Artymyzda Moskva», «General panfılov», «Tólegen Toqtarov», «Kýba áserleri», «El basyna kún týsa», «Ushqan uıa», «Men áli sábımin», «Adam qaıraty», t. b.
2000 jyl – jazýshy baspasynan eki tomdyq shyǵarmalar jınaǵy.
1990 – 1991 jyl «Soǵys psıhologıasy», «Qanmen jazylǵan kitap» shyǵarmalary jaryq kórdi.
Baýyrjan týraly;

▪ Belgili orys jazýshysy A. Bek «Volokalamskoe shose», qazaq tilinde «Arpalys» aýdarǵan Q. Saǵyndyqov.
▪ Ázilhan Nurshaıyqov «Aqıqat pen ańyz» romandılogıasy.
▪ Qazaqfılm kınostýdıasy «El basyna kún týsa» kórkem fılmi.
▪ Máskeý akademıalyq drama teatry. «Volokalamsk tas joly» spektakli.
Marapattaýlary;
▪ «Qyzyl tý»
▪ «Eńbek qyzyl tý»
▪ «Halyqtar dostyǵy»
▪ Birinshi dárejeli «Otan soǵysy»
▪ Ekinshi ret «Qyzyl juldyz»
▪ «Qurmet belgisi» ordenderi
▪ Memlekettik syılyq laýreaty
▪ N. Nazarbaev jarlyǵymen «Halyq Qaharmany» ataǵy.
Baýyrjannyń naqyl sózderinen;
Erdiń týy namys
Sen jaýdan qashsań ómir sennen qashady
Erlik eldiń qasıeti, júrektilik jigittiń qasıeti
Imenip júrip kórgen ıgilikten qarsylasyp júrgen beınet artyq
Arpalysyp júrip alǵan abyroı - ómirdiń eń shyryn qasıeti
Eki syrttan qanǵa batyp talassa, qaraqusqa jem bolady.
Qoı bastaǵan arystan tobynan arystan bastaǵan qoı toby artyq.
Er baqyty el qolynda, el baqyty erler qolynda.
Taıaqtan taısalmasań
semserden seskenbeseń,
Jeńdim deı ber.... t. b.

Mende adammyn jaralǵan súıek etten,
Men de ar bar, uıat bar jan tebirentken.
Qazaqtyń qarapaıym bir ulymyn,
Arymdy janym úshin qurban etken.

Syr aıtam saǵan halqym uǵa bilseń,
Daıynmyn órtpen sýǵa maǵan senseń.
Aryńdy aqtilekpen aqtamasam,
Rızamyn teris qolmen bata berseń.
Mekemtas Myrzahmetov,
Fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, «Baýyrjan Momyshuly murasy HHİ ǵasyr kóginde» ortalyǵynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, Baýyrjantanýshy ǵalym.
Baýyrjan Momyshulynyń shyǵarmalarynyń otyz tomdyǵyn baspaǵa daıyndap, jatyrmyz. Onyń on bes tomy jaryq kórdi. Endi kóptomdylyqqa dańqty batyrdyń qandaı týyndylary engeni jóninen habardar bolsaq.
Otyz tomdyǵynyń ishinde óziniń tanymal kórkem shyǵarmalary bar. Alty tomǵa hattary endi. Shyǵarmalary óz ómirinen alynǵan, basynan ótken dúnıeler Estelikteri, kúndelikteri, jazǵan baıandamalary bolsyn, bárin shejire etip jınaǵan. Shejireniń ózinen bir tom paıda boldy. Sonymen, qatar Baýkeń jaqsy aqyn. Ózin aqyn sanamasa da jarıalanbaǵan bir tomǵa jýyq óleńderiniń barlyǵyn jınadyq. Oılary óte tereń...

Jambyl oblysynyń Sarysý aýdanynda Tama degen rýly taıpa turady. 1928 jyly bar joǵy 18 jasynda Baýkeń sol ólkede kóshpeli mektep uıymdastyrǵan. Tamalar rıza bolyp oǵan at minigizip, shapan jaýyp qaıtarǵan eken. Odan keıin kórgenin bilgenin bárin Baýkeń qaǵazǵa túsirip otyrypty. Qalamynyń ebi bar. Eger Baýkeń áskerı adam bolmaǵanda, úlken jazýshy bolyp keter edi. Áskerge ketkeni durys ta bolǵan. Áıtpese, 1937 jyldary qazaqtyń ózge zıalylary sekildi atylyp keter edi. Baýkeń áskerde, soǵysta júrse de jazýdy toqtatqan joq. Qazaq halqynyń keńestik dáýirdegi ómir shyndyǵynyń barlyǵyn ulttyq kózimen, sanaly adamnyń kózimen qaǵazǵa túsirgen. Sondyqtan da Baýkeń shyǵarmalary jastarymyzǵa patrıottyq tárbıe berýde taptyrmaıtyn qural. Ulttyq ıdeologıany izdeseńiz Baýkeń shyǵarmalaryna úńilińiz.

