InfoHub Logo

Qazaqtyń bas aqyny
Abaı Qunanbaıulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna baılanysty uıymdastyrylǵan synyptan tys shara

Maqsaty– qazaqtyń uly aqyny A. Qunanbaev týraly tereńirek meńgerý, ómir joly men shyǵarmashylyǵyn tanytý, adamgershilikke tárbıeleý, Abaı aqynnyń danalyǵyn, rýhanı asyl muralaryn nasıhattaý, qurmet etý.

Ádebı shara atasy men nemeresiniń dıalogy arqyly bastalady. Atasy – Togýz Tımýr, nemeresi – Túrkpenbaıuly Aqtilek. Shyǵarma jaza almaı qınalyp otyrǵan 5 - synyp oqýshysy. Teledıdar qarap otyrǵan atasy, qolynda gazet. Teledıdardan daýys: Abaıdyń «Qys» óleńinen úzindi oqylady:
Aq kıimdi, deneli, aq saqaldy,
Soqyr, mylqaý, tanymas tiri jandy.
Ústi - basy – aq qyraý, túsi sýyq,
Basqan jeri syqyrlap kelip qaldy...
Nemeresi qalamyn tastaı sala atasynyń qasyna kelip:
- Men bul óleńdi bilemin, ata! Keshe ǵana Ádebıet sabaǵynan ótken bolatynbyz. Abaıdyń óleńi.
Atasy:
- «Ótkirdiń júzi, kesteniń bizi, órnegin sendeı sala almas» (nemeresine jaqyndaı túsip). Iá, bul – Abaıdyń jazǵan óleńi. Qatal tabıǵattyń súreńin tamasha sýrettegen. Sen biledi ekensiń. Endeshe Abaıdyń kim ekenin biletin shyǵarsyń.
- Iá, biraq tolyq bilmeımin.
- Olaı bolsa, endigi jerde Abaıdy Abaı atam «Abaı atanyń óleńi» dep sóıle. Ol óte danyshpan kisi, búkil qazaqtyń Abaıy ǵoı. Ony bilmegen adam qazaq emes. Ata! Bizge shyǵarma - esse jazýǵa qosymsha izdenis jumysy tapsyrylyp edi. Soǵan biraz qınalyp otyrmyn. Qaıtsem eken? Jarysqa qalaıda qatysýym kerek.
Atasy:
- Abaı týraly kóp derek aıtsam, tyńdar ma ediń, balam?
Nemeresi:
- Iá, siz ony kórdińiz be? Ol týraly qaıdan bilesiz?
Atasy:
- Júr, balam. Men seni bir jaqsy keshke alyp baraıyn. Dál sol Abaı atań týraly, júre ǵoı!

(Ertip alyp, shyǵyp ketedi)

1 - júrgizýshi – Balzıa Kónebaeva
Bar ǵumyryn ádebıetke arnaǵan,
Aqıqattyń aq jolynan taımaǵan,
Ult pen tildiń bolashaǵyn kóp oılap,
Jas urpaqtyń ar - namysyn qaıraǵan!

2 - júrgizýshi – Amangeldi Almat
Qurmetti ádebıet súıer qalyń kópshilik! Qazaqtyń birtýar uldarynyń biri, danyshpan aqyn, oıshyl, dana ǵulamalarynyń biri, qazaq ádebıetiniń shoqtyǵy bıik iri tulǵasy Abaı Qunanbaıulynyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan “Qazaqtyń bas aqyny”atty synyptan tys tárbıelik sharamyzǵa qosh keldińizder!

1 júrgizýshi – Kónebaeva Balzıa
- Júregimniń túbine tereń boıla,
Men bir jumbaq adammyn, ony da oıla.
Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,
Myńmen jalǵyz alystym, kiná qoıma, - dep jyrlaıdy aqyn óz óleńinde.

2 - júrgizýshi – Amangeldi Almat
- Árıne, Abaı atamyz týraly aıta berý artyq emes. Bir qaraǵanda tanys taqyryp, tanys beıne sekildengenmen, ol týraly biletinimiz tym az - aý. Ulylyqtyń syryna qanyq bolǵymyz kelse, daralyqtyń qandaı bolatynyn uǵynǵymyz kelse, dana Abaı álemin sharlap qaıtalyq, qurmetti halaıyq!
1 - júrgizýshi – Kónebaeva Balzıa
- Qulaqtan kirip, boıdy alar,
Ásem án men tátti kúı.
Kóńilge túrli oı salar
Ándi súıseń, menshe súı,- degendeı, nazarlaryńyzda jas ulandardan qurylǵan hor.
Sazger Kómek Ybyraevtyń ánine jazylǵan án, sózi Tilektes Kósherbaıdiki.
Án mátini:
1. Qazaqtyń týǵan baǵyna
Abaıdaı dana balasy.
Aqynnyń ǵashyq jyrlaryn
Saǵyndy baıtaq dalasy.
Qaıyrmasy:
Eldikti jyr ǵyp qoldaıtyn,
Urpaqqa jyryn jalǵaıtyn.
El úshin áni samǵaıtyn
Jasaı ber máńgi sanamda.
2. Rýhymen bekem kúresken,
Sanaǵa ǵylym uqtyrǵan.
Sózimen jaryq, nur quıǵan
Aınaldyq dana, tekti uldan.
Qaıyrmasy.

