InfoHub Logo

Tárbıe saǵatynyń taqyryby: «Qasıetti qus - úki»

Maqsaty: Oqýshylarǵa qustar týraly tolyq málimet berý. Tabıǵat elshisi qustardy qorǵaýǵa shaqyrý. Qasıetti qus - úkiniń paıdasy týraly, ulttyq qolónerdegi orny týraly maǵlumat berý, mańyzyn jetkizý.

Kórnekilikteri: slaıd, qustar ensıklopedıasy, úki qaýyrsynynyń túrleri, qazaqtyń ulttyq bas kıimderi, dombyra, besik t. b.

Júrisi: (Slaıdta tárbıe saǵatynyń jospary kórsetiledi.)
İ bólim «Qustar – tabıǵat baılyǵy»
İ júrgizýshi: - Tabıǵatty quraıtyn bólikterdiń biri – qustar. Halyq ejelden – aq qustarǵa áýes, olarǵa degen súıispenshiligin sheksiz dáriptep, eń jaqsy kóretin adamdy qusqa teńeý arqyly ol yqylasyn kópke aıan etedi. Halyq óz ortasynan shyqqan sańylaq uldaryn suńqarǵa teńese, tógilte án shyrqaıtyn ánshisin bulbulǵa, el úshin, Otan úshin janyn qıatyn batyrlaryn – qyranǵa, elden asqan sulýdy – aqqýǵa teńeıdi. Qus – tabıǵat baılyǵy. Baılyqtyń kózi – qustardy árkez qorǵaı bilý kerek. Olar tabıǵat baılyǵyn aǵashtardy, ósimdikterdi zıandy jándikterden tazartady. Sonda aǵashtar jaıqalap ósedi. Qustar ushyp - qonyp bir jerden ekinshi jerge baryp, kelip júredi. Jer betinde 8600 - ge jýyq qustardyń túri bar. Bizdiń Respýblıkamyzda 489 qustyń túri bar.

İİ júrgizýshi: - Qustar (lat. Aves ) omyrtqaly janýarlar tıp tarmaǵynyń bir klasy. Qustardyń evolúsıalyq damý satysy 4 kezeńge bólinedi: alǵashqy qustar arheopterıks, tisti qustar, qyrsyz jalpaq tóstiler – túıequstar, kıvı, pıngvınder, qyrly tósti qustar. Qustar 2 klass tarmaǵyna: bir ǵana otrády bar kesirtkequıryqtylar (joıylyp ketken) jáne 34 otrádqa birigetin 9 myńdaı túri (onyń 28 otrády osy kezde de kezdesedi) jelpýish quıryqtylar nemese naǵyz qustar dep bólinedi.

Qustar
Arktıkadan Antarktıka jaǵalaýlaryna deıingi barlyq tabıǵı beldemderde taralǵan. Qazaqstanda qustardyń 18 otrádqa jatatyn 489 túri bar. Olardy meken etetin oryndaryna qaraı orman, ashyq dala, batpaqty - shalshyqty jáne sý qustary dep bóledi. Alǵashqy qustardyń dene turqy 1, 8 m - ge deıin jetken, tisteri jaqsy jetilgen, usha almaǵan. Tissiz, jaqsy ushatyn ıhtıornıster qazirgi qustarǵa óte jaqyn bolǵan. Qustardyń basqa omyrtqaly janýarlardan aıyrmashylyǵy – olardyń aýada usha alatyndyǵy.

İ júrgizýshi: - Qustardyń júıke júıesi jaqsy damyǵan, mıy úlken, mı syńarlary, kórý ortalyǵy, mıshyǵy jaqsy jetilgen. Qustardyń sezim organdarynyń damýy ár túrli. Tez ushatyn úki, japalaq, basqa da jyrtqysh qustardyń kózi jaqsy jetilgen. Iis sezý kóp qustarda jetilmegen, al dybys estý qabilettiligi jaqsy damyǵan. Qustardyń kórý jáne estý organdarynyń jaqsy damýy, olardyń alys jáne jaqyn keńistikterdi ıgerýine, mezgilimen qonys aýdaryp, túrishilik jáne túraralyq qatynas jasaýyna áser etip, qus tirshiliginde mańyzdy ról atqarady. Qustar 1 - den 20 – 25 - ke deıin jumyrtqa salady. Ony 12 kúnnen 80 kúnge deıin basady. Qustar ósimdikterdi tozańdandyryp, olardyń tuqymdaryn taratady, zıandy jándikter men kemirýshilerdi qurtyp, olardyń tabıǵattaǵy sanyn retteýge qatysady. Keıbir túrleri baý - baqshaǵa, egistikke zıanyn tıgizip, ár túrli juqpaly, parazıttik aýrýlardyń qozdyrǵyshtaryn taratady. Qustardy dene qurylysyna, tirshilik áreketine baılanysty 3 topqa bóledi. Olar: qyrtóssizder (júgiretin qustar); júzetin qustar (pıngvınder); qyrtóstiler (ushatyn qustar).

