Álippe - bilim besigi
Taqyryby: Álippe - bilim besigi.
Maqsaty: bilimniń bastaýy bolǵan « Álippeden» úırengenderin tıanaqtaý, ónerlerin tamashalaý; bilimderiń artyp sóz baılyǵynyń molaıǵanyn, sanalarynyń óskenin kórsetý; Otanyn, mektebin, ustazdaryn, ata - analaryn qurmetteýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: sharlar, Álippe, Ana tili matematıka oqýlyqtarynyń maketi.
Erteńgiliktiń barysy:
1 - Uıymdastyrý kezeńi.
2 - Negizgi bólim
Sonymen búgingi qýanyshty merekemiz « Álippe – bilim besigi» atty erteńgiligimizdi ashyq dep jarıalaımyz.
1 - oqýshy:
Ólsheýli ar - namysy halqymyzdyń
Qorǵany adamdyqpen - saltymyzdyń
Armysyzdar aıaýly ustazdarym.
Seneri sizdersizder halqymyzdyń.
2 - oqýshy:
Ómir berer erteńgi baǵalaryn
Álippemen qoshtaspaqshy balalaryń,
Halqyma urpaq bergen ómir bergen
Qosh keldiń ata - áke, ájeler men analarym.
3 - oqýshy:
Qurmetti ustazdar men ata - analar
Kez keldi sizderden aq bata alar
Ul - qyzdaryn kórsetpekshi ónerlerin
Bar qaýym tańdana tańdaı qaǵar.
4 - oqýshy:
Búkil qazaq balasy dáriptegen
Qoshtaspaqpyz súıikti « Álippemen»
Rızamyz bárimizdi tanystyrǵan
Sóz ben dybys ár túrli áriptermen
5 – oqýshy:
Mine biz búgin barlyq ǵylymnyń atasy, bizdiń bolashaǵymyzdyń negizi - «Álippeni» bitirip otyrmyz.
6 - oqýshy:
Biz búgin sheksiz qýanyshtymyz.
Óıtkeni alǵash hat tanytyp,
Saýatymyzdy ashqan súıikti «Álippemizdi» bitirdik.
7 - oqýshy:
Bizder kóp nárse úırendik - kitap oqýdy, óleń jattaýdy, sýret salýdy, esep shyǵarýdy.
8 - oqýshy:
Men endi ózim – aq oqyp jaza alamyn. Ertegi áńgimelerdi óz betimen oqıtyn boldym.
Muǵalim: Ortaǵa, Álippeni shaqyraıyq!
Hormen: Álippe! Álippe! Álippe!
Álippe:
Armysyzdar jas dostar,
Bolashaqqa jol bastar
Armysyz, ata - analar,
Bolashaqqa jol bastar
Álippen keldi ortaǵa,
Meniń atym Álippe
Meni anandaı dáripte,
Meni oqyp er jetken,
Aǵań seniń ápkeń de.
Maqsaty: bilimniń bastaýy bolǵan « Álippeden» úırengenderin tıanaqtaý, ónerlerin tamashalaý; bilimderiń artyp sóz baılyǵynyń molaıǵanyn, sanalarynyń óskenin kórsetý; Otanyn, mektebin, ustazdaryn, ata - analaryn qurmetteýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: sharlar, Álippe, Ana tili matematıka oqýlyqtarynyń maketi.
Erteńgiliktiń barysy:
1 - Uıymdastyrý kezeńi.
2 - Negizgi bólim
Sonymen búgingi qýanyshty merekemiz « Álippe – bilim besigi» atty erteńgiligimizdi ashyq dep jarıalaımyz.
1 - oqýshy:
Ólsheýli ar - namysy halqymyzdyń
Qorǵany adamdyqpen - saltymyzdyń
Armysyzdar aıaýly ustazdarym.
Seneri sizdersizder halqymyzdyń.
2 - oqýshy:
Ómir berer erteńgi baǵalaryn
Álippemen qoshtaspaqshy balalaryń,
Halqyma urpaq bergen ómir bergen
Qosh keldiń ata - áke, ájeler men analarym.
3 - oqýshy:
Qurmetti ustazdar men ata - analar
Kez keldi sizderden aq bata alar
Ul - qyzdaryn kórsetpekshi ónerlerin
Bar qaýym tańdana tańdaı qaǵar.
4 - oqýshy:
Búkil qazaq balasy dáriptegen
Qoshtaspaqpyz súıikti « Álippemen»
Rızamyz bárimizdi tanystyrǵan
Sóz ben dybys ár túrli áriptermen
5 – oqýshy:
Mine biz búgin barlyq ǵylymnyń atasy, bizdiń bolashaǵymyzdyń negizi - «Álippeni» bitirip otyrmyz.
6 - oqýshy:
Biz búgin sheksiz qýanyshtymyz.
Óıtkeni alǵash hat tanytyp,
Saýatymyzdy ashqan súıikti «Álippemizdi» bitirdik.
7 - oqýshy:
Bizder kóp nárse úırendik - kitap oqýdy, óleń jattaýdy, sýret salýdy, esep shyǵarýdy.
8 - oqýshy:
Men endi ózim – aq oqyp jaza alamyn. Ertegi áńgimelerdi óz betimen oqıtyn boldym.
Muǵalim: Ortaǵa, Álippeni shaqyraıyq!
Hormen: Álippe! Álippe! Álippe!
Álippe:
Armysyzdar jas dostar,
Bolashaqqa jol bastar
Armysyz, ata - analar,
Bolashaqqa jol bastar
Álippen keldi ortaǵa,
Meniń atym Álippe
Meni anandaı dáripte,
Meni oqyp er jetken,
Aǵań seniń ápkeń de.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
