InfoHub Logo

Taqyryby: «Qazaqstan - 2050» strategıasy: bir halyq - bir el, bir taǵdyr.
Maqsaty:
Qazaqstan Respýblıkasynyń bolashaq azamaty retinde oqýshynyń boıynda memleketimizdiń bolashaǵyna degen durys kózqaras qalyptastyryp jáne elbasynyń ómiri men eńbegin úlgi tutý týraly baǵyt baǵdar berý.
Osy eldiń azamaty retinde memleketimizdiń ishki - syrtqy jaǵdaılarmen únemi tanysyp otyrýǵa beıimdeý. Óz oılaryn ashyq aıta alý daǵdysyn qalyptastyrý.
Ultjandylyqqa, aýyzbirlikke, adaldyqqa, birlikke, dostyqqa, shynshyldyqqa óz kózqarasyn durys baǵyttaı bilýge tárbıeleý.
Túri: Suraq - jaýap, pikir talas
Kórnekiligi: Sýretter, býkletter, shar, elbasynyń sýretteri, slaıd.
1. Memlekettik ánuran oryndalady.

1. Kirispe. QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNYŃ PREZIDENTİ – ELBASY N. Á. NAZARBAEVTYŃ QAZAQSTAN HALQYNA JOLDAÝY.
«Qazaqstan - 2050» Strategıasy qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty
Oqýshylarǵa Strategıasy jaıynda balalarǵa túsindirip ótý:
Búginde Elbasymyzdyń joldaýy belsendi talqylanýda. Elbasy joldaýy - qalyń buqarany sara jolǵa salatyn jol. «Strategıalyq joldaý degenimiz - Qazaqstan Respýblıkasynyń áleýmettik - ekonomıkalyq damý deńgeıin arttyrýǵa, azamattardyń ál - aýqatynyń ósýine jáne el qaýipsizdigin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan uzaq jáne qysqa merzimdi baǵdarlamalar jınaǵy.

1 - oqýshy
Halqym kútken Elbasynyń joldaýyn,
Elbasymyz kútken Eldiń qoldaýyn.
Bizge kerek túsinistik, parasat,
Bári osy búgin aıtar tolǵaýym.
Elbasynyń oılaıtyny - el qamy,
Zıaly eldi tebirentý - tolǵamy.
Qazaq degen elge kerek árdaıym
Eren birlik, yntymaqtyń bolǵany.
Bizdiń basty maqsatymyz – 2050 jylǵa qaraı myqty memlekettiń, damyǵan ekonomıkanyń jáne jalpyǵa ortaq eńbektiń negizinde berekeli qoǵam qurý.
Myqty memleket ekonomıkalyq jedel ósý jaǵdaıyn qamtamasyz etý úshin asa mańyzdy bolmaq.
Myqty memleket kúnkóris saıasatymen emes, josparlaý saıasatymen, uzaqmerzimdi damýmen jáne ekonomıkalyq ósýmen aınalysady.
Qazaqstan 2050 jylǵa qaraı álemniń eń damyǵan otyz eliniń qatarynda bolýǵa tıis.
Damýshy elder arasynda osy klýbtaǵy orynǵa básekelestik qatal bolmaq. Kún astyndaǵy oryn tek eń myqtylarǵa arnalǵanyn naqty sezine otyryp, ultymyz jahandyq ekonomıkalyq taıtalasqa daıyn bolýǵa tıis. Biz birinshi dárejedegi maqsattarymyzdy nazardan shyǵarmastan, nysanaly ári shabytty jumys isteýimiz kerek:
Olaı bolsa sizderge qoıar birneshe suraǵym bar:

2. «Eger men bolsam?»
1. Elbasy bolsań qandaı úles qosar ediń?
2. Salyq saıasatyna qandaı úles qosar ediń?
3. Tabıǵat resýrstaryna qandaı úles qosar ediń?
4. Aýyl sharýashylyǵyn jańǵyrtý qandaı úles qosar ediń?
5. Sý resýrstaryna qandaı úles qosar ediń?
6. Jumyspen qamtý jáne eńbek saıasatyn jańǵyrtýda qandaı úles qosar ediń?
7. Densaýlyqty qorǵaýda qandaı úles qosar ediń?
8. Balany qorǵaýda qandaı úles qosar ediń?
9. Aýylda medısınalyq qyzmet kórsetýdiń sapasyna qandaı úles qosar ediń?
10. Sport salasyna qandaı úles qosar ediń?
11. Bilim berý júıesin qandaı úles qosar ediń?
12. Qazaq tilin damytýǵa qandaı úles qosar ediń?
13.«Balapan» baǵdarlamasyna qandaı úles qosar ediń?
14. Jemqorlyqqa qarsy kúreske qandaı úles qosar ediń?
15. Aýyl ákimi bolsań qandaı úles qosar ediń?

2. «Halyq dostyǵy».
Qazaqstan halqy Assambleıasy
Qazaqstan halqy Assambleıasy Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy keńeshi organ. Assambleıa Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Qazaqstan halyqtary Assambleıasyn qurý týraly» Jarlyǵymen eldegi qoǵamdyq turaqtylyq pen ultaralyq kelsimdi nyǵaıtý maqsatynda 1995jyly 1naýryzda quryldy. Assambleıa tilder men ulttyq mádenıetterdi, salt - dástúrlerdi qaıta jańǵyrtý jáne nasıhattaý; otansúıgishtikti qalyptastyrý; ultaralyq tatýlyq pen kelsimdi nyǵaıtý; Qazaqstandy meken etken ult ókilderi arasynda dostyq qarym - qatynastardyń damýyna negiz bolatyn memlekttik saıasat júrgizý jóninde usynystar daıyndaý isimen aınalysady. QR Prezıdentiniń respýlıka azamattarynyń quqyutary men bostandyqtaryn qorǵaý kepili retindegi qyzmetine atsalysady. Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh Prezındenti Assambleıanyń ǵumyrlyq Tóraǵasy bolyp tabylady.
Dostyq bizge tym ystyq,
Birlik - baılyq, yrys - qut.
Jarqyrasyn kúnimiz,
Jasa, jasa, tynyshtyq
Balalar, «Birlik» degenimiz ne? Qalaı túsinemiz? «Birlik gúlin» qurastyraıyq.(Balalar qolynda jazylǵan gúl japyraqshalary: kelisim, qosylý, dostyq, úmit, beıbitshilik, qaıyrymdylyq).