Qarttarym - asyl qazynam
Erteńgiliktiń taqyryby:«Qarttarym - asyl qazynam»
Kórnekilikter: Interaktıvti taqtadan slaıd kórsetý.
Qanatty sózder: «Qarty bardyń qazynasy bar».
«Ata - anańdy qurmetteseń, sen de sondaı ıgilik kóresiń».
«Aqıqatty aıqyndap jarıalar, bara jatyr azaıyp qarıalar»
Maqsaty: Balalardyń boıyna halqymyzdyń asyl qasıetterin sińirý, úlkendi syılaý, óz ata – babasyn umytpaı saqtaý úshin jáne salt – dástúrden nár alyp ósýine, ınabattylyqqa, jaqsy men jamandy ajyrata bilýge ataly sózden ǵıbrat alýǵa tárbıeleý.
Júrgizilý barysy:
Júrgizýshi: El múddesin bárinen bıik qoıatyn, ózinen keıingi izine ergen inilerine izettigin aıamaıtyn, izinen ergen urpaǵyna ulylyǵyn uıalatyp, bir qaýymǵa bas - kóz bola bilgen aýyl qarttarynyń orny erekshe, olaı bolsa ár halyqtyń boıynda yqylym zamannan beri qalyptasyp ony ózgelerden daralap turatyn, tek ózine ǵana tán qasıetteri bolady. Bizdiń halqymyzdyń sondaı erekshelikteriniń biri – úlkendi syılaý, onyń sózine qulaq asý. Qazaq qarty jasyna laıyq aýyzy dýaly, sózi berekeli, isi tyńǵylyqty oıy tereń aqyly telegeı teńiz bolyp keledi. Mine, osyndaı teńeýge laıyq qarıalardy jylyna bir ret keletin 1 qazan Qarttar kúnimen quttyqtaı otyryp, «Qarttarym – asyl qazynam» atty keshimizge hosh keldińizder.
Qadirli ata – ájeler búgingi kúni biz sizderdi merekelerińizben shyn júrekten quttyqtaımyz. Sizderge zor densaýlyq, uzaq ǵumyr tileımiz. Sizder jas urpaqqa árqashan tózimdiliktiń, danalyqtyń úlgisi bolyp kelesizder..
Búgingi saltanatty merekelerińizben quttyqtaýǵa sóz kezegin balabaqsha dárigeri: G. Bıgarevaǵa beremiz.
Hosh kelipsiz aqjaýlyqty analar,
Aqyl kenin arqalaǵan atalar.
Aldaryńda jaýqazyndaı qulpyrǵan,
Biz alańsyz balǵyn shaqty balalar
Armysyz aýylymnyń asyldary
Jaınasyn kóńilderdiń jasyl baǵy
Sizder úshin án men kúı, óleń men bı
Sizder úshin mereke shashýlary
Júrgizýshi: Qymbatty aqyldyń kenin arqalaǵan aıbyndy atalar!
Aq jaýlyqty analar! Shynaıy da izgi sezimderdi, bilimniń altyn dińgegin syılaýshy ustazdar qaýymy! Barlyqtaryńyzdy qazan aıynyń alǵashqy merekesi qarttar kúnimen quttyqtaımyz.
Júrgizýshi:
Dúnıege keler bir ret
Quryshtan quıǵan qudiret
Balalar, ol kim?
Árıne qarttarymyz.
Balalar, búgin ata - ájemizdiń aýlyna jaılaýǵa barǵylaryń kele me?
Olaı bolsa, keshimizdi oryndaýyndaǵy «Biz jaılaýǵa baramyz» ánimen ashamyz.
(Balalar ata - ájeniń aýlyna barady. Olarmen amandasady)
Áje: Balalarym, amansyńdar ma, qosh keldińder. Tórge shyǵyńdar. Sender alystan sharshap keledi dep, men senderge arnap, dámdi baýyrsaq pisirip, shubat daıyndap qoıdym. Qane, aýyz tıińder.)
Aýylymyzdyń ardageri, qart zeınetker Baqtyǵul atamyzǵa sóz beremiz.
Toı dep búgin halqym shashý shashady.
Toı dep búgin álem syryn ashady.
Qarttar kúni meıramyna arnalǵan
Bıshiler ónerlerin shashady.
Balalar: ata siz ne jasap otyrsyz?
Ata: Óziniń qamshysy týraly aıtyp beredi.
Búldirshinderdi qazaqtyń «Qamshy» bıimen ortaǵa shaqyramyz.
Júrgizýshi:
Asyl ájem, maqtanyshym meniń de
Qonaq bolyp otyr mine tórimde.
Ózińe arnap baldaı tátti únimmen
Án salatyn kezim keldi meniń de.
