Qysqa merzimdi josparlar toptamasy №4
Bastaýysh synyptaryna arnalǵan qysqa merzimdi josparlar toptamasy.
Sabaq taqyryptary:
41. «Tilek aǵashy» «Aqyldy eshki» taqyrybyna áńgime quraý.
42. Sıpattaý mátini.
43. Aýdannyń birlikteri jáne onyń úlesteri. Kvadrat mıllımetr. Gektar. Shamanyń úlesin jáne úlesi boıynsha shamany tabýǵa berilgen esepter.
44. Jer beti qalaı ózgeredi? Adam áreketinen jer betiniń ózgerýi.
45. Shyǵarma «Ustaz - ulaǵatty uǵym».
46. Tik buryshty paralelepıped jáne onyń kólemi.
47. «Mánerlep júrý».
48. «Ańyzdar» Aldarkóse men Shyqbermes Shyǵaıbaı.
49. Paıymdaý mátini.
50. Kólemniń birlikteri jáne onyń úlesteri. Shamanyń úlesin jáne úlesi boıynsha shamany tabýǵa berilgen esepter.
Úlgi:
Matematıka
Sabaqtyń taqyryby: Aýdannyń birlikteri jáne onyń úlesteri. Kvadrat mıllımetr. Gektar. Shamanyń úlesin jáne úlesi boıynsha shamany tabýǵa berilgen esepter.
Silteme: Matematıka oqýlyǵynyń ádistemesi, ǵalamtor
Sabaqtyń jabdyǵy: qosymsha tapsyrmalar jazylǵan úlestirmeler, kesteler
Jalpy maqsattar: Oqýshylarda aýdannyń jańa ólshem birlikteri týraly túsinik qalyptastyrý; esepteý jáne óz betimen jumys isteı bilý daǵdylaryn jetildirý; ıntellektýaldyq qıyndyqtardy jeńe bilý jáne ózin - ózi baǵalaı bilýge tárbıeleý
Oqytý nátıjesi
Oqýshylarda aýdannyń jańa ólshem birlikteri týraly túsinik qalyptasady; esepteý jáne óz betimen jumys isteı bilý daǵdylary jetiledi; ıntellektýaldyq qıyndyqtardy jeńe bilý jáne ózin - ózi baǵalaı bilýge tárbıelenedi, toptaǵy synyptastarymen dostyq yntymaqtastyǵyn arttyrady.
Ádis - tásilder: Suraq - jaýap ádisi, «Boljaý kestesi», venndıagramma
Kórnekiligi: keste, sýretter, qosymsha úlestirmeler: vatman, marker, stıkerler
Uıymdastyrý kezeńi Yntymaqtastyq atmosferasyn qurý
Sabaqqa daıarlyq, amandasý, túgendeý.
- Balalar, terezege qarańdarshy. Dalada kún sáýlesi jarqyrap tur. Bizge sáýlesin shashyp tur. Sáýle senderdiń tula boılaryńa tarap, jandaryńdy jadyratyp tur.
- Káne, aınalamyzǵa jylý syılaıyq, júzderińnen kúnniń kózindeı kúlki ketpesin.
Baǵalaý paraqshasymen tanystyrý
Topqa bólý Oqýshylarǵa kesilgen sýretter úlestiriledi.
Úı tapsyrmasyn pysyqtaý
№9 aýyzsha oqytý
Ótkendi pysyqtaý:
Kórkem jazý mınýty.
67 myń 69 birligi bar sandy jaz.
Kórshi sandardy jazyńdar. 100 - den úlken, 60 - tan kishi sandardy jazyńdar.
3 067 068; 3 067 069; 3 067 070 t. s. s.
«Kompúter» dıdaktıkalyq oıyny. Muǵalim tapsyrmalar tizbegin oqıdy, oqýshylar jaýabyn aıtady.
7 ²00: 8 + 100 – 190: 9 ∙ 1 000 = 4 000
8 ∙ 50 + 1 000: ² ∙ 8 – 5 000: ² ∙ 7 = ² 100
Suraq - jaýap ádisi
1 - jylda qansha aı bar?
Ǵasyrda qansha jyl bar?
1 aıda qansha kún bar?
1aptada qansha kún bar?
1 táýlikte qansha saǵat bar?
1 saǵatta neshe mınýt bar?
1 mınýtta qansha sekýnd bar?
1 múshel qansha jas?
1 jylda qansha kún bar?
