InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Aǵashty kórkemdep óńdeý tehnologıasy. Aǵash betine oıý - órnek túsirý.

Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa aǵashty kórkemdep oıý tásilderin meńgertý.
Bilimdiligi: Aǵashty kórkemdep óńdeý tehnologıasyn meńgerý, taqtaı betine órnek túsirýdi úırený.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń qaýipsizdik erejesin tıimdi paıdalaný arqyly pyshaqpen jumys jasaý qabiletin damytý.
Tárbıeliligi: Oqýshylardy sheberlikke, uqyptylyqqa, iskerlikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas.
Sabaqtyń ádisi: Baıandaý, saramandyq.
Sabaqtyń kórnekiligi: Proektor, slaıdtar, aǵashtan jasalǵan buıymdar, plakat, oqýlyq, oıý - órnek túrleri.
Pánaralyq baılanys: Tarıh, bıologıa, syzý, sýret.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Klasqa kirý, oqýshylarmen sálemdesý, sabaqqa daıyndyqtaryn tekserý, kezekshi arqyly oqýshylardy túgendeý.

İİ. Ótken materıaldardy qaıtalaý.
A) Aǵashtyń qandaı túrlerin bilesińder?
Á) Aǵash óńdeý quraldaryn atap shyǵyńdar.
B) Aǵashtan buıymdar jasaıtyn adamdy qalaı ataıdy?
V) Oıý - órnek túrlerin ata.
Slaıd arqyly oıý - órnek túrlerin kórsetý.

İİİ. Jańa sabaq.
Aǵash - tabıǵattyń tamasha týyndysy. Aǵash kóp ósken jerdi halyq orman, toǵaı dep ataǵan. Toǵaı erteden adamdardyń negizgi turaq jaıy bolǵan. Erte zamannan - aq adamdar aǵashty tirshiligine qajetti materıal retinde paıdalanǵan. Olar aǵashtan ań aýlaýǵa qajetti asha taıaq, naıza, qada, jebe t. b. zattar jasaǵan. Adam aǵash óńdeýdi tez úırengen. Óıtkeni aǵash óńdeýge ońaı kónetin materıal. Pyshaq, balta sıaqty qarapaıym quraldardyń kómegimen adamdar úılerdi, kópirlerdi, jel dıirmenderin, qamaldar men ydys - aıaqtar jasaǵan.

Qazirgi ýaqytta da bizder aǵashsyz óz ómirimizdi elestete almaımyz. Turǵan úıimiz, úı jıhazdary, basqa da turmysta jıi qoldanylatyn zattardyń kóbi aǵashtan jasalǵan.
Qolónerdiń eń kóp taraǵan túrleriniń biri - bul aǵashty kórkemdep, óńdeý. Erteden - aq kóshpeli halyq turmysyna qajetti zattardy ózderi jasap otyrǵan. Aǵashtan túıin túıgen sheberler atqa salatyn erdi, tamaq saqtaıtyn kebeje, kıim salatyn sandyq, ábdire, kıim iletin - adalbaqan, tostaǵan, saptaıaq, shara, otaý, tabaq pen tegeshterdi asa sheberlikpen jasaǵan.

Aǵashtan jasalǵan buıymdardyń ishindegi eń kóp taraǵan túrleri jukaıaq, kúbi, aǵashtan bútindeı oıylǵan astaý, keli - kelsap, asadal. Bul buıymdardy sheberler kúmisten, súıekten jasalǵan oıý - órnektermen árlegen.

Kórkemdep óńdeýge qajetti aǵashty durys tańdaý istiń nátıjeli bolýyna septigin tıgizedi. Oǵan maı qaraǵaı, terek, úıeńki sekildi jumsaq aǵash qajet, názik oıyqsha, úshburysh jáne basqa órnekterdi salý, árleý jumystary ońaı júrgiziledi. Jumysqa butaqsyz jumsaq aǵash túrin tańdap, qajetti ólshemmen kesip, súrgilep, árlep bolǵan soń, tegis betine órnek beınesin kóshiredi.
Órnek degenimiz - kez kelgen buıymnyń syrtyna túsiriletin birtutas baılanysty áshekeı.
Al oıý degenimiz, buıymǵa túsirilgen órnekti pyshaqpen kesý arqyly óńdeý nemese shabý kezindegi oıyp óńdeý jumystary.

SHQO, Aıagóz aýdany, Aqshı aýyly,
«Aqshı jalpy bilim beretin orta mektep janyndaǵy
ınternatpen» KMM tehnologıa páni muǵalimi
Jarylkasynov Shalkar Agzamovıch