InfoHub Logo

Ashyq tárbıe saǵaty
Taqyryby: Jol apaty aıtyp kelmeıdi
Bilimdilik maqsaty: Oqýshylardy jolda júrý erejesimen tanystyrý, baǵdarsham sıgnaldaryn meńgertý, kóshede durys júrýge úıretý. Temirjolda, áýede, jerde jolda júrý erejelerimen tanystyrý, jol apatynan saqtandyrý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń kóshedegi minez - qulyǵyn, ózin - ózi ustaýyn, jol erejesine baılanysty sana - sezimin damytý.
Tárbıelik maqsaty: Oqýshylardy sabyrlylyqqa, baıqaǵyshtyqqa, qıyn jaǵdaıda qaıyrymdy bolýǵa, kómek kórsete bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: „Kóshe jáne men”, „Baǵdarsham”, „Oqýshylar shyǵarmashylyǵy” „Baspasóz materıaldary” taqyrybyndaǵy fotostendter, „ Kólikterdiń túrleri” taqyrybyndaǵy jınaqtama. t. b.

Tárbıe saǵatynyń barysy.
Uıymdastyrý:
Psıhologıalyq daıyndyq: Biz ádepti balamyz,
Biz erekshe bolamyz.
Qonaqtardy kórgende,
Sálemetsizder me?- dep
Amandasyp alamyz.
Suraq - jaýap.
- Balalar, ata - anamyz qaıda barady?
- Jumysqa, bazarǵa, kórshi aýylǵa, basqa qalaǵa barady.
- Olar nemen júredi?
- jeńil kólik, gazel, avtobýs, poezd, ushaqpen júredi.
Muǵalim:- Kólikter ne úshin qajet? (til damytý)
(balalardyń jaýaptaryn tyńdaý)
STO tehnologıasy boıynsha
(Venn dıagramsy arqyly oqýshylardyń baıqampazdyq qabiletin damytý)
Alysqa jetkizedi, qysta tońdyrmaıdy, jazda ystyqtamaısyń, kıimiń las bolmaıdy, mýzyka tyńdaısyń, ishinde otyryp tamaq shesiń
Kóp aqshaǵa satyp alasyń, bólshekterin satyp alýǵa, janarmaı alýǵa aqsha jumsaısyń, jol apatyna ushyratady.

Olaı bolsa balalar kólikterdiń barlyǵy bizge únemi paıda ákelmeıdi eken.
Men senderge jumbaq aıtamyn(oılaý qabiletin damytý)
Qatar jatqan qos bilek,
Ústinen keler kúsh údep. (Jaýaby: temirjol)
- Kim poezdǵa minip kórdi? (oqýshylardyń jaýaptaryn tyńdaý)
Muǵalim: Poıyzǵa toqtaǵannan keıin miný kerek, terezeden basyńdy shyǵarýǵa bolmaıdy, poezd toqtaǵannan keıinde túsý kerek, sekirip túsýge bolmaıdy. Temirjolda da apattar bolyp turady. Jyl saıyn kóptegen adamdar zardap shegip jaraqat alady. Sondyqtan temirjol boıyndaǵy apattan da árqashan saq bolýymyz kerek. (ómir qaýipsizdigi tárbıesin berý)

Jumbaq: Qustan aýmaıdy,
Kókten zaýlaıdy. (Jaýaby: ushaq)
Kim ushaqqa minip kórdi? (til damytý)
Men minip kórdim. Basqa qalalarǵa baryp kórdim.
Muǵalim: Ushaqta ata - anańnyń qasynda bolý kerek. Ushaqta qozǵalmaı otyrý, belbeý taǵý kerek. Ushaqtyń ishinde árli - berli júrýge, júgirýge bolmaıdy. Jolaýshylar mingen ushaqtar jol erejesin buzǵandyqtan apat bolyp kóptegen jolaýshylar baratyn jerine jete almaı qaza bolady. Sondyqtan sender ushaqta tártipti bolýlaryń kerek. Jol serik teriniń aıtqanyn tyńdaý qajet.
(ómir qaýipsizdigi tárbıesin berý)
- Balalar men senderge taǵy bir jumbaq jasyramyn. Muqıat tyńdańdar.
Jumbaq:
Buıyrmapty bas ta, aýyz da, qulaq ta,
Baqyraıǵan úsh kózi bar biraq ta Ol ne?
(Baǵdarsham)
Kórinis.
Baǵdarsham: Sálemetsińder me balalar!
Muǵalim: Siz kim bolasyz? Nege kóńilsizsiz?
Baǵdarsham: Meni tanymaı qaldyńdar ma? Men – Baǵdarshammyn. Aýa - raıy qolaısyz bolǵandyqtan, qatty jel turyp, shamdarym synyp qaldy. Endi kóshe tártibi buzylyp kólikter men jaıaý júrginshiler jol erejesin buzyp jatyr. Balalar ekranǵa nazar aýdaraıyq. Ne kórip tursyńdar: (sóıleý mádenıetine tárbıeleý)
- Kóshede adamdar men kólikter qalaı júrý kerektigin bilmeı bir - birine kedergi keltirýde.
(ekranǵa qarap ózderi qorytyndy shyǵarady)

Baǵdarsham:
Men sizderge bir oqıǵany aıtyp bereıin.

