InfoHub Logo

Taqyryby: Qazaq halqynyń shyǵarmashylyq dástúri
Maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardy HÚ - HÚİ ǵasyrlardaǵy qazaq aqyn - jyraýlardyń shyǵarmashylyǵy týraly, saz óneri men mýzykalyq aspaptarmen jan - jaqty tanystyra otyryp, tanymdyq túsinikterin qalyptastyrý;
Damytýshylyq: Sabaq barysynda oqýshylardyń tarıhı tanymdyq, oılaý, taldaý, salystyryp, qorytyndy jasaý qabiletterin damytý;
Tárbıelik: Oqýshylardy óz eliniń tarıhyn, tilin, dinin, ulttyq qundylyqtaryn qurmetteýge, Otanyn súıýge, ultjandylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas
Ádisi: kiriktirilgen
Kórnekilik: sýretter, slaıd, sýretter, kórme, ulttyq aspaptar, beınefılmder.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý: Qazaq halqynyń mádenıeti
1tapsyrma. «Altyn qaqpa» oıyny.
«Temir qaqpa» bóliminiń suraqtary:
1. Qazaqtarda kıiz úıdiń qansha túri bolǵaan?
2. Úıdiń dál ortasynda ne ornalasatyn bolǵan?
3. Jas kelinderdiń bas kıimi qalaı atalady
«Kúmis qaqpa» bóliminiń suraqtary:
1. Qazaqtardyń jylqy sútinen daıyndaıtyn taǵamy qalaı atalady?
2. Qazaqtar úshin astronomıalyq saǵat bolǵan juldyz qalaı atalady?
3. Qazaqtar qaı ǵasyrlarda resmı túrde ıslam dinin ustana bastady?
«Altyn qaqpa» bóliminiń suraqtary:
1. Qazaqtardyń tarydan jasalatyn óte baǵaly taǵamy?
2. Jańa túsken kelinniń jańa otaýdyń bosaǵasy bıik, shańyraǵy berik bolsyn dep jasaıtyn yrymy qalaı ataldy?
3. Qazaqtar kósh kerýenindegi túıelerge qyrǵaýyldyń uzyn qaýyrsynynan tórt basty qarqarany ne úshin taqqan?
2 tapsyrma. Sáıkestendirý. Poemalardy jazý tilimen sáıkestendirý kerek.
1. «Edige», «Er Saıyn» A. Qypshaq tilinde
2. «Er Kókshe», «Bazar batyr» V. Kerderi tilinde
3. «Talas eskertkishteri» S. Alshyn tilinde
4. «Nahjı ál Faradıs» D. Kereı tilinde
5. «Kodeks kýmanıkýs» E. Dýlat - úısin tilinde.
Jaýaby: 1. S, 2. D, 3. E, 4. V, 5. A.
Jańa sabaq: § 46 - 47. Qazaq halqynyń shyǵarmashylyq dástúri
Jospary:
1. XV - XVI ǵasyrlardaǵy aqyn - jyraýlar.
2. Saz óneri.
3. Qazaqtyń mýzykalyq aspaptary.

Asan qaıǵy (Hasan) Sábıtuly
(14 ǵasyrdyń aqyry – 15 ǵasyrdyń basy) – memleket qaıratkeri, aqyn, jyraý, bı, fılosof. Áz Jánibek hannyń aqylshysy bolǵan. Qyzylorda oblysy Shıeli aýdany«Jeti áýlıe» qorymyndaǵy Asan ata kesenesi Asan Qaıǵy mazary delinedi. Asan Qaıǵy esimi tek qazaq halqyna ǵana emes, basqa da aǵaıyn halyqtarǵa (qyrǵyz, qaraqalpaq, noǵaı taǵy basqa) keńinen taraǵan.

Dospambet týraly beınematerıal kórsetiledi.
Dospambet Jyraý (1490, qazirgi Reseı Federasıasy, Rostov oblysy, Azov qalasy — 1523, Astrahan mańy) — jyraý, qolbasshy, batyr. Dospambet jyraý qazaq halqynyń qalyptasý kezeńinde ómir súrdi. Dospambet jyraýdyń jyrlary erterekteM. Osmanovtyń “Noǵaı ýa qumyq shyǵyrlary” atty jınaǵyna engen. Keıin V. V. Radlovtyń “Halyq ádebıetiniń úlgileri” degen jınaqta basyldy. “Ertedegi ádebıet nusqalary”, “Aldaspan”, “XV — XVİİİ ǵasyrlardaǵy qazaq poezıasy”, “Bes ǵasyr jyrlaıdy”, t. b. san alýan hrestomatıa, jınaqtarda úzdiksiz jarıalanyp keldi. Noǵaı ordasynda áskerı qolbasshy bolǵan.

