Qazaqstannyń Reseıge qosylýynyń aıaqtalýy jáne onyń saldary
Qazaqstannyń Reseıge qosylýynyń aıaqtalýy jáne onyń saldary.
Konspekt.
Patsha úkimeti Qoqan handyǵyn yǵystyryp, óziniń jergilikti qazaqtar arasyndaǵy saıası bıligin nyǵaıtý úshin birqatar sharalardy iske asyrdy. İle óńirinde áskerı kúshterdi molaıtyp, kerýen joldaryn baqylaýǵa alýǵa, saýda - sattyqqa zer salýǵa erekshe mán berildi. 800 orys jáne 100 qazaqtan turatyn kúshti basqarǵan podpolkovnık Shaıtanov Shý alqabyna qaraı baǵyt aldy. Suranshy, Shaıan batyrlar, Jaınaq bı Reseı áskerin qoqandyqtar ozbyrlyǵynan qutqarýshy retinde qarsy aldy. 1859 jyly Uly júz ben qyrǵyz eliniń soltústiginde turǵyzylǵan Qastek bekinisi Reseı tiregi sanalyp, Qoqan hanynyń shabýyldaryna tosqaýyl boldy. Orys áskeriniń Shý ańǵary arqyly Qoqan bekinisteri Áýlıeata, Shymkent, Tashkentke qaraı júrýi osy jerden bastaldy. 1860 jyly 26 tamyzda Toqmaq, 4 qyrqúıekte Qoqannyń Jetisýdaǵy tiregi Pishpek alyndy. Qoqan hany Vernyı bekinisine 22 myńdyq ásker jiberdi. Qazaq feodaldary ekige bólinip, Kenesarynyń balasy sultan Syzdyq toby Reseıge qarsy shyqty. Feodaldardyń kópshiligi Qoqan hanyna qarsy shyqty.
1860 jylǵy 19 - 21 qazanda bolǵan Uzynaǵash shaıqasynda Alataý okrýginiń bıleýshisi G. A. Kolpakovskıı áskeri qoqandyqtardy jeńdi. Qoqandyqtar – 400 adamnan, orystar – 2 adamnan aıryldy. 1863 jyly Reseı quramyna 4 myń shańyraq qońyrat, 5 myń shańyraq bestańbaly rýlary kirdi.
Reseı men Anglıa arasynda Orta Azıa úshin alaýyzdyqtyń kúsheıýi orys áskeriniń soǵys qımyldaryn jedeldetýine túrtki boldy. 1864 jylǵy kóktemde Qoqan handyǵyna qarsy jiberilgen patsha áskeri Shý alqabyn, Merke, Áýlıeata, Túrkistan bekinisterin aldy. Polkovnık M. Chernáev áskeri Shymkent bekinisine bet aldy. Qoqan bıleýshisi Álimqul Hıýa, Buhar handyqtarymen odaq jasaýǵa tyrysty. 1864 jylǵy 22 qyrqúıekte Shymkent alyndy. 1865 jylǵy shildede orys áskeri Tashkentti basyp aldy.
1866 jyldyń basynda Buhar handyǵynyń jerine orys áskerleri basyp kirip, handyq ıelikteri Túrkistan general - gýbernatorlyǵynyń quramyna kirdi. Buhar handyǵynyń soltústiginde qonystanǵan qazaqtar ózbektermen qatar Reseıdiń bıligin moıyndady. 1868 jylǵy qańtardaǵy kelisim boıynsha Qoqan handyǵyna qarasty birqatar jer, onyń ishinde Qoqan handyǵyna táýeldi qazaq jerleri Reseı quramyna enip, Túrkistan general - gýbernatorlyǵyna baǵyndyryldy. Al 1873 jylǵy Hıýa handyǵynyń jeńilisi qazaqtardyń olarǵa táýeldiligin joıdy.
Reseıdiń syrtqy saıasatynda Qazaqstan jeri 15 ǵasyrdyń orta kezinen bastap erekshe mánge ıe bolǵan. Qazaq - orys baılanystarynyń jolǵa qoıyla bastaýy IY Ivan bılik qurǵan kez bolyp esepteledi. 18 ǵasyrdaǵy knáz A. Bekovıch - Cherkasskııdiń, I. D. Býhgolstiń, I. M. Lıharevtiń, P. Stýpınniń áskerı barlaý ekspedısıalary qazaqtardy Jońǵarıa shapqynshylyqtarynan qorǵaýda eleýli oryn aldy. Qazaq eliniń Reseı quramyna qosylý prosesi 18 ǵasyrdyń 30 jyldarynan bastalyp, 1, 5 ǵasyrǵa sozyldy.