Balalar: - Áje sizdiń qolyńyzdaǵy ne nárse?
Áje: Bul quraq kórpeshe. Munda kóptegen oıý - órnekter bar. Men ony bezendirip ádemilep tigip otyrmyn.
Búldirshinderimizdiń oryndaýynda án «Ájetaıym» ánin qabyl alyńyz.
Án: «Ájetaıym»
Júrgizýshi:
Balalar áje degen qandaı bolady?
Balalar jaýaby:
Júrgizýshi:
Al, sender ájelerińdi jaqsy kóresińder me? Syılaısyńdar ma? Ájeleriń qandaı jaqsy eken!
Ájelerińdi syılaıdy ekensińder! Qandaı keremet!
Júrgizýshi:
Kim óziniń ájesi týraly aıtyp beredi? Nuráli:....
Júrgizýshi: Al sender atalaryń men ájelerińe arnap qandaı ónerlerińdi kórsetesińder?
Darıa:
Merekelerińiz qutty bolsyn ata - áje!
Kókirekten jyr tógilmeı jata ma!
Zeınetine jettińizder ómirdiń,
Kenelip bir iltıpatty bataǵa.
Azamat:
Gúl - gúl jaınap bárimiz
Kirdi bizdiń sánimiz.
Qarttarymyzdy toıymen
Quttyqtaımyz bárimiz.
Aqsezim:
Aq jaýlyqty ájemdi
Aı nuryna teńedim.
Ár isinen úlgi alyp,
Erkin ósip kelemin.
Erulan:
Qysylyp esh saspańdar
Qanekı án bastańdar.
Ata - ájelerdiń kóńilin
Bir kóterip tastańdar.
Mansýr:
Ata - úlken kárimiz
Qýat berer dárimiz.
Áýlıedeı aıalap,
Ardaqtaımyz bárimiz.
Almas:
Meniń ájem, jyr ájem,
Shýaǵy mol nur ájem.
Aq taıaqqa súıenip,
Aman - esen júr ájem.
Án: «Shóp shabýǵa baramyz!»
Júrgizýshi: Balamnyń tabanyna kirgen shógir, meniń mańdaıyma kirseıshi deıtin ájeler men atalardan úlgi ónege kórip kele jatqan kishkentaı tentekterimizdi ortaǵa shaqyraıyq.
Balalardyń túrli aspaptarmen oryndaýynda «Ata tolǵaýy» shyǵarmasy oryndalady.
Nuraly:
Jadyraımyn jadyraıyn,
Kóńildenip kúlemin.
Janarma dep talabym,
Ata aqylyn tyńdaımyn.
Artýr:
Besigime bólep alyp,
Sen terbetseń qalǵımyn.
Júregime sińip jatyr,
Seniń aıtqan áldıiń.
Oı, qandaı keremet! Rahmet senderge balalar.
Tańsholpan:
Aq jaýlyqty ájemdi
Aı - nuryna teńedim
Ár isinen úlgi alyp
Erkin ósip kelemin
Amanjan:
Meıirimdi apalar
Balalar kep bata alar
Qaltasyna kámpıt sap
Nemerege aparar
Áje:- Oı, balalarym, bárińde ónerli ekensińder. Báriń de sharshaǵan bolarsyńdar.
Olaı bolsa, atalaryń ekeýmiz senderge qazaqtyń ulttyq oıyndaryn daıyndap qoıdyq oınaımyz ba?
Áje: «Aıgólek» oıynyn uıymdastyrady.
Ata: «Arqan tartys» oıynyn uıymdastyrady.
Bárimiz «Qoshaqanym!» ánin qosylyp aıtaıyq.
Búldirshinderimizdiń sizderge arnap óz qoldarynan jasaǵan syılyqtary bar.
Qabyl alyńyzdar! Kesh sońynda úlken alǵysymyzdy bildire otyryp, sanaly urpaǵy bar eldiń qarıasy baqytty, aqsaqaldy atasy bar eldiń balalary baqytty degendeı, asyl jandarymyzǵa uzaq ǵumyr, denderine saýlyq, otbasylaryna amandyq tileımiz.
Júrgizýshi:
Appaq shashyń kún saıyn qylańdaǵan,
Zeınet emes beınetten arylmaǵan.
Táńirimdeı tabynyp ótem máńgi,
Qarıalar ózińdi el syılaǵan - deı kelip, merekelik sharany aıaqtaı otyra «Batamen el kógerer, jańbyrmenen jer kógerer» demekshi ata - ájeler bata, izgi nıet - tilekterińiz bolsa, sóz kezegin ózderińizge beremiz. Estelik retinde sýretterge túsý.