Baýkeń ózin «Men naǵyz jazýshymyn, aqynmyn» dep esh ýaqytta aıtpaǵan «Men shyndyqty ǵana jazatyn adammyn. Keıipkerlerimniń arasynda birde - bir oıdan shyǵarylǵan keıipker joq. Barlyǵy - ózim kózimmen kórgen, aralasqan adamdar deıtin. Baýkeń týyndysyn kórkemdep, oıdan keıipkerler shyǵaryp áýre bolmaıtyn. Ol kisiniń portretteriniń ózi ǵajap. Ózi tikeleı kórgen, aralasqan adamdarynyń beınesin sol qalpynda qaǵazǵa túsiretin. Baýkeń ózin «áskerı mamanmyn, ádebıetke soǵystan keıin kelgen adammyn. Jastaı aralaspadym, óte sheber jazýshymyn dep maqtanbaımyn. Biraq shyndyqty aıtqan, dál bergen, bir jaǵy memýarıst, bir jaǵy derekti, naqtyly nárselerdi qaǵazǵa túsirip otyratyn jazýshymyn» deıtin.

Óziniń «Kóktemdeı qubylmaly minezim bar» dep bastalatyn óleń joldary bar. Tez ashýlanyp sabyrǵa tez keletin. Áskerı adam bolǵannan keıin qatal bolýy da zańdy da. Biraq jany sondaı jumsaq edi. Baýkeńniń óziniń, «maǵan qudaı bárin de bergen. Ataqty da, shataqty da berdi. Biraq otbasynyń jylylyǵyn bermedi» degen sózi bar. Jeńgelerime rıza bolmaǵany ǵoı. Iaǵnı, Baýkeńniń tilin taba almaǵan.
Ne kerek maǵan
Mahabbat?
Joq!
Járdem, súıeý.
Joq!
Rahym, meıirim.
Joq!
Ne kerek?
Maǵan kerek
Aıtys pen tartys.
Aıqas pen arpalys qana emes,
Oınas emes, oılas.
Sıqyr emes, syrlas.
Qurdas emes, muńdas.
Teli emes, tilektes.
Kem emes, teń.
Birge qýanar, birge qýarar,
Maǵan dos kerek!!!
Elena degen qyzy bar, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty. Marıa Svetaevanyń shyǵarmashylyǵynan kandıdattyq dısertasıa qorǵaǵan. Qazir M. Svetaeva murajaıynda jetekshi ǵylymı qyzmetker. Máskeýde turady. Baýkeńniń aıtýy boıynsha, Elenanyń - anasy syǵannyń qyzy. Máskeýdegi konservatorıany bitirgen. Dıplomdyq jumysyn qorǵaý úshin, sahnada keremetteı án salady. Sol ýaqytta qyzǵa Báýkeńniń de kózi túsedi. Qyz da batyrdy kóredi. Keıinnen Elena dúnıege keledi. Elenaǵa turaqty túrde járdem berip otyrdy. Maǵan «salyp jiber dep aqsha beretin» keıinnen tanysyp - bilisip Baqytjanmennen de aralasyp ketti.

Halyq bilmeıtin qyrlary kóp edi. Ol tereń oılaıtyn adam edi. Jazýshylar odaǵynyń hatshylarynyń kóbine kóńili tolmaıtyn. Birde Sábıt, Birde Ǵabıt, Endi birde Ǵabıden boldy ǵoı. «Nege kóńilińiz tolmady?» dep surasam, «Olar toǵysharlyq ıdeıadan ary kóterile almady. Árqaısysy keledi, óziniń tobyn jınap alady da, bir – kúresip jatady. OL úshin kúrespeý kerek, ulttyń maqsaty úshin kúresý kerek.» Jazýshylar odaǵynyń tizginin ustap, otyrǵannan keıin búkilhalyqtyq ıdeologıasyn ustap otyrǵan joq pa?! Top jınap bir – birimen kúresip júretin aýyldyń baıaǵy atqaminerleri sıaqty...» deıtin renjip.