Konspekt suraqtar
1. Reseıdiń saıasatynda Qazaqstan erekshe mánge ıe bolǵan kez:
2. Qoqan handyǵynyń jeri Reseı quramyna qashan engizildi?
3. 1866 jyldyń basynda kimder Reseıdiń bıligin moıyndady?
4. M. Chernáev pen Lerhe toby Shymkentti qashan aldy?
5. Reseı men Anglıa arasynda Orta Azıa úshin alaýyzdyqtyń kúsheıýi qandaı is - áreketke túrtki boldy?
6. 1860 jyly qoqandyqtar men orys áskerleriniń shaıqasy ótken jer:
7. Qastek bekinisi qaı jyly salyndy:
8. Orys áskerin qutqarýshy retinde qarsy alǵan batyrlar:
9. Qaı jyly Patsha áskeri Buhar handyǵynyń jerine kirdi?
10. Qoqan hany Qudıarǵa qarsy qypshaqtardy basqarǵan kóterilis basshysy kim:
11. Qaı jyly Reseı áskeri Áýlıeata, Shymkent, Túrkistan qalalaryn basyp aldy:
12. «Ereje» boıynsha Dala general - gýbernatorlyq qaı jyly quryldy:
13. M. Chernáev basqarǵan orys áskeri Túrkistandy qashan basyp aldy:
14. 1916 jylǵy 20 shildede Túrkistan general - gýbernatorlyǵyna general - gýbernator bolyp kim taǵaıyndaldy:
15. Qaı jyly Reseı úkimeti Pishpek bekinisin basyp aldy:
16. Qaı jyly orys áskerleri Tashkent qalasyn basyp aldy:
17. Aǵa sultandar qansha jylǵa saılandy:
18. 19 ǵasyrdyń 60 - jyldary polkovnık Sımmerman qandaı bekinisterdi basyp aldy:
19. 1864 jyly Áýlıeatany basyp alǵan polkovnık:
Taqyryptyń testi
Konspekt.
Patsha úkimeti Qoqan handyǵyn yǵystyryp, óziniń jergilikti qazaqtar arasyndaǵy saıası bıligin nyǵaıtý úshin birqatar sharalardy iske asyrdy. İle óńirinde áskerı kúshterdi molaıtyp, kerýen joldaryn baqylaýǵa alýǵa, saýda - sattyqqa zer salýǵa erekshe mán berildi. 800 orys jáne 100 qazaqtan turatyn kúshti basqarǵan podpolkovnık Shaıtanov Shý alqabyna qaraı baǵyt aldy. Suranshy, Shaıan batyrlar, Jaınaq bı Reseı áskerin qoqandyqtar ozbyrlyǵynan qutqarýshy retinde qarsy aldy. 1859 jyly Uly júz ben qyrǵyz eliniń soltústiginde turǵyzylǵan Qastek bekinisi Reseı tiregi sanalyp, Qoqan hanynyń shabýyldaryna tosqaýyl boldy. Orys áskeriniń Shý ańǵary arqyly Qoqan bekinisteri Áýlıeata, Shymkent, Tashkentke qaraı júrýi osy jerden bastaldy. 1860 jyly 26 tamyzda Toqmaq, 4 qyrqúıekte Qoqannyń Jetisýdaǵy tiregi Pishpek alyndy. Qoqan hany Vernyı bekinisine 22 myńdyq ásker jiberdi. Qazaq feodaldary ekige bólinip, Kenesarynyń balasy sultan Syzdyq toby Reseıge qarsy shyqty. Feodaldardyń kópshiligi Qoqan hanyna qarsy shyqty.
1860 jylǵy 19 - 21 qazanda bolǵan Uzynaǵash shaıqasynda Alataý okrýginiń bıleýshisi G. A. Kolpakovskıı áskeri qoqandyqtardy jeńdi. Qoqandyqtar – 400 adamnan, orystar – 2 adamnan aıryldy. 1863 jyly Reseı quramyna 4 myń shańyraq qońyrat, 5 myń shańyraq bestańbaly rýlary kirdi.