İİ júrgizýshi: - Qustardy topqa bólýdiń ár túrli joldary bar. Dene qurylymy, tirshilik áreketine baılanysty qyrtóssizder, júzgish qustar, qyrtóstiler dep bólinedi. Al tirshilik orta jaǵdaılaryn baılanysty ekologıalyq topqa da toptastyrylady. Ekologıalyq mynadaı toptar bar: sýly, batpaqty jerlerdiń qustary, orman qustary, ashyq dalaly alqaptardaǵy qustar, jyl qustary, kóshpeli qustar, qystap shyǵatyn qustar. Qystap shyǵatyn qustar jyl boıy bir aımaqta ómir súrip, eshqaıda oryn aýystyrmaıdy, ıaǵnı jylystamaıdy. Qazirgi zamanda tirshilik etetin qustar túri 35 - 40 otrádqa toptastyrylǵan. Zoolog ǵalymdardyń paıymdaýy boıynsha qustar budan 180 mln jyl buryn paıda boldy dep esepteledi.
İ júrgizýshi: - Al, endi japalaqtárizdes qustar týraly syr sherteıik.

Nurjigit: Japalaqtar syrtqy belgilerine qaraǵanda, kúndizgi jyrtqysh kustarǵa uqsas bolǵanymen, sıstematıkalyq jóninen olardan anaǵúrlym alystaý turady. Olardyń arasyndaǵy keıbir uqsastyqtar tirshilik jaǵdaılarynyń uqsas bolýynyń nátıjesinen kelip shyqqan. Japalaqtyń qaýyrsyndary qalyń jáne jumsaq, qopsyp turady. Sondyqtan da ushqanda dybys shyǵarmaıdy. Qoregin estý organynyń kómegimen izdep tabady. Qulaǵynyń qalqany birshama jaqsy jetilgen. Qulaq qýysynyń aldyńǵy jaǵynda, dybys tolqyndaryn kúsheıtetin teri qatpary ornalasqan. Bulardyń kózi úlken, sondyqtan japalaqtar túnde de jaqsy kóredi. Basyn óte tez qozǵap, 270 gradýsqa bura alady. Qoregin uzyn saýsaqty tabanymen qarmap ustaıdy. Kúndizgi jyrtqysh qustardan aıyrmashylyǵy, japalaqtyń jemsaýy bolmaıdy. Bular kóp jerge taraǵan qus, 200 - ge jýyq, túrleri bar. Al bizde sonyń 20 - daı túri kezdesedi. Balapandary álsiz, kóp ýaqytqa deıin uıalarynda bolady. Aq japalaq (Nýstea ssandiasa) iriligimen jáne aq túsimen ajyratylady. Týndrada uıalaıdy. Qysta ońtústikke ushyp keledi. Aq japalaq kúndiz qoregin jaqsy aýlaı alady.

Oraz: Úki (Vıo ıo) japalaqtardyń ishindegi eń irisi. Ol bizde týndradan basqa jerdiń barlyǵynda da kezdesedi. Uıalaryn jerge, jartastarǵa, keıde aǵashtarǵa salady. Uıalarynda 2 - 3 jumyrtqa bolady. Jemin túnde aýlaıdy. Jer jaǵdaıyna jáne jyl maýsymyna qaraı, qorekteriniń túrleri ózgerip turady. Orta Azıada qysta negizinen qustarmen qorektenedi (úırekter, qasqaldaqtar t. b.). Ońtústikte jaz kezinde qoıandarmen, qosaıaqtarmen jáne kirpilermen qorektenedi. Qulaqty japalaq (Asio otus) asa iri bolmaıtyn, jaqsy damyǵan “qulaǵy” bar qus. Reseıdiń ońtústiginde jáne qońyrjaı óńirde keńinen taraǵan. Bular kóbinese aralda jáne ormannyń ashyq jerlerinde bolady. Uıalaryn aǵashtardyń qýysyna, basqa qustardyń eski uıalaryna nemese jerge salady. Uıasynda 3 — 7 jumyrtqa bolady. Qoregin túnde aýlaıdy. Negizgi qoregi tyshqan tárizdi kemirýshiler, kustar, keıde nasekomdar bolyp esepteledi. Baıǵyz (Athene, Gİaısidium)— usaq japalaqtar. Basy úlken, “qulaǵy” bolmaıdy. Sur neıasyt (Sigih alıso) — kádimgi bizdiń japalaqtardyń biri. Úlkendigi qarǵadaı, qulaq aınalasyndaǵy qaýyrsyndary bolmaıdy. Olar Evropanyń, Sibirdiń, Kavkazdyń jáne Orta Azıanyń ormandy jerlerine taraǵan. Otyryqshy, baıaý qozǵalatyn qus. Olar uıalaryn aǵashtarǵa, aǵash qýystaryna salady. Jemin túnde aýlaıdy. Tyshqan sıaqty kemirýshiler, nasekomdar, qustarmen qorektenedi. Japalaqtardyń taǵy bir paıdasy, basqa jyrtqysh qustar túnde uıqyda bolǵan kezde jemin aýlaıdy. Japalaqtárizdesterden tek úki ǵana Qyzyl kitapqa tirkelgen. Halqymyzda úki – erekshe qurmetke bólengen qus. Qolda ustap, qaýyrsynyn qadirlep, bas kıimge, dombyraǵa, besikke, úıge ilip qoıý dástúri bar.
İİ júrgizýshi: - Myń buralǵan bıshilerdi qustar bıimen sahnaǵa shaqyraıyq.
«Qustar bıi»

