InfoHub Logo

(dúnıetanýdan ashyq sabaq)
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan - kóp ultty táýelsiz memleket.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdiligi: jas urpaqty Otandy súıýge, elimizdiń rámizderin qasterleýge, baı - qýatty el ekendigin maqtan etýge, týǵan eline, jerine degen súıispenshiligin arttyrýǵa tárbıeleý.
1. Balalar quqyǵy týraly zańdy keńinen túsindirý.
2. Elbasy eńbekterin qurmetteý.
3. Jańa Qazaqstandy álem tanyǵan halyqaralyq uıymdar quramynda ekenin bilý.
4. Ana tilimizdiń mańyzdylyǵyn túsindirý.
2. Damytýshylyǵy: tanymdyq oılaý qabiletterin arttyrý. Topta jumys jasaı otyryp, biriniń pikirin biri tyńdaı bilýge úıretý. Oı - órisin keńeıtý, aýyzsha sóıleý mádenıetin óristetý.
3. Tárbıeligi: elin, jerin, salt - dástúrin qurmetteıtin jany taza, rýhy myqty azamat tárbıeleý. Tarıhymyzdy qurmetteýge baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas, tárbıe sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: toppen jumys, ortaq maqsatqa baǵyttaý, túsindirý.
Pánaralyq baılanys: ádebıettik oqý, ózin - ózi taný, qazaq tili.
Sabaqtyń kórnekiligi: beıneli sýretter, taratpa paraqshalar, Qazaqstan kartasy, ınterbelsendi taqta.
Sabaqtyń barysy:

İ. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Trenıń.
Aspanǵa qarap aı kórdim,
Tómenge qarap jer kórdim.
Ońǵa, solǵa burylyp,
Egemendi el kórdim!
2. Synyp nazaryn sabaqqa aýdarý.

İİ. Úı tapsyrmasymen jumys.
Toptastyrý strategıasy.
Ótken sabaqtaǵy «Otan. Qazaqstannyń Týy, Eltańbasy, Ánurany, Konstıtýsıasy» taqyryby boıynsha úı tapsyrmasyn suraý.
1 - top. «Dostyq». Otanymyz Qazaqstan týraly áńgimeleıdi, daıyndaǵan óleń shýmaqtaryn aıtady.
2 - top. «Yntymaq». Bul top memlekettik Tý týraly oılaryn ortaǵa salady.
3 - top. «Birlik». Eltańbamyz týraly daıyndyqtaryn kórsetedi.
4 - top. «Bilim». Saltanatty Ánuran jaıly baıandalady.
5 - top. «Tárbıe». Elimizdiń basty qujaty - Konstıtýsıamyz týraly pikirler tyńdalady.

İİİ. Jańa sabaq.
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý. (slaıd) Oı qozǵaý.
- Meniń qolymda kún sáýlesi shashyraǵan «Otanymyz Qazaqstan» degen jazý tur. Ár toptan oqýshylar Otanymyz Qazaqstanǵa baılanysty teńeý sózder aıtamyz.
Ár jazylǵan teńeý sózdiń «qandaı?» degen suraqqa jaýap beretinin, syn esim ekendigin eske túsirtý.
- Iá, bul týy kókte jelbirep, shyńdary aspanmen talasqan Qazaqstan memleketimizdiń teńeýleri.
Jańa sabaq.
- Búgingi ótkeli otyrǵan sabaǵymyz «Qazaqstan - kóp ultty táýelsiz memleket». (slaıd) Ornymyzdan turyp, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ánuranyn oryndaımyz.
(Taqyrypqa baılanysty slaıdtar kórsetilip turady.)
Buryn Qazaqstan Respýblıkasy óz táýelsizdigin alǵanǵa deıin Keńestik Respýblıkalar Odaǵy degen iri ımperıanyń quramynda bolǵan. Munda 15 odaqtas el boldy. Dúnıe júzindegi barlyq halyqtardyń oı - armany - bostandyq, táýelsiz bolý, eshkimge kiriptar bolmaý, ata - baba salttaryn boıǵa sińirý, óz baıraǵyn kókke kóterý. Sondyqtan biz óz táýelsizdigimizdi aldyq. Osy jolda qazaq eli kóp qıyndyqtardy bastan keshirdi.
Bizdiń Otanymyz Qazaqstan Respýblıkasy. Ol kóne zamandardan bastalǵan tarıhy, asa baı el. Qazaq eli - erjúrek, dostyqqa adal, baýyrmal, qonaqjaı halyq. Yntymaǵy jarasqan kóptegen ult ókilderi turady. Memleketimiz kóp ultty bolyp sanalady. Olar: orystar, ózbekter, uıǵyrlar, kárister, grekter t. b ult ókilderi qazaq halqymen tatý - tátti ómir keshýde. Qazaqstanda ómir súrip jatqan árbir adam óz Otanyn janyndaı jaqsy kóredi, súıedi, kók baıraǵyn kókke kóterýdi maqtanysh tutady.