Reseı men Anglıa arasynda Orta Azıa úshin alaýyzdyqtyń kúsheıýi orys áskeriniń soǵys qımyldaryn jedeldetýine túrtki boldy. 1864 jylǵy kóktemde Qoqan handyǵyna qarsy jiberilgen patsha áskeri Shý alqabyn, Merke, Áýlıeata, Túrkistan bekinisterin aldy. Polkovnık M. Chernáev áskeri Shymkent bekinisine bet aldy. Qoqan bıleýshisi Álimqul Hıýa, Buhar handyqtarymen odaq jasaýǵa tyrysty. 1864 jylǵy 22 qyrqúıekte Shymkent alyndy. 1865 jylǵy shildede orys áskeri Tashkentti basyp aldy.
1866 jyldyń basynda Buhar handyǵynyń jerine orys áskerleri basyp kirip, handyq ıelikteri Túrkistan general - gýbernatorlyǵynyń quramyna kirdi. Buhar handyǵynyń soltústiginde qonystanǵan qazaqtar ózbektermen qatar Reseıdiń bıligin moıyndady. 1868 jylǵy qańtardaǵy kelisim boıynsha Qoqan handyǵyna qarasty birqatar jer, onyń ishinde Qoqan handyǵyna táýeldi qazaq jerleri Reseı quramyna enip, Túrkistan general - gýbernatorlyǵyna baǵyndyryldy. Al 1873 jylǵy Hıýa handyǵynyń jeńilisi qazaqtardyń olarǵa táýeldiligin joıdy.
Reseıdiń syrtqy saıasatynda Qazaqstan jeri 15 ǵasyrdyń orta kezinen bastap erekshe mánge ıe bolǵan. Qazaq - orys baılanystarynyń jolǵa qoıyla bastaýy IY Ivan bılik qurǵan kez bolyp esepteledi. 18 ǵasyrdaǵy knáz A. Bekovıch - Cherkasskııdiń, I. D. Býhgolstiń, I. M. Lıharevtiń, P. Stýpınniń áskerı barlaý ekspedısıalary qazaqtardy Jońǵarıa shapqynshylyqtarynan qorǵaýda eleýli oryn aldy. Qazaq eliniń Reseı quramyna qosylý prosesi 18 ǵasyrdyń 30 jyldarynan bastalyp, 1, 5 ǵasyrǵa sozyldy.
Konspekt suraqtar
1. Reseıdiń saıasatynda Qazaqstan erekshe mánge ıe bolǵan kez:
2. Qoqan handyǵynyń jeri Reseı quramyna qashan engizildi?
3. 1866 jyldyń basynda kimder Reseıdiń bıligin moıyndady?
4. M. Chernáev pen Lerhe toby Shymkentti qashan aldy?
5. Reseı men Anglıa arasynda Orta Azıa úshin alaýyzdyqtyń kúsheıýi qandaı is - áreketke túrtki boldy?
6. 1860 jyly qoqandyqtar men orys áskerleriniń shaıqasy ótken jer:
7. Qastek bekinisi qaı jyly salyndy:
8. Orys áskerin qutqarýshy retinde qarsy alǵan batyrlar:
9. Qaı jyly Patsha áskeri Buhar handyǵynyń jerine kirdi?
10. Qoqan hany Qudıarǵa qarsy qypshaqtardy basqarǵan kóterilis basshysy kim:
11. Qaı jyly Reseı áskeri Áýlıeata, Shymkent, Túrkistan qalalaryn basyp aldy:
12. «Ereje» boıynsha Dala general - gýbernatorlyq qaı jyly quryldy:
13. M. Chernáev basqarǵan orys áskeri Túrkistandy qashan basyp aldy:
14. 1916 jylǵy 20 shildede Túrkistan general - gýbernatorlyǵyna general - gýbernator bolyp kim taǵaıyndaldy:
15. Qaı jyly Reseı úkimeti Pishpek bekinisin basyp aldy:
16. Qaı jyly orys áskerleri Tashkent qalasyn basyp aldy:
17. Aǵa sultandar qansha jylǵa saılandy:
18. 19 ǵasyrdyń 60 - jyldary polkovnık Sımmerman qandaı bekinisterdi basyp aldy:
19. 1864 jyly Áýlıeatany basyp alǵan polkovnık:
Taqyryptyń testi
You Might Also Like
-
İII BÓLİM. Qazaqstan – Reseı ımperıasynyń otary (19 ǵasyrdyń İİ jartysy). Uly júzdiń Reseıge qosylýy