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Bul ne? «Boljaý kestesi»
Túsindirý, eske túsirý, qaıtalaý
- Siz úshin ne tanys emes?
1 sm² (kvadrat santımetr) = 100 mm²
1a (a) = 100m²
1 dm² (kvadrat desımetr) = 100 sm²
1ga (gektar) = 100 a
1 m² (kvadrat metr) = 100 dm²
1ga = 100a = 10 000m²
1 km² (kvadrat kılometr) = 1 000 000m²
1m² = 100 dm² =10 000 sm² = 1 000 000 mm²
1dm² = 100 sm² = 10 000mm²
Jańa sabaq
Túsindirme tapsyrmalaryn oqýshylarmen birge taldaı otyryp oryndaý
№1, 2, 3, 4 tapsyrmalar.
Mysaly:№3 80m h 100m=800m2=80 a
Toptyq tapsyrmalar:
1 - top:№5 a) nusqasy
2 - top: á) nusqasy
3 - top:№6 tapsyrma
4 - top: №7 tapsyrma
Sen maǵan, men saǵan ádisi arqyly eki nusqada berilgen úlestirmedegi tapsyrmanyń birin óziniń meńgerý qabiletine qaraı tańdap alyp shyǵarady, birdeı nusqadaǵy seriktesterimen jaýabyn tekseredi.
№1 kartochka
Esepte.
12 + 102 = 112 62 + 602 = 662
22 + 202 = 222 72 + 702 =772
32 + 302 = 332 82 + 802 = 882
42 + 40 2 = 442 92 + 902 = 992
52 + 502 = 552 102 + 1002 = 1102
№2 kartochka
Baǵan boıynsha oryndaý.
902 – 567 = 335
902 – 335 = 567
335 + 567 = 902
Oı tolǵanys Aýdan birlikteri men ýaqyt birlikterin venndıagramma arqyly salystyrtý
Sabaqty bekitý Saǵan qaısy tapsyrma qıyn boldy?
Nelikten?
Úı tapsyrmasy: №8, 9 Oqýshylar kúndelikterine jazady
Baǵalaý: Baǵalaý paraqshasyn toltyrady
Keri baılanys:
Búgingi sabaq unady ma?
Óz kóńil kúılerin stıkerge jazý
Qysqa merzimdi josparlar toptamasy №4 júkteý
Tolyq nusqany qaraý
Sabaq taqyryptary:
41. «Tilek aǵashy» «Aqyldy eshki» taqyrybyna áńgime quraý.
42. Sıpattaý mátini.
43. Aýdannyń birlikteri jáne onyń úlesteri. Kvadrat mıllımetr. Gektar. Shamanyń úlesin jáne úlesi boıynsha shamany tabýǵa berilgen esepter.
44. Jer beti qalaı ózgeredi? Adam áreketinen jer betiniń ózgerýi.
45. Shyǵarma «Ustaz - ulaǵatty uǵym».
46. Tik buryshty paralelepıped jáne onyń kólemi.
47. «Mánerlep júrý».
48. «Ańyzdar» Aldarkóse men Shyqbermes Shyǵaıbaı.
49. Paıymdaý mátini.
50. Kólemniń birlikteri jáne onyń úlesteri. Shamanyń úlesin jáne úlesi boıynsha shamany tabýǵa berilgen esepter.
Úlgi:
Matematıka
Sabaqtyń taqyryby: Aýdannyń birlikteri jáne onyń úlesteri. Kvadrat mıllımetr. Gektar. Shamanyń úlesin jáne úlesi boıynsha shamany tabýǵa berilgen esepter.
Silteme: Matematıka oqýlyǵynyń ádistemesi, ǵalamtor
Sabaqtyń jabdyǵy: qosymsha tapsyrmalar jazylǵan úlestirmeler, kesteler
Jalpy maqsattar: Oqýshylarda aýdannyń jańa ólshem birlikteri týraly túsinik qalyptastyrý; esepteý jáne óz betimen jumys isteı bilý daǵdylaryn jetildirý; ıntellektýaldyq qıyndyqtardy jeńe bilý jáne ózin - ózi baǵalaı bilýge tárbıeleý
Oqytý nátıjesi
Oqýshylarda aýdannyń jańa ólshem birlikteri týraly túsinik qalyptasady; esepteý jáne óz betimen jumys isteı bilý daǵdylary jetiledi; ıntellektýaldyq qıyndyqtardy jeńe bilý jáne ózin - ózi baǵalaı bilýge tárbıelenedi, toptaǵy synyptastarymen dostyq yntymaqtastyǵyn arttyrady.
