InfoHub Logo

Qazaq dástúrindegi esim berý rásimi jańa týǵan nárestege at qoıý prosesin ǵana emes, sonymen birge osy halyqtyń tereń dástúrleri men qundylyqtaryn beıneleıtin biregeı mádenı oqıǵany bildiredi. Bul maqalada biz osy salttyń mádenı-antropologıalyq mánmátinin zertteımiz, onyń qazaq qoǵamynyń mádenı keńistigin qalyptastyrýdaǵy mańyzy men rólin qarastyramyz.

Dástúrli qazaq mádenıetinde «esim» tereń mádenı maǵynaǵa ıe adam tulǵasynyń ajyramas bóligi bolyp tabylady. Bul tek sáıkestendirýdiń belgisi ǵana emes, sonymen qatar ata-analardyń úmitterin jáne olardyń balanyń bolashaǵyna degen kózqarasyn kórsetetin paıǵambarlyqtyń bir túri. Esim tabıǵattyń, dástúrdiń nemese rámizderdiń elementterin qamtýy múmkin, bul mádenı tamyrlarmen erekshe baılanys jasaıdy. Esim berý rásiminiń ózi qazaq mádenıetinde qabyldanǵan ádet-ǵuryptar men salt-dástúrlerdi biriktiretin mańyzdy oqıǵaǵa aınalady. Ata-analar bul is-sharaǵa aldyn-ala daıyndalyp, onyń mádenı jáne otbasylyq konotasıalaryn eskere otyryp, ataýdy muqıat tańdaıdy. Ádette otbasylar bul saltanat úshin týystary men jaqyndarynyń úıine jınalady, onda esim aıtylyp, ózindik mádenı jáne rýhanı mánge ıe bolady.

Kisi attarynyń adamnyń jeke qasıetteriniń belgisi, náresteniń fızeologıalyq sıpatynan habar beretin jáne tulǵanyń ortamen qarymqatynas ornatýynyń quraly retinde qyzmet etetini de dáleldengen. Zvebner bastaǵan ǵalymdar kólemdi zertteýdiń nátıjesinde adam esimin «syrtqy áleýmettik faktor» (‘external social factor’) retinde baǵalap, ár esimniń adam minezinen, áreket-tanymynan, syrtqy kelbetinen habar beretin «áleýmettik belgi» (‘social tag’) tujyrymyn dáleldedi (Zwebner, 2017: 528).

Túrki jurtynyń bir bólshegi retinde qalyptasqan qazaq halqynnyń dúnıetanmynda kóne zamandaǵy laqap esim berý ǵurpynyń kórinisteri saqtalǵan. Ony saqtaǵan saýyt – fólklorlyq shyǵarmalar. Qazaq fólkloryndaǵy laqap esim berý ǵurpy epostyq jyrlar, ertegiler, ańyz janrlarynyń kompozısıalyq-sújettik fabýlasyna kórikteý, dáripteý quraldary retinde qyzmet jasaıdy. Onyń qyzmeti fólklorlyq túrli janrlar mazmunynda ártúrli belgimen kórinis tabady. Qazaqtyń epostyq muralarynda qaharmanǵa laqap esim berý kórinisterinde kóne mıfologıalyq túsiniktermen qatar qaharmannyń orasan kúsh ıesi nemese batyrlyq erlik kórsetý, bolmasa shyqqan tegine qaraı laqap esim berý kórinisteri bar. Mysaly, arǵy túbi Altaı kezeńinen bastaý alatyn kóne Alpamys batyr eposynyń Qońyrat varıantynda «Hákim» degen esimmen júrgen qaharman alyp kúsh ıesi ekendigin tanytqan soń «Alpamys» degen laqapqa ıe bolady (Jırmýnskıı, 1960: 15-16). Noǵaı ordasynyń dańqty bıleýshisi Edige týraly epostyq jyrda bolashaq batyr Edige esimin jasyryp, Qubaǵul degen esimmen Toqtamys hannyń kúzetshisi bolady (Semenov, 1895: 418-420).

Qazaq mádenıetindegi ıslamdyq yqpaldy eskere otyryp, esim qosymsha dinı jáne rýhanı aspektilerge ıe bolady. Kóbinese bul rásim balaǵa rýhanı basshylyq pen ómir jolynda qoldaý kórsetýge arnalǵan duǵalar men batalarmen birge júredi. Qazirgi qazaq antroponımderi túrli ekstralıngvıstıkalyq faktorlarǵa baılanysty ózgeriske túsip, jańa esimdermen tolyǵyp jatqany sózsiz. Bekjan Ábdýálıuly sanamalap ótken faktorlardyń, naqtyraq aıtqanda, «ıslam faktory», «urpaq faktory», «turmystyq faktor», «úılesim faktorlary» (Ábdýálıuly, 2012: 265) áser etti.