Qaztýǵan tolǵaýynan úzindi tyńdatylady.
Qaztýǵan Súıinishuly (1420, qazirgi Astrahan oblysy Krasnyı Iar qala mańy - ó. j. b.) - jyraý. Qaztýǵan Súıinishulynyń týǵan, qaıtys bolǵan jyldary belgisiz. Halyq arasynda Qarǵa boıly Qaztýǵan atanyp ketken. Qazaqtyń XV ǵasyrdaǵy aıtýly joryq jyraýy. Áskerbasy, batyr bolǵan. Edildiń Aqtýma, Bozan boılarynda týyp - ósken. XV ǵasyrdyń orta sheninde irgesi jańadan qalanǵan Qazaq handyǵyna qonys aýdarǵan.

Shalkıiz Tilenshiuly (1465 — 1560 jyly sh.) — jyraý, orta ǵasyrlardaǵy qazaq poezıasynyń kórnekti ókili. Shalkıiz jas kezinen - aq er júrek jaýynger ári talantty jyraý retinde dańqqa bólendi. Jigittik shaǵy Noǵaı Ordasyndaǵy Musa bıdiń mańaıynda ótken. Keıinnen Úlken Ordanyń ámirshisi, Mansuruly Temir bıdiń jáne noǵaıly Júsip bıdiń tóńireginde, ómiriniń sońǵy kezin qazaq hany Haqnazar mańynda ótkizdi.

«Aqtamberdi tolǵaýynan» úzindi tyńdatylady.
Aqtamberdi Saryuly Ońtústik Qazaqstan oblysynda dáýletti otbasynda dúnıege kelgen. Ol 17 jasynan bastap qazaq handyǵymen Orta Azıa handyqtarynyń arasyndaǵy soǵystarǵa qatysqan. 1729 jyly ólim jazasyna buıyrylyp, qashyp qutylǵan. Jyraý jońǵarlarǵa qarsy 1723 - 1730 jyly kezinde orta júz rýbasy aqsaqaldarynnyń biri boldy. Jońǵarlar talqandalyp elimizdiń shyǵysy azat etilgennen keıin, bosaǵan jerge eldi qaıta qonystandyrý kezinde de jyraý aıtarlyqtaı qyzmet atqarady.

Úmbeteı jyraý Aqmola oblysy, Ereımentaý aýdany jerinde ómir súrgen. Úmbeteıdiń jyraýlyq jolǵa túsýine qobyz tartyp, el ishinde abyz atanǵan ákesi Tileýdiń áseri mol bolǵan tárizdi. Jyraý ataqty batyrlardy madaqtap, elge tanystyryp otyrǵan.
Saz óneri. Mátinmen jumys.
Oqýshylar shetel ǵalymdarynyń qazaq halqynyń saz ónerine bergen baǵalaryn eskere otyryp, 5 mınýttyq esse jazady.
Fransýz jazýshysy Romen Rollan da qazaqty ekiniń biri dombyra tartyp, án aıtyp, óleń shyǵaratyn ónerli halyq, aqyn halyq dep baǵalaǵan.

Qazaqtyń mýzykalyq aspaptary. Oqýlyqpen jumys.
«Qazaqtyń ulttyq aspaby - Jetigen jáne Sybyzǵy» týraly beınematerıal kórsetiledi.
Oqýshylar ótken bilimderin eske túsire otyryp jáne beınematerıaldan kórgenderi boıynsha qazaq halqynyń mýzykalyq aspaptarynyń túrlerin atap, jazýlary kerek.

Jańa sabaqty bekitý:
1 tapsyrma: suraq - jaýap.
1. HÚ ǵasyrdaǵy aqyn - jyraýlardy ata.
2. Jyraýlar dep kimderdi aıtamyz, olardyń aqyndardan aıyrmasy qandaı?
3. HÚİ ǵasyrdaǵy aqyn - jyraýlardan kimderdi bilesiń?
4. HÚİİ - HÚİİİ ǵasyrdaǵy aqyn - jyraýlar?
5. Saz óneri qaı kezden damı bastady?
6. Shetel ǵalymdary qazaq halqynyń saz ónerine qandaı baǵa berdi?
7. Qazaqtyń saz aspaptarynyń túrlerin atap berińder.
2 tapsyrma: Keste toltyrý.

Baǵalaý:
Úıge tapsyrma: Qazaq halqynyń shyǵarmashylyq dástúri
- Qaztýǵan Súıinishuly, Sypyra jyraý, Jıembet, Buqar jyraý týraly qosymsha málimet jınaqtaý;
Qazaq halqynyń shyǵarmashylyq dástúri. júkteý