Dostary sanaýly bolatyn. Dmıtrıı Snegınmen qatty dos boldy. Qysym kórgende qazaqtar emes, sol Snegın qorǵady. Myńbaı Kárimovpen, İlıas Omarovpen de jaqsy joldas edi. Qatty beriletin adamdary sanaýly ǵana bolatyn. Kez – kelgenine syn kózben qaraıtyn. Myńbaı Kárimov 1957 jyly qaıtys bolyp ketti. Sonda qatty kóńiline aldy. Myńbaıdyń óliminiń astarynda jasyryn birdeńe bar sıaqty. Ol kezde de qazaq sanasy soǵystan keıin endi oıanyp kele jatqan. Ol ushqyn laýlap janady ǵoı. Ol ushqyn laýlap janady ǵoı. Sony KGB baıqady. Myńbaıdy shákirtterimen Máskeýge shaqyrtty. Sol ýaqytta Baýkeńniń balasy aýyryp, bara almaı qalady da, janyndaǵylar ushyp ketedi. Jolda ushaq jarylyp, barlyǵy qaıtys bolǵan. Komısıa teksergen kezde, adamdardyń súıegi de qalmapty. Eger ushaqtyń ózi órtense, adamdar jerge qulap, súıegi saý túsedi eken. Uıymdastyrylǵan apat ekeni aıtpasa belgili. Sebebi halyqtyń sanasy oıanbaý kerek boldy. Keńes úkimeti bizdiń ulttyq sanamyzdyń oıanbaýyn únemi qadaǵalap otyrdy. Qazir bizdiń «kosmopolıt» bolýymyz – osyndaı ıdeologıanyń nátıjesi. Baýkeńniń dostary naǵyz halqyn súıgen, soǵan basyn tikken adamdar edi.

Moldanyń balasy, dinge kózqarasy durys. Qurandy oqyp, kádimgideı ǵylymı túrde taldaǵan eńbekteri de bar. Táýrát, İnjil, Zábýr týraly «Onda qudaıdyń sózi emes, álemdi bıleýshilerdiń, adamdardyń sózi de aralasyp ketken. Quranda ondaı joq» dep otyratyn. Ony biz qazir bilip jatyrmyz. Soǵysqa bara jatyrǵanda nemere aǵasy «Qaraǵym saǵan eshteńe bere almadym ǵoı» dep bir qaǵazǵa Qurannan kishkene súre jazyp beredi. Sony partbılettiń artyna jabystyryp, jattap, tumar etip búkil soǵys boıy ózimen alyp júripti.
Súıikti isi oıý oıatyn. Oıǵan oıýlarynyń ózi bir kitap bolady. Ár oıýy bir – uqsamaıdy. Nemeresi Erjan «Oıý oıyp ber» dep kelgen saıyn qıyp bere beripti. Ony balasynan qolynan alyp Zeınep kelin saqtaı bergen eken.

Qazirgi tańda, «Saýap» qoǵamdyq qorynyń qarjylaı kómegimen «Baýyrjan Momyshuly» atyndaǵy nómirlengen Qurmet belgi 2007 jyldan bastap berilip keledi. Biz Sývorovtyń, Lomonosovtyń, Kýtýzovtyń medaldaryna, ordenderine qurmetpen qaraımyz. Al ol Qazaqstannyń patrıotızmin damytpaıdy. Óz batyrlarymyzdy ózimiz dáriptemesek, basqa kim dáripteıdi? Baýkeńniń 95 – 100 jyldyqtaryna oraı «Batyr shapaǵaty» degen medaldi berip júrmiz.
N. Nazarbaev, M. Myrzahmetov, Á. Nurshaıyqov, Q. Saýdabaev, K. Serikbaev, Sh. Ýálıhanov, J. Málibekov, Sh. Nıazbekov, R. Baǵlanova, S. Úmbetov, E. Saǵyndyqov, M. Raıymbekuly sıaqty táýelsiz elimizge teńdessiz úles qosqan aǵalarymyzdyń barlyǵy da
B. Momyshuly atyndaǵy Qurmet belgisin aldy.

Baýyrjan Momyshuly ataq - dańqtan kemde adam emes. Ol Keńes dáýirindegi Memlekettik syılyqtyń laýreaty. «Qyzyl tý», «Eńbek qyzyl tý», «Halyqtar dostyǵy», Birinshi dárejeli «Otan soǵysy», eki ret «Qyzyl juldyz», «Qurmet belgisi» syndy orden medaldarmen marapattalsa, halqynyń shyn mánindegi qaharman ulyna Qazaqstan táýelsizdikke qol jetkizgennen keıin «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵy berildi. Osylaısha qazaq halqy batyr ulynyń asqaq rýhyn taǵyda bir ret ulyqtady.
Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy áskerı mektep
Almaty saıabaǵyndaǵy Baýyrjan Momyshulynyń eskertkishi t. b.

Bolmasa da oqyǵan tarıhshy atym,
Jınadym eskilerden tarıh hatyn.
Maqsatym keıingi urpaq umytpasa
Aıtylǵan atalardyń amanatyn.
Bul jalǵan esh pendege turaq bolmas,
Áıteýir kimde bolsa ólmeı qalmas.
Esimi adamnyń esh óshpeıdi eken,
Artynda urpaq júrse umyttyrmas.

(Baıandama ádebı oqýlyqtar men jýrnaldardan jınaqtaldy)