Atyraý oblysy, Isataı aýdany,
№9 "Qulynshaq" balabaqshasy tárbıeshi:
Aıýpova Adına Saparqyzy
Kórnekilikter: Interaktıvti taqtadan slaıd kórsetý.
Qanatty sózder: «Qarty bardyń qazynasy bar».
«Ata - anańdy qurmetteseń, sen de sondaı ıgilik kóresiń».
«Aqıqatty aıqyndap jarıalar, bara jatyr azaıyp qarıalar»
Maqsaty: Balalardyń boıyna halqymyzdyń asyl qasıetterin sińirý, úlkendi syılaý, óz ata – babasyn umytpaı saqtaý úshin jáne salt – dástúrden nár alyp ósýine, ınabattylyqqa, jaqsy men jamandy ajyrata bilýge ataly sózden ǵıbrat alýǵa tárbıeleý.
Júrgizilý barysy:
Júrgizýshi: El múddesin bárinen bıik qoıatyn, ózinen keıingi izine ergen inilerine izettigin aıamaıtyn, izinen ergen urpaǵyna ulylyǵyn uıalatyp, bir qaýymǵa bas - kóz bola bilgen aýyl qarttarynyń orny erekshe, olaı bolsa ár halyqtyń boıynda yqylym zamannan beri qalyptasyp ony ózgelerden daralap turatyn, tek ózine ǵana tán qasıetteri bolady. Bizdiń halqymyzdyń sondaı erekshelikteriniń biri – úlkendi syılaý, onyń sózine qulaq asý. Qazaq qarty jasyna laıyq aýyzy dýaly, sózi berekeli, isi tyńǵylyqty oıy tereń aqyly telegeı teńiz bolyp keledi. Mine, osyndaı teńeýge laıyq qarıalardy jylyna bir ret keletin 1 qazan Qarttar kúnimen quttyqtaı otyryp, «Qarttarym – asyl qazynam» atty keshimizge hosh keldińizder.
Qadirli ata – ájeler búgingi kúni biz sizderdi merekelerińizben shyn júrekten quttyqtaımyz. Sizderge zor densaýlyq, uzaq ǵumyr tileımiz. Sizder jas urpaqqa árqashan tózimdiliktiń, danalyqtyń úlgisi bolyp kelesizder..
Búgingi saltanatty merekelerińizben quttyqtaýǵa sóz kezegin balabaqsha dárigeri: G. Bıgarevaǵa beremiz.
Hosh kelipsiz aqjaýlyqty analar,
Aqyl kenin arqalaǵan atalar.
Aldaryńda jaýqazyndaı qulpyrǵan,
Biz alańsyz balǵyn shaqty balalar
Armysyz aýylymnyń asyldary
Jaınasyn kóńilderdiń jasyl baǵy
Sizder úshin án men kúı, óleń men bı
Sizder úshin mereke shashýlary
Júrgizýshi: Qymbatty aqyldyń kenin arqalaǵan aıbyndy atalar!
Aq jaýlyqty analar! Shynaıy da izgi sezimderdi, bilimniń altyn dińgegin syılaýshy ustazdar qaýymy! Barlyqtaryńyzdy qazan aıynyń alǵashqy merekesi qarttar kúnimen quttyqtaımyz.
Júrgizýshi:
Dúnıege keler bir ret
Quryshtan quıǵan qudiret
Balalar, ol kim?
Árıne qarttarymyz.
Balalar, búgin ata - ájemizdiń aýlyna jaılaýǵa barǵylaryń kele me?
Olaı bolsa, keshimizdi oryndaýyndaǵy «Biz jaılaýǵa baramyz» ánimen ashamyz.
(Balalar ata - ájeniń aýlyna barady. Olarmen amandasady)
Áje: Balalarym, amansyńdar ma, qosh keldińder. Tórge shyǵyńdar. Sender alystan sharshap keledi dep, men senderge arnap, dámdi baýyrsaq pisirip, shubat daıyndap qoıdym. Qane, aýyz tıińder.)
Aýylymyzdyń ardageri, qart zeınetker Baqtyǵul atamyzǵa sóz beremiz.
Toı dep búgin halqym shashý shashady.
Toı dep búgin álem syryn ashady.
Qarttar kúni meıramyna arnalǵan
Bıshiler ónerlerin shashady.
Balalar: ata siz ne jasap otyrsyz?
Ata: Óziniń qamshysy týraly aıtyp beredi.
Búldirshinderdi qazaqtyń «Qamshy» bıimen ortaǵa shaqyramyz.
Júrgizýshi:
Asyl ájem, maqtanyshym meniń de
Qonaq bolyp otyr mine tórimde.
Ózińe arnap baldaı tátti únimmen
Án salatyn kezim keldi meniń de.
Balalar: - Áje sizdiń qolyńyzdaǵy ne nárse?