İİ bólim. «Paıdasy kóp, zıany joq»
İ júrgizýshi: - Tárbıe saǵatymyzdyń 2 – bólimi úki týraly jan – jaqty málimetterge toly bolmaq.

Jannur: - ÚKİ — negizinen ormandy mekendep, jemin kóbine túnde aýlaıtyn jyrtqysh qus. Basy úlken, kózderi baqyraıǵan, qaýyrsyndary jumsaq. Ushqanda dybyssyz qanat qaǵady. Uıasyn jasyrýǵa bolatyn jerge salady. Juptaryn ómir boıy saqtaıdy. Dene mólsherine qaraı 2 - 12 - ge deıin jumyrtqa basady. Qoıan, tyshqan sekildi kemirýshilerdi aýlap paıda keltiredi. Sany kemip kele jatqan, sırek kezdesetin túr. Eýrazıada, sondaı - aq Qazaqstanda keń taraǵan. Shóldi, dalaly, taýly ormandy jerlerdi mekendeıdi. Sanynyń qansha ekeni belgisiz, biraq, kópshilik jerlerde sırek. Sanyn shekteýshi sebepter: elektr symdarynda jáne ýlanǵan jemdi jep ólgeninen basqa, qaýyrsynynan ulttyq áshekeıler men boı tumarlar jasaý úshin uıadaǵy balapandaryn alýdyń da keri áseri úlken. Sondyqtan ony qorǵaýdyń taǵy bir joly - onyń qaýyrsynyn paıdalaný úshin qoldan ósirý kerek. Úkini qazaq halqy qasıetti qus sanaıdy. Onyń qaýyrsynyndaǵy beder, qurannyń qupıalanyp jazylǵan nusqasy dep balanyń besigine, bas kıimine taqqan. Sonymen qatar baqyt, tabys ákeledi degen senimmen aqyn, ánshiler bas kıimderin, dombyralaryn úkilegen.

Aqmaral: - Úki – ejelgi grek qudaılarynyń biri Afınanyń atrıbýty bolýmen qatar, danalyqtyń da nyshany. Qara túndi qaq jaratyn ótkir janarynyń arqasynda ol bir ornynda tapjylmaı otyryp ta, kózge túrtse kórgisiz qoıý qarańǵylyq qushaǵynda júıtkigen ańnan jorǵalaǵan tyshqanǵa deıin qalt jibermeıtin qyraǵy. Dybys shyǵarmaı ushatynyna, janyp turatyn kózderine, kenetten paıda bolatynyna qarap, osy bir qusty ajalmen baılanystyratyn da kózqaras bar. Máselen, ejelgi Egıpette, Úndistanda, Qytaı men Japonıada úki «ólim qusy» sanalǵan. Úndilerdiń senimi boıynsha, úki – tún patshasy, ári qaıtys bolǵandardyń janyn o dúnıeniń tabaldyryǵyna deıin shyǵaryp salýshy. Odan erterekte ol qarańǵylyqtan, qara kúshterden qoryqpaı, kópshilik úshin qupıa sanalatyn syrlardyń kilti sanalǵan. Al úkiniń búgingideı danalyq, tereńdik, kitapqumarlyq sımvoly sanalýy Afına ańyz - ápsanalarynan bastaý alady. Qazaqta úkiniń qaýyrsyny pále - jaladan saqtaıdy degen senim bar.

