InfoHub Logo

«Qatynas» bilim salasy, Til damytý - oqý is - áreketi.
Taqyryby: «Qysqy orman» (Qysqy ańdar ómiri).
Ortańǵy toptar úshin.

Maqsattary, bilimdilik: Qys mezgiliniń qubylystary men qys tabıǵatynyń erekshelikteri týraly bilimderin nyǵaıtý, balalardy jabaıy ańdardyń qys
qy ómirimen tanystyrý, ómir súrý jaǵdaılary týraly maǵlumat berý.
Damytýshylyq: Sýret boıynsha áńgime qurastyrý sheberligin jetildirý.
Qoıylǵan suraqtarǵa tolyq jaýap berýin qalyptastyrý, baılanystyryp sóıleýin jetildirý, sózdik qoryn jańa sózdermen tolyqtyrý, dybystyq
jattyǵýlar arqyly dybystyq artıkýlásıasyn jasaý. Tilin damytý.
Tárbıelik: Tabıǵatqa degen súıispenshiligin oıatý, qorshaǵan álemge, tirshiliktiń bárine meıirimmen qaraýǵa tárbıeleý. Olardy qorǵaı bilýge tárbıeleý.
Oqý is - áreketi qarym - qatynasy arqyly balalardy dostyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.

Kerekti quraldar: «Qysqy orman» kartınasy, jabaıy ańdardyń sýretteri.
Kýbık, kostúmder.
Ádis - tásilder: Aldyn - ala jumys (ańdar týraly taqpaqtar úıretý) Óleńdi mánerlep oqyp berý, sýretpen áńgime, suraqtar qoıý.
jumbaqtar sheshý, taqpaqtar aıtý, jańyltpashtar aıtý, jabaıy ańdar týraly taqpaqtardy pysyqtaý, maqal - mátelder aıtý.
Jańa sózder: aıýdyń apany, jańǵaq, kúrtik qar.
Bılıngvaldy komponent: Qys - zıma, orman - les, qasqyr - volk, qoıan - zaıas, túlki - lısa, aıý - medved.
«Kýbızm» strategıasy: kýbıktiń qyrlaryna jabaıy ańdar sýretterin qoıý arqyly, kýbıkti laqtyryp, sol ań týraly taqpaq aıtqyzý.

Shattyq sheńberimen bastaý. Qol alysyp, qane biz, (qol alysady)
Dostasaıyq bárimiz. (Bári qushaqtasady)
Armysyń Altyn kúnim! (Eki qolyn joǵary kóteredi)
Armysyń Balabaqsham! (Jan - jaǵyna qaraıdy)
Armysyń dostarym, (dostaryna qaraıdy)
Sizderdi kórgenime qýanyshtymyn. (Qoldaryn shapalaqtaıdy)
Úlkenge de siz, kishige de siz,
Bárińizge amandasyp,
Basymyzdy ıemiz biz.

Tárbıeshi: Al balalar, qazir jyldyń qaı mezgili eske túsirip jibereıikshi,
Balalar: - Qazir jyldyń qys mezgili.
Tárbıeshi: Qys aılaryn atap berińdershi?
Balalar:- Jeltoqsan, qańtar, aqpan.
Tárbıeshi:- Balalar qys mezgilinde tabıǵatta qandaı qubylystar bolady?
Balalar -: Sý qatady, qar jaýady, boran bolady, aınalanyń bárin qar basady.
Tárbıeshi:- Durys aıtasyńdar, balalar aınalanyń bárin aq qar basady. Jerdi, taýdy, tasty, ormandy bárin qalyń qar basady. Ormandaǵy aǵashtardyń bári aq kórpege oranǵandaı bolady. Qysqy ormannyń balalar aýasy taza, tabıǵaty tamasha bolady.
Men qazir sizderge «Qysqy orman» týraly óleń oqyp bereıin:

Qalǵıdy qysqy orman,
Múlgıdi qysqy orman,
Aıyrylyp qalǵan soń,
Jazdaǵy qustardan,

Aq jelek jamylyp,
Kók monshaq taǵynyp,
Uıyqtaıdy qysqy orman,
Kóktemdi saǵynyp,

Aıýy, qoıany uıqyǵa toıady,
Jel tursa qysqy orman
Silkinip qoıady.

Mine, balalar óleńde ne týraly aıtylyp tur eken? Durys aıtasyńdar qysqy orman týraly, ańdary týraly aıtylyp tur eken. (Balalar ózderiniń oılaryn aıtady).
Al endi balalar qysqy orman týraly sýret qaraıyq, nelerdi kórip turmyz, qane kim áńgimelep beredi? Balalar ortaǵa shyǵyp kórgenderin áńgimelep aıtyp beredi. Ormanda aǵashtar óte kóp. Qar bárin basyp tastady.
Aq qoıan qardyń ústimen júgiredi. Tıin aǵashta sekirip júr.

Jeke jumys: Qajetinshe balalarǵa baılanystyryp sóıleýge demeý berý.
Balalar myna sýrette jabaıy ańdardy kórip tursyńdar, al jabaıy ańdar qandaı ańdar? Balalar atap beredi. Ormanda ómir súredi, óz qorekterin óz deri tabady. Olarǵa aıý, qoıan, qasqyr, túlki, kirpi jatady.