Ádis - tásilder: Suraq - jaýap ádisi, «Boljaý kestesi», venndıagramma
Kórnekiligi: keste, sýretter, qosymsha úlestirmeler: vatman, marker, stıkerler
Uıymdastyrý kezeńi Yntymaqtastyq atmosferasyn qurý
Sabaqqa daıarlyq, amandasý, túgendeý.
- Balalar, terezege qarańdarshy. Dalada kún sáýlesi jarqyrap tur. Bizge sáýlesin shashyp tur. Sáýle senderdiń tula boılaryńa tarap, jandaryńdy jadyratyp tur.
- Káne, aınalamyzǵa jylý syılaıyq, júzderińnen kúnniń kózindeı kúlki ketpesin.
Baǵalaý paraqshasymen tanystyrý
Topqa bólý Oqýshylarǵa kesilgen sýretter úlestiriledi.
Úı tapsyrmasyn pysyqtaý
№9 aýyzsha oqytý
Ótkendi pysyqtaý:
Kórkem jazý mınýty.
67 myń 69 birligi bar sandy jaz.
Kórshi sandardy jazyńdar. 100 - den úlken, 60 - tan kishi sandardy jazyńdar.
3 067 068; 3 067 069; 3 067 070 t. s. s.
«Kompúter» dıdaktıkalyq oıyny. Muǵalim tapsyrmalar tizbegin oqıdy, oqýshylar jaýabyn aıtady.
7 ²00: 8 + 100 – 190: 9 ∙ 1 000 = 4 000
8 ∙ 50 + 1 000: ² ∙ 8 – 5 000: ² ∙ 7 = ² 100
Suraq - jaýap ádisi
1 - jylda qansha aı bar?
Ǵasyrda qansha jyl bar?
1 aıda qansha kún bar?
1aptada qansha kún bar?
1 táýlikte qansha saǵat bar?
1 saǵatta neshe mınýt bar?
1 mınýtta qansha sekýnd bar?
1 múshel qansha jas?
1 jylda qansha kún bar?
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Bul ne? «Boljaý kestesi»
Túsindirý, eske túsirý, qaıtalaý
- Siz úshin ne tanys emes?
1 sm² (kvadrat santımetr) = 100 mm²
1a (a) = 100m²
1 dm² (kvadrat desımetr) = 100 sm²
1ga (gektar) = 100 a
1 m² (kvadrat metr) = 100 dm²
1ga = 100a = 10 000m²
1 km² (kvadrat kılometr) = 1 000 000m²
1m² = 100 dm² =10 000 sm² = 1 000 000 mm²
1dm² = 100 sm² = 10 000mm²
Jańa sabaq
Túsindirme tapsyrmalaryn oqýshylarmen birge taldaı otyryp oryndaý
№1, 2, 3, 4 tapsyrmalar.
Mysaly:№3 80m h 100m=800m2=80 a
Toptyq tapsyrmalar:
1 - top:№5 a) nusqasy
2 - top: á) nusqasy
3 - top:№6 tapsyrma
4 - top: №7 tapsyrma
Sen maǵan, men saǵan ádisi arqyly eki nusqada berilgen úlestirmedegi tapsyrmanyń birin óziniń meńgerý qabiletine qaraı tańdap alyp shyǵarady, birdeı nusqadaǵy seriktesterimen jaýabyn tekseredi.
№1 kartochka
Esepte.
12 + 102 = 112 62 + 602 = 662
22 + 202 = 222 72 + 702 =772
32 + 302 = 332 82 + 802 = 882
42 + 40 2 = 442 92 + 902 = 992
52 + 502 = 552 102 + 1002 = 1102
№2 kartochka
Baǵan boıynsha oryndaý.
902 – 567 = 335
902 – 335 = 567
335 + 567 = 902
Oı tolǵanys Aýdan birlikteri men ýaqyt birlikterin venndıagramma arqyly salystyrtý
Sabaqty bekitý Saǵan qaısy tapsyrma qıyn boldy?
Nelikten?
Úı tapsyrmasy: №8, 9 Oqýshylar kúndelikterine jazady
Baǵalaý: Baǵalaý paraqshasyn toltyrady
Keri baılanys:
Búgingi sabaq unady ma?
Óz kóńil kúılerin stıkerge jazý
Qysqa merzimdi josparlar toptamasy №4 júkteý
Tolyq nusqany qaraý