1 - júrgizýshi – Kónebaeva Balzıa
- Abaıdy tanytý arqyly biz Qazaqstandy álemge tanytamyz, qazaq halqyn tanytamyz. Abaı árqashan bizdiń ulttyq uranymyz bolýy tıis»,- deıdi Elbasymyz N. Á. Nazarbaev. Abaıdyń ómirinen derek beremiz. Bir sát ekranǵa nazar aýdaralyq(beınejazba materıaly – 2 - 3 mınýt)
2 - júrgizýshi – Amangeldi Almat
- Orystar úshin – Pýshkın, aǵylshyndar úshin – Shekspır, grýzınder úshin – Rýstavelı qandaı uly qubylys bolsa, qazaqtar úshin Abaı da sondaı teńdessiz qubylys (K. Kýlıev). «Abaı tegi» týraly jumysymen ortada Áldermenova Symbat.
Abaı tegi
- Sálemetsizder me, ádebıet súıer qalyń kópshilik!
Men, 9 «b»- synyp oqýshysy Áldermenova Symbat, ózimniń jumysymdy «Abaı tegi» dep aldym. Qazaq ádebıetiniń altyn dińgegi, birtýar tamasha daryndy da uly tulǵasy atanǵan Abaı Qunanbaevty aqyn, oıshyl, danyshpan retinde bilgenimizben, ol danyshpandyq qasıetke Abaı qalaı ıe boldy degen de suraq týyndary anyq. Ol úshin Abaı atamyzdyń tegine nazar aýdaralyq. Orta júzdiń Tobyqty Arǵyn rýynan shyqqan Oljaı batyrdyń urpaǵynan taraǵan. Oljaıdan Aıdos, Qaıdos, Jigitek tarasa, Aıdostyń Aıpara degen áıelinen Yrǵyzbaı, Kótibaq, Topaı, Torǵaı taraǵan. Yrǵyzbaıdan Óskenbaı, Úrker, Myrzataı, Jortar bolyp óngen eken. Óskenbaıdyń áıeli Zere. Sol arqyly Qunanbaıdan taraǵan tektilik Abaıda da saqtaldy. Shyqqan, ósken ortasy óte dáýletti bolatyn.
Myna kóriniske zer salaıyqshy. Ájesi Zere de qyz kúninde óte baı otbasynda tárbıelengen kórinedi. Shyn aty da basqasha edi. Ol uzatylarda óz rýynyń dástúrimen kúmis áshekeılermen oranyp shyqqan desedi, tipti murnyn tesip syrǵa da salǵan eken. Mine, osyndaı oqalardy kórgen Tobyqtynyń áıelderi «Bul Zerli kelin boldy ǵoı» desken eken. Sodan onyń esimi Zere atanǵan. Zereniń kelin bolǵannan keıin kórgen túsi jaıynda aıtatyn bolsaq, birde Óskenbaı túzde júrgende Zere kıiz úıde demalyp jatyp tús kórgen eken. Túsinde atasy Yrǵyzbaı úıge kirip kele jatady. Qolynda úlken - úlken úsh birdeı qyp - qyzyl alma eken. Kirgen betten birden súrine jazdap, qolyndaǵy almasynyń birin jerge túsirip alypty da, ekinshisin qaltasyna salyp qoıady. Al úshinshisin súrtip kelini Zerege sondaı iltıpatpen usynǵan kórinedi. Keıin osy túsi óńinde bolǵandaı ómirge úsh náreste alyp keledi. Qyzy Taıbala jat jurtqa uzatylyp, kórmeı ketipti. Uly Qunanbaı óte aqyldy, zerek, salmaqty bolyp erekshe ósedi. Al Quttymuhanbet úılener jasqa jetkende qaıtys bolǵan kórinedi. Zere ájemiz nemereleriniń ishinde Abaıdy erekshe súıgen. Abaı týǵannan tym súıkimdi bolǵandyqtan, Ibrahım dep qoıǵan nemeresiniń atyn arab tilinde «súıkimdi» degen maǵynany beretin «Abaıym», «Abaı» sózimen ataǵan eken. Sodan Abaı atanyp ketken.