Áje: Bul quraq kórpeshe. Munda kóptegen oıý - órnekter bar. Men ony bezendirip ádemilep tigip otyrmyn.
Búldirshinderimizdiń oryndaýynda án «Ájetaıym» ánin qabyl alyńyz.
Án: «Ájetaıym»
Júrgizýshi:
Balalar áje degen qandaı bolady?
Balalar jaýaby:
Júrgizýshi:
Al, sender ájelerińdi jaqsy kóresińder me? Syılaısyńdar ma? Ájeleriń qandaı jaqsy eken!
Ájelerińdi syılaıdy ekensińder! Qandaı keremet!
Júrgizýshi:
Kim óziniń ájesi týraly aıtyp beredi? Nuráli:....
Júrgizýshi: Al sender atalaryń men ájelerińe arnap qandaı ónerlerińdi kórsetesińder?
Darıa:
Merekelerińiz qutty bolsyn ata - áje!
Kókirekten jyr tógilmeı jata ma!
Zeınetine jettińizder ómirdiń,
Kenelip bir iltıpatty bataǵa.
Azamat:
Gúl - gúl jaınap bárimiz
Kirdi bizdiń sánimiz.
Qarttarymyzdy toıymen
Quttyqtaımyz bárimiz.
Aqsezim:
Aq jaýlyqty ájemdi
Aı nuryna teńedim.
Ár isinen úlgi alyp,
Erkin ósip kelemin.
Erulan:
Qysylyp esh saspańdar
Qanekı án bastańdar.
Ata - ájelerdiń kóńilin
Bir kóterip tastańdar.
Mansýr:
Ata - úlken kárimiz
Qýat berer dárimiz.
Áýlıedeı aıalap,
Ardaqtaımyz bárimiz.
Almas:
Meniń ájem, jyr ájem,
Shýaǵy mol nur ájem.
Aq taıaqqa súıenip,
Aman - esen júr ájem.
Án: «Shóp shabýǵa baramyz!»
Júrgizýshi: Balamnyń tabanyna kirgen shógir, meniń mańdaıyma kirseıshi deıtin ájeler men atalardan úlgi ónege kórip kele jatqan kishkentaı tentekterimizdi ortaǵa shaqyraıyq.
Balalardyń túrli aspaptarmen oryndaýynda «Ata tolǵaýy» shyǵarmasy oryndalady.
Nuraly:
Jadyraımyn jadyraıyn,
Kóńildenip kúlemin.
Janarma dep talabym,
Ata aqylyn tyńdaımyn.
Artýr:
Besigime bólep alyp,
Sen terbetseń qalǵımyn.
Júregime sińip jatyr,
Seniń aıtqan áldıiń.
Oı, qandaı keremet! Rahmet senderge balalar.
Tańsholpan:
Aq jaýlyqty ájemdi
Aı - nuryna teńedim
Ár isinen úlgi alyp
Erkin ósip kelemin
Amanjan:
Meıirimdi apalar
Balalar kep bata alar
Qaltasyna kámpıt sap
Nemerege aparar
Áje:- Oı, balalarym, bárińde ónerli ekensińder. Báriń de sharshaǵan bolarsyńdar.
Olaı bolsa, atalaryń ekeýmiz senderge qazaqtyń ulttyq oıyndaryn daıyndap qoıdyq oınaımyz ba?
Áje: «Aıgólek» oıynyn uıymdastyrady.
Ata: «Arqan tartys» oıynyn uıymdastyrady.
Bárimiz «Qoshaqanym!» ánin qosylyp aıtaıyq.
Búldirshinderimizdiń sizderge arnap óz qoldarynan jasaǵan syılyqtary bar.
Qabyl alyńyzdar! Kesh sońynda úlken alǵysymyzdy bildire otyryp, sanaly urpaǵy bar eldiń qarıasy baqytty, aqsaqaldy atasy bar eldiń balalary baqytty degendeı, asyl jandarymyzǵa uzaq ǵumyr, denderine saýlyq, otbasylaryna amandyq tileımiz.
Júrgizýshi:
Appaq shashyń kún saıyn qylańdaǵan,
Zeınet emes beınetten arylmaǵan.
Táńirimdeı tabynyp ótem máńgi,
Qarıalar ózińdi el syılaǵan - deı kelip, merekelik sharany aıaqtaı otyra «Batamen el kógerer, jańbyrmenen jer kógerer» demekshi ata - ájeler bata, izgi nıet - tilekterińiz bolsa, sóz kezegin ózderińizge beremiz. Estelik retinde sýretterge túsý.
Atyraý oblysy, Isataı aýdany,
№9 "Qulynshaq" balabaqshasy tárbıeshi:
Aıýpova Adına Saparqyzy
You Might Also Like
