Qýandyq Shańǵytbaev. Sabalaq
Sabaqtyń taqyryby: Qýandyq Shańǵytbaev (1925 - 2001) Sabalaq
Sabaqtyń maqsaty:
- bilimdilik: «Sabalaq» óleńiniń derektilik negizi, aqyn tili, ultjandylyq máni zor ekendigine kóz jetkizý, aqyndyq rýhy bıiktigin tanytý.
- damytýshylyq; Oqýshynyń mátindi mánerlep oqý, taldaý júrgize bilýge, óz oıyn aqyn tilimen de, ádebı tilimen de jetkize bilýge jaǵdaı týǵyzý
- tárbıelik; Oqýshylardy ultjandy bolýǵa, Otanyn súıe bilýge, eliniń erteńgi bolashaq jastar ekenine senimin arttyrý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ádis: Mánerlep oqý, taldaý, áńgime, STO, shyǵarmashylyq, ishinara izdenis.
Kórnekiligi: Aqyn portreti, Qazaq handyǵynyń kestesi, Abylaı han týraly slaıd
Pánaralyq baılanysy: tarıh ( Ańyraqaı shaıqasy) til bilimi (leksıka)
Paıdalanǵan ádebıetter: Qoıshyǵara Salǵary «Handar kestesi» Abylaı han
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi. (Oqýshylardyń sabaqqa qatysy, daıyndyǵyna, synyp tazalyǵyna kóńil bólý)
2. Bilimdi jan jaqty tekserý.
– Balalar men senderge maqal - mátelder aıtaıyn sender jalǵasyn tabyńdar.
1. Batyr týsa........... (el yrysy)
Jańbyr jaýsa,........ (jer yrysy)
2. Birlik bar jerde....... (tirlik bar)
Osy maqalalardy ne úshin aıtty dep oılaısyńdar.
– Qashanda eline jaý shapsa, qıynshylyq týǵanda elin aman alyp qalǵan kim? (Batyr)
– Batyry, shesheni bar elmiz ǵoı.
Sabaqtyń taqyryby men maqsatyn habarlaý.
Q. Shańǵytbaev « Sabalaq» óleńi. Sabalaqtyń Ańyraqaı aıqasynda kórsetken erligi, óleńderiniń ultjandylyǵy, el birligi týraly jaıynda bolmaq.
2. Oqýshynyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý. ( Oı shaqyrý)
Sabalaq. Ańyraqaı. Abylaı. Degen sózderdi estigende qandaı oı keldi?(oqýshylar óz boljamdaryn aıtady) endeshe «Sabalaq» óleńin oqyp kóreıik
1. Qýandyq Shańǵytbaevtyń shyǵarmashylyǵy týraly jáne Ańyraqaı shaıqasy jaıly slaıd júrgiziledi.
2. «Sabalaq» óleńi mánerlep oqylady.
3. 2 - 3 oqýshy mánerlep oqıdy. (Mátinmen tolyq tanysqan soń, mátin taldaý jumysy júrgiziledi.)
Mátindi taldaý:
1. Óleń mazmunyn qandaı oı bólikterine bólýge bolady?
1. Ańyraqaıdaǵy aıqas
2. Ábilmámbet han.
3. Tosqaýyldan jaýǵa tıgen qazaq jaýyngeri
4. Maıdan dalasy (jeńis)
5. Sabalaq
6. Aqyn armany nemese túıini.
2. Mátindi taldaý jumysy.
Aqyn Ańyraqaıdaǵy soǵysty qalaı sýretteıdi. Tilin tarıhpen salystyryp kóreıik.
3. Sırep qalǵan serikterin kórgende Ábilmámbet qandaı kúıge tústi?
«Sırep qalǵan serikterden seskenip,
Ábilmámbet bas barmaǵyn shaınaıdy»
4. Ábilmámbettiń sheshimi?
«Ata nákes, jyqty ma jaý týymdy»,
Dep yzaǵa Ábilmámbet býyndy.
«Ala ketem jastyǵymdy men de» dep,
Qynabynan aldaspanyn sýyrdy.
5. Jaýǵa búıirden tıgen qazaq jaýyngerlerin aqyn qandaı sózdermen beınelep kórsetedi?
6. Mátinnen Sabalaq beınesin taýyp oqy.
«Qyran qanat qas qabaǵy túıilgen,
Jeńil ǵana shıdem shapan kıingen,
Kele jatyr qol basyn bir jigit
Qarshyǵadaı tas qoldanyp shúıilgen».
7. Sabalaq qandaı tulǵa? Sabalaq
8. Ábilmámbet kimge kóńili toldy? Ne úshin?
Ábilmámbet Sabalaq Abylaı
(Ábilmansur)
Abylaı sultannyń nemere inisi.