Ǵalym Asqar Smaǵulovtyń pikirinshe, qazaqtyń «at qoıý shyǵarmashylyǵynda qysqarǵan jáne qoldan jasalynǵan esimder» paıda bola bastady (Smaǵulov, 2013: 372). Onyń ishinde batyseýropalyq esimder (Janna, Marat, Rollan, Klara) men kirme esimder de atalady.

Ǵalym Januzaqovtyń pikirinshe, jańa at qoıý jáne kirme esimderge qaraı yǵysýshylyq dástúri HH ǵasyrdyń 50 jyldarynan bastalǵan. Sondaıaq, Januzaqov «qazaq tól antroponımderiniń tańdaýly, eń sulý, aıshyqtylaryn talǵap», tańdalǵan esimderdiń aıtýǵa jeńil bolý shartynan bólek, ınternasıonaldyq baǵytqa qaraı ıkemdeý ustanymynyń basym bolǵanyn jetkizedi (Januzaqov, 1971: 70).

Qazaq qoǵamyndaǵy esim mańyzdy áleýmettik-mádenı ról atqarady. Durys aıtylý jáne ataýdy qurmetteý jeke adamǵa degen qurmet retinde qarastyrylady. Sonymen qatar, bul ataý adamnyń áleýmettik mártebesi men qoǵamdaǵy jaǵdaıyna áser etýi múmkin, bul ony áleýmettik-mádenı qatynastardyń ajyramas bóligi etedi.

Qorytyndylaı kele, adamzat qoǵamynyń ejelgi dáýiri jáne erte orta ǵasyrlar kezeńindegi kisi esiminiń ózgerýi belgili bir nanym-senimdermen, salt-dástúrler jáne ádetǵuryptarmen baılanysty bolsa, keıinirek qoǵamdyq qarym-qatynastardyń tereńdeýine baılanysty áleýmettik jiktelý paıda bolǵan tusta ol batyrdy nemese bıleýshininiń esimin áleýmettik ortadaǵy mártebesi men qyzmetine qaraı ózgertetin dástúrli ǵurypqa aınalady. Qazaq dástúrindegi esim berý rásimi mádenı, dinı jáne áleýmettik elementterdiń kúrdeli úılesimine aınalady. Bul saltty saqtaý qazaq halqynyń mádenı biregeıligin saqtaý men nyǵaıtýdyń negizgi faktoryna aınalýda. Osy aspektilerdiń barlyǵy esim berý rásimin urpaqtar arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtatyn jáne oǵan baı mádenı maǵyna beretin mańyzdy jáne sımvoldyq oqıǵaǵa aınaldyrady.

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1. Zwebner et.al. (2017). We look like our names: the manifestation of name stereotypes in facial appearance. Journal of Personality and Social Psychology, Vol. 112 (4). Washington. P. 527–554. (in English)
2. Jırmýnskıı, V. Sravnıtelnoe ızýchenıe geroıcheskogo eposa narodov Sredneı Azıı. – M.: Naýka, 1960.
3. Semenov, N.Týzemsy Severo-vostochnogo Kavkaza (Raskazy, ocherkı, ıssledovanıa, zametkı o chechenah, kýmykah nogaısah ı obrazsy poezıı etıh narodsev). – Sankt-Peterbýrg, Tıpografıa A. Homskogo ı Ko, Lıteınyı pr, №43, 1895.
4. Ábdýálıuly B. Qazaq antroponımjasamy: teorıalyq jáne praktıkalyq negizderi. – Astana: Astana-polıgrafıa, 2012. – C. 302-303
5. Smaǵulov A. Qazaq esimderi. – Almaty: Atamura, 2013. – 800 b.
6. Januzaqov T. Qazaq esimderiniń tarıhy. – Almaty: Naýka, 1971. – 224 b.

Almahanova Nazerke Aıdarqyzy, Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń , fılosofıa jáne polıtologıa fakúltetiniń, mádenıettaný jáne dintaný kafedrasynyń, mádenı antropologıa mamandyǵynyń 1 kýrs magıstranty. 

Ǵylymı jetekshi:Alıkbaeva Marjan Bashanovna, Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń , fılosofıa jáne polıtologıa fakúltetiniń, mádenıettaný jáne dintaný kafedrasynyń  fılos.ǵ.k., aǵa oqytýshy

---