Qazaqstan halqynyń memlekettik tili – qazaq tili. Qazaq tilimiz arqyly kúlli álem mádenıetin, tarıhyn, ádebıetin tanımyz.
16 jeltoqsanda elimiz Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigi kúnin atap ótedi. Dál osy kúni «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi týraly» Zań qabyldanǵan. Oǵan deıin Qazaqstan Respýblıkasy Keńestik Sosıalısik Respýblıkalar Odaǵynyń quramynda bolǵan. 1991 jyly 16 jeltoqsannan bastap Qazaqstan jeke egemendi memleketke aınaldy. Qazaqstannyń óz Eltańbasy, Týy, Ánurany, Konstıtýsıasy bekitildi. Elimiz táýelsizdik jolynda kóp kúresti.
1991 jyly 1 jeltoqsanda el basshysy - Prezıdenttiń saılaýy boldy. Sodan beri memleketimizdi alǵash saılaǵan Prezıdentimiz N. Á. Nazarbaev basqaryp keledi. Elbasymyz el basqarý júıesinde halqymyzdyń jaǵdaıyn jaqsartý úshin kóptegen ıgi ister atqaryp otyr. Jyl saıyn memleketimizdiń jarqyn bolashaǵy úshin dástúrli joldaýlaryn joldaıdy.
Respýblıkamyzda 14 oblys bar. (slaıd. Qazaqstan kartasy.)

Konstıtýsıa bizdiń - Ata Zańymyz. Konstıtýsıa degenimiz – memlekettegi barlyq adamdar ustanatyn Zańdar kitaby. Konstıtýsıada Qazaqstan azamatynyń ne isteýine quqyqty jáne qandaı isterine tyıym salynatyny aıtylǵan. 1995 jyly jańa Ata Zań qabyldandy. Osy konstıtýsıada balalardyń da quqyǵy men mindetteri týraly jazylǵan. Birneshe memleket birigip «bala quqyqtary týraly» Konvensıa qabyldady. Bul Konvensıanyń maqsaty balalardyń bilim alýyna, mádenıet jetistikterin paıdalanýyna, demalys pen bos ýaqyt quqysyn jaqsy ótkizýine jaǵdaı jasaıdy.

Jańa Qazaqstan memleketin álem tanydy. Bul kúnde biz Birikken Ulttar Uıymyna múshemiz. Bizdiń kógildir týymyz Amerıkadaǵy BUU Ǵımaratynyń aldyndaǵy Saltanat alańynda basqa memlekettiń týlarymen birge jelbirep tur. Sonymen qatar QR kóptegen halyqaralyq uıymdarǵa múshe. Bul degenimiz QR ózge elderdiń nazaryn óziniń jetistigimen aýdara bilýde. Búginde jer shary mazasyzdyqqa toly. Oǵan keı elderdegi áleýmettik jaǵdaılardyń tómendigi, ultaralyq qaqtyǵystar, dinı kózqarastar sebep bolýda. Al, biz Elbasymyzdyń syndarly saıasatynyń arqasynda tatýlyǵy men birligi jarasqan, álemdi aýzyna qaratqan kóp ultty táýelsiz memleketpiz. Táýelsizdigimizge 23 jyl toldy.
Ortaq jumystar. (slaıd)
1. Maqal - mátelderdiń jalǵasyn tabý.
a) Otan -... da ystyq.
b) Otansyz adam -... orman.
v) Ózge elde sultan bolǵansha,
Óz elińde... bol.
g) Týǵan jerdeı jer bolmas,
Týǵan... el bolmas. 2. Oı qorytý. Slaıd.
3. Sabaqty bekitý. (slaıd)
Test.
1. Qazaqstannyń memlekettik tili:
á) orys tili a) qazaq tili b) aǵylshyn tili
2. Qazaqstannyń rámizderi:
á) tý, eltańba, tól teńge
a) eltańba, tý, ánuran
b) prezıdent, tý, parlament
3. Qazaqstan halqynyń ulttyq aqshasy:
á) dollar a) teńge b) som
4. Qazaqstan halqynyń bas qalasy:
á) Almaty a) Aqtaý b) Astana
5. Ánuran qalaı aıtylady?
á) otyryp aıtylady
a) qoldy júrek tusyna qoıyp turyp aıtylady
b) túzý turyp aıtylady
6. Astana qalasy qaı ózenniń boıynda ornalasqan?
á) Nura a) Ertis b) Esil
7. Merekelerde, sporttyq jarystarda rámizdiń qaı túri joǵary kóteriledi?
á) tý a) eltańba b) ánuran
Baǵalaý.
Úı tapsyrmasy: Mátindi oqyp kelý.
Maqal – mátelder jattap kelý.
Rebýsty sheship kelý.

Opasyzda Otan joq.(slaıd)