InfoHub Logo

Qarluq qaǵanaty
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik: Qarluq qaǵanaty tarıhymen tanystyrý, qaǵanat halqynyń sharýashylyǵy jáne mádenıetin túsindirý, berilgen bilimdi júıeleý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń tarıhı oqıǵalardy óz betinshe tujyrymdaı bilýine baǵyt berý, logıkalyq oılaý qabiletin arttyryp, oıyn erkin aıtyp jetkize bilýge daǵdylandyrý;
Tárbıelik: Oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, óz eliniń tarıhı qundylyqtaryn qurmetteýge úıretý, elin, jerin súıetin daryndy urpaq tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, áńgimeleý jáne suraq - jaýap.
Sabaqtyń kórnekiligi: túrli mádenı sýretter, ınteraktıvti taqta, slaıd, keste, ár túrli deńgeıdegi tapsyrmalar, Orta ǵasyrlardaǵy Qazaqstan kartasy, beınetaspa

Sabaqtyń barysy: İ Uıymdastyrý kezeńi:
1 top – « Aqıqat» toby
2 top – « Tapqyr» toby
3 top - «Alǵyr» toby

İİ Úı tapsyrmasyn suraý
Úsh topqa da ortaq jáne jeke tapsyrmalar beriledi. Úsh toptyń sabaqqa qatysýy, bilimin baǵalaý sabaqtyń sońyna deıin jalǵasyp otyrady. Toptardyń ishinde belsene qatysyp otyrǵan oqýshylar baǵalanady.
1 tapsyrma: «Men kóp bilemin»
1 top
Jer aýmaǵy
Astanasy mysaly Úlken ordasy - Sýıab (Shý boıynda), ekinshisi Kishi Ordabasy – Kúngit (İle boıyndaǵy)
Halqy
Derekter
Áleýmettik jaǵdaıy
Saıası tarıhy

2 top
Sulý qaǵan
Túrkesh qaǵanatynyń álsireýi

3 top
Atlah shaıqasy
Qaǵanattyń sharýashylyǵy
Saýda
Teńge soǵý

İİİ Bilimin jan – jaqty jetildirý
2 tapsyrma «Qatesin tap»

3-tapsyrma: «Kim tapqyr»
3 toptan 1 oqýshydan shyǵyp tapsyrmany oryndap karta qurastyrady. Karta 3 bólikke bólingen artanda tapsyrma berilgen.
1. Saýda isi qaınaǵan ortalyqtaryn atap, kartadan kórset. Sýıab, Balasaǵun, Taraz, Ispıdjab
2. Sulý qaǵannyń ornyna bılikke qaı qaǵan keldi? Tuqarsan Qutshar qaǵan
3. Sulý qaǵan bılikke kelgen kezde ońtústik - shyǵystan qaýip tóndirgen memleket? Qytaı memleketi
Sonymen bizdiń búgingi jańa taqyrybymyz Qarluq qaǵanaty

İV Jańa sabaq
Jospary:
1. Qarluq qaǵanatynyń quramy, ornalasqan jerleri.
2. Qaǵanattyń saıası jaǵdaıy.
3. Sharýashylyǵy.
4. Mádenıeti.
Beınetaspa kórsetiledi
1. Tarıh aınasy «Ańyz ben aqıqat»
2. elektrondy oqýlyq
3. vıdeo rolık

I. Ómir súrgen ýaqyty: 766 - 940 jj.
II. Terıtorıalyq aımaǵy: Batys Altaı men Tarbaǵataı arasyndaǵy ólke. Qarluqtardyń shaǵyn toby Hangaı aýdanynda mekendegen.

III. Ortalyǵy:
a) Ispıdjab qalasy
b) Ekinshi astanasy - Balasaǵun

IV. Taıpalary: kóshpeli jáne jartylaı kóshpeli túrki tildes taıpalar, sondaı - aq túrkilengen soǵdylar.
V. Derekter: a) Jazba derekterde qarluqtar týraly alǵash habarlar“Sýı áýletiniń tarıhynda” (581 - 618jj) kezdesedi jáne munyń ózi V - ǵasyrdyń ortashenine qatysty.
b) Ibn Haýkaldin derekteri boıynsha, «qarluqtar jerin batysynan shyǵysyna qaraı júrip ótý úshin 30 kún jol júrý kerek».
v) Arab saıahatshysy Ábý Dýlaf óziniń qarluqtar jerimen 25 kún júrip ótýine týra kelgenin habarlaıdy.

VI. Syrtqy saıasaty:
a) Qarluqtar ózderiniń táýelsizdigi úshin 711 - 712 jj. Shyǵys Túrik qaǵanatyna qarsy kóterildi.
b) Qarluq jabǵýlarynyń derbes el bolýǵa umtylýynyń nátıjesinde olar Ekinshi Shyǵys Túrik qaǵanatynyń ornyna 745 jyly ornaǵan Uıǵyr qaǵanatynan bólinip shyqty.
v) 791 jyly uıǵyrlar Besbalyq túbinde qarluqtar men tıbettikterdiń áskerlerin talqandady.
g) 812 jyly uıǵyrlar qarluqtardy tolyq jeńip, olar Ferǵana, Syrdarıaǵa deıin keldi.
j) H ǵasyrdyń basynda Qarluq qaǵanatynyń jaǵdaıy ishki qyrqys, talas - tartystardyń nátıjesinde álsiredi. Osy jaǵdaıdy paıdalanǵan Qashǵar jerindegi túrik tildes taıpalar 940 jyly Balasaǵun, Ispıdjab qalalaryn basyp alady da, Qarluq memleketi qulap, Shý ańǵarynda Qarahandar áýletiniń ústemdigi ornaıdy.

VII. Dinı nanym - senimderi: Qarluqtardyń Qazaqstannyń ońtústigimen Jetisýdyń, otyryqshy halyqtary men sińisip, ıslam dinin qabyldaǵan.
Qarluq quramynda 9 taıpa engen: Úsh jikil, úsh beskil, bulaq, kókerkin, týhsı.
Lazana, farakıa rýlary
Sharýashylyǵy:
• Jartylaı kóshpeli, jartylaı otyryqshy mal sharýashylyǵy
• Otyryqshy egin sharýashylyǵy

V Jańa sabaqty bekitý
4 - tapsyrma. 1 toptyń tapsyrmasy 1) «Tarıhı dıktant»
Qaǵanattyń ortalyǵy.. Sýıab. qalasy boldy. Qarluqtar elinde. 25.. qala men qonys bar. Qarluqtarda atalar zıratynyń basyna.. bal - bal. tastan jasalǵan músinder qoıý keń taralǵan. Qashqardyń túrik bıleýshileri. 940.. jyly.. Balasaǵun. qalasyn basyp alyp, Qarluq qaǵanatyn talqandady

Jambyl oblysy,
Jýaly aýdany, B. Momyshuly aýyly
№ 29 Aleksandr Gersen orta mektebi
Ýsenkýlova Sarbına Ermekovna