Tárbıeshi: Jabaıy ańdardyń tirshiligi qysta qıyndaý bolady. Tońady, ashyǵady. Qysta qoıannyń túsi aq bolady. Aq qarda qoıandy baıqaý óte qıyn, ol qorǵanysh qyzmetin atqarady. Túlkide qardyń astynan tyshqan izdeıdi, ótirik ólgen bolyp, qýlyǵyn asyrady. Al, qasqyr et izdep jorytady. Al aıý bolsa, jaz boıyna jınaǵan maıynan qorek alyp, qys boıyna uıqyǵa ketedi. Kirpi bolsa, kúndiz uıyqtap, túnde qoregin aýlaýǵa shyǵady. Kirpi óte saq, ózine qaýip tónse domalana qalady. Al, kishkentaı tıinder aǵashtan - aǵashqa sekirip tynym tappaıdy. Quıryqtary uzyn, júnderi úlpildek. Adamǵa baýyrmal, oǵan qolyńmen nan usynsań, ol tómenge túsip alady.

Balalar taqpaq aıtady: («Kýbızm» strategıasy boıynsha)
«Men tıinmin, tıinmin».

Men tıinmin, tıinmin.
Qysqa jyly kıindim,
Qoımam toly jańǵaqqa
İshi jyly úıimniń.

«Aq qoıan»
Aq qoıan - aý, aqqoıan,
Uzyn qulaq, saq qoıan,
Qasha berseń, ormanǵa
«Qorqaǵym» dep at qoıam.

«Qý túlki»
Túlki, túlki qýtyńdaısyń,
Aınalańnan tyń tyńdaısyń,
Qansha qýlyǵyńdy asyrsań da,
Qasqyrdan sen qutylmaısyń.

«Qasqyr»
Qasqyr ormanda jortady,
Aıazdan ol qorqady,
Aspanǵa qarap ulıdy,
Maldy aýyldy torıdy.

Sergitý sáti: Qoıan, qoıan sekeńdeısiń, (balalar qoıan bolyp sekiredi).
Muzdan qarǵyp ótem deısiń (Aıaqtaryn alǵa qaraı adymdap basady)
Taıyp, qulap tústiń, (Qol qımylymen kórsetip suraıdy).
Ne boldy al, ústiń? (Eki qolyn aldyna sozyp, kórsetedi)

Tárbıeshi: Balalar, endi jumbaq jasyraıyn:
Qysta ǵana bolady, ustasań qolyń tońady.(qar)
Qalqıyp eki qulaǵy, eleńdep qorqyp turady. (qoıan)
Itke uqsaıdy, ıt emes, adam bergen azyqty ol jemes.(qasqyr)
Ózi aılaker, qý júrgen jeri aıqaıda shý.
Qyzylqumda qyzyl qyz qýtyńdaıdy.(túlki)
Qorbań - qorbań etedi, orman onyń mekeni,
Tátti balǵa toıyp ap, qysta uıqyǵa ketedi. (aıý)
Denesinde kóp ıne, is tikpeıdi árıne. (Kirpi)

Halyq boljamdary jáne maqal - mátelder aıtý.
- Qar kóp bolsa, nanda kóp bolady.
- Qys qarymen kórikti, kúz dánimen kórikti.
- Qys qarly bolsa, jaz jańbyrly bolady.
- Aspanda juldyz kóp bolsa, kún aıazdy bolady.
- Tútin tike shyqsa aıaz bolady.
- Bala men ıt oınasa boran bolady.

Dybystyq jattyǵýlar jasaý: Boran qalaı uıytqıdy ý - ý - ý - ý - ý - ý - ý - ý.
Kúrtik qar qalaı syqyrlaıdy. Qyrt - qyrt, qyrt - qyrt.
Qasqyr qalaı yryldaıdy r(- r - r - r - r - r - r).
Aıý qalaı aqyrady. O - o - o - o - o - o - o -.
Tıin jańǵaqty qalaı shaǵady. Shyq - qyq, shy - qyq, shy - yq
Balalar qoly tońǵanda aı - aı - aı – aı oı - oı - oı - oı - oı deıdi.

Jańyltpashtar aıtyp úırený. 1. Túlki aılaly ań, aılaly ańǵa aıla
paıdalan.
2. Qysta sýyq tústi, qulaǵym ústi, ústi.
3. Muz – tuz, tuz - muz, báride tuz ben muz.

Jańa sózderdi qaıtalap aıtý. Aıýdyń apany. (Apan degen sózge túsinik berý)
Kúrtik qar.(kúrtik degen sózge túsinik berý)
Jorytady. (júgiredi, azyǵyn izdep, ormandy aralaıdy)
«Mozaıka» qurastyrý. «Túlki», «Qoıan», «Aıý»

Maqsaty: Qıma sýretterdi qurastyrý arqyly ańnyń sulbasyn qurastyrý.
Balanyń oı - órisin, tanymdyq qabiletin damytý.
«Ańdardyń qımyly». Sazdy áýenmen bıleıdi. Ortaǵa túlki kostúmimen
bala shyǵady, oǵan ilese balalar qımylyn salyp bıleıdi, osylaısha aıý, qas
qyr, qoıan shyǵady. Balalar ańdardyń qımylyna salyp, kóńildene dóńgelene bıleıdi.

Tárbıeshi: Balalar biz ne týraly áńgimeledik? Qandaı ańdardyń ómirimen
tanystyq? Qysqy orman sizderge unady ma? Neniń sýretterin qurastyrdyq?
Tárbıeshi belsendi qatysqan balalardy madaqtap, qorytyndylaıdy.