Kórinis.
Eki baldaqqa súıengen Esek kele jatady. Aldynan Arystan shyǵady.
(Ekeýi qol alysyp amandasady)
Arystan: Esek, qaıda barasyń?
Esek: Bazarǵa bara jatyrmyn.
Arystan: Aıaǵyńa ne boldy?
Esek: Jol apatyna ushyradym.
Arystan: Baǵdarshamǵa qaramadyń ba?
Esek: Dosymmen sóılesip kele jatyp baıqamaı qaldym.
Arystan: Esek, sen bolashaqta MAI qyzmetkeriniń keńesin esińnen shyǵarma.
Sony barlyq ańdarǵa jetkiz. (Arystan MAI qyzmetkerin shaqyrady)

MAI qyzmetkeri: (Esekke qarap, balalarǵa qarap)
1. Jolda júrgende baǵdarshamǵa muqıat qarańdar.
2. Ata-analaryńsyz jolǵa shyqpańdar.
3. Jolda dop oınamańdar. Jol apaty aıtyp kelmeıdi.
Muǵalim: Balalar jol apatynyń qandaı sebepteri bar dep oılaısyńdar?

- júrgizýshi mas kúıinde kólik júrgizse;
- qatty sharshap, uıyqtap ketse;
- kólik buzyq bolsa;
- jol erejesin buzsa;
- baǵdarshamǵa qaramasa;;
Muǵalimniń qorytyndy sózi: Olaı bolsa balalar araq ishken adam kólik júrgizbeý kerek, qatty sharshasa uıyqtap alý kerek, qala ishinde joǵary jyldamdyqpen júrýge bolmaıdy, kólik buzyq bolsa jóndetý kerek.
Jol apaty kezinde adamdarǵa alǵashqy kómek kórsetińder. Ol úshin kóliktegi qobdısha senderge qyzmet etedi. (jedel járdem kelgenge deıin kómek kórsetýdi úıretý)
Suraq: Balalar baǵdarsham týraly ne bilesińder?
(shardy paıdalanyp qımyldy oıyn uıymdastyrý.) Oqýshylardyń belsendiligin arttyrý
Gúlnaz: Qyzyl kózin ashqanda
Synyq súıem baspa alǵa.
Mereke: Sary kózin ashqanda.
Qarap qalma aspanǵa.
Venera: Jasyl kózin ashqanda,
Óte bergin jasqanba.
Muǵalim: Qurmetti baǵdarsham, bizdiń balalar saǵan kóshelerge qoıatyn kóptegen baǵdarshamdar daıyndap beredi. (Balalar sharshydan dóńgelek qıyp alyp baǵdarsham daıyndaıdy) Qol eńbegi sabaǵymen baılanystyrý.

Baǵdarsham: Senderdiń jasaǵan baǵdarshamdaryńdy alyp kóshe qıylystaryna qoıamyn. Senderdi jol apatynan osy baǵdarshamdar qutqarady.

Baǵdarsham: Kel, balalar oınańdar
Baǵdarshamǵa qarańdar.
Janǵan kezde kózderim,
Erejeni buzbańdar.

Balalar: Úlken bizdiń qalamyz
Este saqtap alamyz.
Qyzyl, jasyl, sary sham
Kóshede tur baǵdarsham.
(Balalar ekranǵa qaraıdy, óz ornynda turǵan baǵdarshamdy kóredi)
Muǵalimniń qorytyndy sózi: Baǵdarsham - bizdiń dosymyz. Ol bizdi jol apatynan qutqarady. Bizge jıi - jıi kelip tur.
Mýzyka oınalady „Balalyq shaq” áni hormen aıtylady.
Baǵdarsham: Senderge rızamyn. Saý bolyńdar.
Muǵalim jol belgileriniń túrlerimen, kóliktiń túrlerimen, oqýshylar shyǵarmashylyǵymen, baspasóz materıaldarymen tanystyryp qorytyndy jasaıdy.