– Osy urysta ol «Abylaılap» uran sap, «kirgen jerin tesik qyp, shyqqan jerin esik qyp dushpannyń irgesin aırandaı iritip, tozańdaı tozdyrady. Jurt uranyna qarap onyń tóre tuqymy ekenin bilip, tóbege kóterip qurmet kórsetedi. Mán – jaıdy bilgen Ábilmámbettiń usynysymen úsh júzdiń toqsanǵa tarta ıgi jaqsylary jıylyp Ábilmansurdy (Sabalaq) Abylaıdy han saılaıdy.
El aýzynda Abylaıdy alǵash Atyǵaı – Qaraýyl han kóterip, alty otaý tigip bergen degen sóz bar.
(«Qazaq handyǵynyń kestesi» boıynsha sóz bolady)
Abylaı el bıligin ustaǵan kezinde Qytaımen jaqyndasa túsýge keńes berip, Reseımen kelisimdi saqtaý kerek dep tapsyrdy. Jeke basynyń kisiligimen, aqyl - parasatynyń keńdigimen jetken ol aryny aýyzdyqsyz, qyzý qandy qyzba halyqtyń qadir - qurmetine ıe bola bildi. Halyq ony birden han kóterdi. Abylaı «Sheshen, saıasatker, parasatty bolǵan».
Kesteni toltyr: Abylaı kim? Abylaı - el maqtanyshy
№9 Óleńge taldaý
№1 Óleń joldarynda kezdesetin «Er qarýy – bes qarý» ataýlaryn terip jaz.
№2. Óleń joldarynda kezdesetin kórkemdik órnekterdi ( sózderdi) terip jaz.
№3. Abylaı han qaı júzdiń hany bolǵan?
Oı tolǵaý.
1) Tirek sózderdi paıdalanyp áńgime jaz.
( Ańyraqaı, aıqas, qazaq, qalmaq, Ábilmámbet, Sabalaq, Abylaı).
2) Aqyn armany qandaı?
Belgili ǵoı aıtpasam da arjaǵyn
Sol Sabalaq – Abylaı ata tarlanyń,
Abylaı taǵy týa ma dep qazaqtan,
Tosyp kelem, sol endigi – armanym – deıdi.
( Oqýshylar óz oılaryn aıtady).
Búgingi ómirińizdiń Abylaıy kim dep oılaısyz?
Qoryta kelgende, aqyn óz shyǵarmasynda Abylaı atyn alǵash tanytqan Ańyraqaı soǵysynyń kórinisin erekshe sıpattap beredi. Óleńiniń tarıhı negizi zor.
Úıge tapsyrma: Abylaı han týraly derekter jınaý
Sabaqtyń maqsaty:
- bilimdilik: «Sabalaq» óleńiniń derektilik negizi, aqyn tili, ultjandylyq máni zor ekendigine kóz jetkizý, aqyndyq rýhy bıiktigin tanytý.
- damytýshylyq; Oqýshynyń mátindi mánerlep oqý, taldaý júrgize bilýge, óz oıyn aqyn tilimen de, ádebı tilimen de jetkize bilýge jaǵdaı týǵyzý
- tárbıelik; Oqýshylardy ultjandy bolýǵa, Otanyn súıe bilýge, eliniń erteńgi bolashaq jastar ekenine senimin arttyrý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ádis: Mánerlep oqý, taldaý, áńgime, STO, shyǵarmashylyq, ishinara izdenis.
Kórnekiligi: Aqyn portreti, Qazaq handyǵynyń kestesi, Abylaı han týraly slaıd
Pánaralyq baılanysy: tarıh ( Ańyraqaı shaıqasy) til bilimi (leksıka)
Paıdalanǵan ádebıetter: Qoıshyǵara Salǵary «Handar kestesi» Abylaı han
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi. (Oqýshylardyń sabaqqa qatysy, daıyndyǵyna, synyp tazalyǵyna kóńil bólý)
2. Bilimdi jan jaqty tekserý.
– Balalar men senderge maqal - mátelder aıtaıyn sender jalǵasyn tabyńdar.
1. Batyr týsa........... (el yrysy)
Jańbyr jaýsa,........ (jer yrysy)
2. Birlik bar jerde....... (tirlik bar)
Osy maqalalardy ne úshin aıtty dep oılaısyńdar.
– Qashanda eline jaý shapsa, qıynshylyq týǵanda elin aman alyp qalǵan kim? (Batyr)
– Batyry, shesheni bar elmiz ǵoı.
Sabaqtyń taqyryby men maqsatyn habarlaý.
Q. Shańǵytbaev « Sabalaq» óleńi. Sabalaqtyń Ańyraqaı aıqasynda kórsetken erligi, óleńderiniń ultjandylyǵy, el birligi týraly jaıynda bolmaq.
2. Oqýshynyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý. ( Oı shaqyrý)
Sabalaq. Ańyraqaı. Abylaı. Degen sózderdi estigende qandaı oı keldi?(oqýshylar óz boljamdaryn aıtady) endeshe «Sabalaq» óleńin oqyp kóreıik
1. Qýandyq Shańǵytbaevtyń shyǵarmashylyǵy týraly jáne Ańyraqaı shaıqasy jaıly slaıd júrgiziledi.
2. «Sabalaq» óleńi mánerlep oqylady.
3. 2 - 3 oqýshy mánerlep oqıdy. (Mátinmen tolyq tanysqan soń, mátin taldaý jumysy júrgiziledi.)
Mátindi taldaý:
1. Óleń mazmunyn qandaı oı bólikterine bólýge bolady?
1. Ańyraqaıdaǵy aıqas
2. Ábilmámbet han.
3. Tosqaýyldan jaýǵa tıgen qazaq jaýyngeri
4. Maıdan dalasy (jeńis)
5. Sabalaq
6. Aqyn armany nemese túıini.
2. Mátindi taldaý jumysy.
Aqyn Ańyraqaıdaǵy soǵysty qalaı sýretteıdi. Tilin tarıhpen salystyryp kóreıik.
3. Sırep qalǵan serikterin kórgende Ábilmámbet qandaı kúıge tústi?
«Sırep qalǵan serikterden seskenip,
Ábilmámbet bas barmaǵyn shaınaıdy»
4. Ábilmámbettiń sheshimi?
«Ata nákes, jyqty ma jaý týymdy»,
Dep yzaǵa Ábilmámbet býyndy.
«Ala ketem jastyǵymdy men de» dep,
Qynabynan aldaspanyn sýyrdy.
5. Jaýǵa búıirden tıgen qazaq jaýyngerlerin aqyn qandaı sózdermen beınelep kórsetedi?
6. Mátinnen Sabalaq beınesin taýyp oqy.
«Qyran qanat qas qabaǵy túıilgen,
Jeńil ǵana shıdem shapan kıingen,
Kele jatyr qol basyn bir jigit
Qarshyǵadaı tas qoldanyp shúıilgen».
7. Sabalaq qandaı tulǵa? Sabalaq
8. Ábilmámbet kimge kóńili toldy? Ne úshin?
Ábilmámbet Sabalaq Abylaı
(Ábilmansur)
Abylaı sultannyń nemere inisi.
– Osy urysta ol «Abylaılap» uran sap, «kirgen jerin tesik qyp, shyqqan jerin esik qyp dushpannyń irgesin aırandaı iritip, tozańdaı tozdyrady. Jurt uranyna qarap onyń tóre tuqymy ekenin bilip, tóbege kóterip qurmet kórsetedi. Mán – jaıdy bilgen Ábilmámbettiń usynysymen úsh júzdiń toqsanǵa tarta ıgi jaqsylary jıylyp Ábilmansurdy (Sabalaq) Abylaıdy han saılaıdy.
El aýzynda Abylaıdy alǵash Atyǵaı – Qaraýyl han kóterip, alty otaý tigip bergen degen sóz bar.
(«Qazaq handyǵynyń kestesi» boıynsha sóz bolady)
Abylaı el bıligin ustaǵan kezinde Qytaımen jaqyndasa túsýge keńes berip, Reseımen kelisimdi saqtaý kerek dep tapsyrdy. Jeke basynyń kisiligimen, aqyl - parasatynyń keńdigimen jetken ol aryny aýyzdyqsyz, qyzý qandy qyzba halyqtyń qadir - qurmetine ıe bola bildi. Halyq ony birden han kóterdi. Abylaı «Sheshen, saıasatker, parasatty bolǵan».
Kesteni toltyr: Abylaı kim? Abylaı - el maqtanyshy
№9 Óleńge taldaý
№1 Óleń joldarynda kezdesetin «Er qarýy – bes qarý» ataýlaryn terip jaz.
№2. Óleń joldarynda kezdesetin kórkemdik órnekterdi ( sózderdi) terip jaz.
№3. Abylaı han qaı júzdiń hany bolǵan?
Oı tolǵaý.
1) Tirek sózderdi paıdalanyp áńgime jaz.
( Ańyraqaı, aıqas, qazaq, qalmaq, Ábilmámbet, Sabalaq, Abylaı).
2) Aqyn armany qandaı?
Belgili ǵoı aıtpasam da arjaǵyn
Sol Sabalaq – Abylaı ata tarlanyń,
Abylaı taǵy týa ma dep qazaqtan,
Tosyp kelem, sol endigi – armanym – deıdi.
( Oqýshylar óz oılaryn aıtady).
Búgingi ómirińizdiń Abylaıy kim dep oılaısyz?
Qoryta kelgende, aqyn óz shyǵarmasynda Abylaı atyn alǵash tanytqan Ańyraqaı soǵysynyń kórinisin erekshe sıpattap beredi. Óleńiniń tarıhı negizi zor.
Úıge tapsyrma: Abylaı han týraly derekter jınaý
You Might Also Like