Mádına: - Úkiniń júni qazaqtyń eski salty boıynsha ásemdiktiń belgisi dep sanalǵan. Sonymen birge úkini qasıetti dep te bilgen. Mysaly, erte kezde baqsy, moldalar, han tuqymdary, ataqty batyr, aqyn, saldar úki taǵyp júrgen. Uzatylar qyzǵa, qaınyna baratyn kúıeýge, alǵash otaý bolǵanda shymyldyqqa úki qadaý ǵurpynyń bir joralǵysy osydan qalsa kerek. Osydan kelip júndeletin bir úki bir attyń qunymen baǵalanǵan. Úkini ulpa jáne qara qasqa úki dep eki túrge ajyratady. Úkiniń balaq júnin — ulpa, al baýyr júnin — qara qasqa úki degen. Qara qasqa úkini kóbinese erler qadaǵan. Sáýkele, taqıa, bórik sıaqty qyz - kelinshekter dúnıesine kóbinese ulpa (balaq jún) úkisi qadalǵan. Aq úkiniń júnin túrli tústi etip boıap ta paıdalanǵan. Mundaıda boıaýǵa qazynyń maıyn qosqan. Úkini aýlap ustap, balaq júni men baýyr tósiniń júnin alyp, ózin jemge toıǵyzyp qoıa beretin. Muny «úki júndeý» dep ataıdy. Úki júndegen aýyldan olja alý salty da bolǵan.

İİİ bólim «Yrym – tyıymdar, maqal – mátelder, boljamdar, jumbaqtar, ertegiler – bári de qustar týraly...»

İİ júrgizýshi: Úki edim túnde ushyp qalyqtaǵan,
Qurtýdan zıankesti jalyqpaǵan.
Úkimdi úlpildegen kıeli dep,
Burynnan – aq adamdar taǵyp alǵan.
Mádı: Tyıym sózder
1. Qustyń uıasyn buzba, Jumyrtqasyn jarma.
2. Jumyrtqasy men balapany bar uıany buzba.
3. Aqqýdy atpa.
Nurasyl: Maqal - mátelder
1. Bulbul úndi, jylan tildi.
2. Qusqa aıaz qater emes, ashtyq qater.
3. Qysta qusqa jaqsylyq jasasań, jazda jaqsylyǵyńdy ótep beredi.
Gúlmıra: 4. Qustar kóp bolsa, zıankes jándikter az bolady.
5. Shaban búırek buryn ushar.
6. Sasqan úırek artymen súńgir.
Elmıra: 7. Bódeneniń úıi joq, Qaıda barsa batpyldaq.
8. Qara qus basyp jeıdi, Suńqar shashyp jeıdi.
9. Aq suńqardyń balasy, Aldyna qoımaı as jemes.
Bekarys: Boljamdar
1. Besiktiń bas jaǵyna pyshaq, qaıraq, qamshy qoıady nemese úkiniń tuıaǵyn, kirpiniń terisin, jylannyń bas súıegin taǵady. Mundaıda shaıtan, jylan, jándik, tyshqan kelmeıdi dep joryǵan.
2. Qus júnin úrpıtse, jańbyr jaýady, aýa raıy ózgeredi.
3. Sary shymshyq ysqyrsa, shynymen kúz bolǵany.
4. Shymshyq uıa salsa, qys qatty bolady.
Ǵanı: 5. Qarǵalar toptasa qarqyldasa, aıaz bolady.
6. Qarǵalar aspanda ushyp júrip qarqyldasa, qar jaýady.
7. Qarǵalar qanatynyń astyna tumsyǵyn tyqsa, sýyq bolady.
8. Qaz nemese taýyq bir aıaǵynan tursa, aıaz bolady.

İ júrgizýshi: - Al, endi men jumbaqtar jasyraıyn.

1) Qyzyǵyp ár adam,
Ustap ap daladan.
Júnimdi julyp ap,
Besikke qadaǵan. Bul qandaı qus? Jaýaby: Úki
2) Bir qus bar, úlpildegen júni jumsaq,
Tuıaǵy beıne bolat almas pyshaq.
Tumsyǵy ımek, kórmeıdi kúndiz kózi,
Sharyqtap kókti kezip, túnde ushat. Jaýaby: Úki
3) Shuntıyp qos qulaǵy,
Túnde kórer qyraǵy. Jaýaby: Úki
4) Kúndiz sóngen shyraǵy,
Túnde kórer qyraǵy.
Tikireıip aıdary,
Egin jaýyn qyrady. Jaýaby: Úki

İİ júrgizýshi: Ánshilerimizdiń oryndaýynda «Qustar áni»
İ júrgizýshi: - Oqýshylar, biz ádebıet páninen úki týraly ertegimen tanysqan edik. Esimizge túsireıikshi. Durys – aq, «Satqyn japalaq» ertegisi. Olaı bolsa, ertegiden úzindi tamashalaıyq.
Kórinis: «Úki, Japalaq, Baıǵyz»
İİİ bólim «Kıeli qus azaıyp bara jatyr»

Qorytyndy bólimdi synyp muǵalimi júrgizedi.
Hor: N. Tilendıev «Qustar qaıtyp barady»