InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qystyrma sóz

Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdiligi: Oqýshylardyń qystyrma sóz týraly bilimderin odan ári keńeıtip, maǵynasyna qaraı ajyrata bilý, bekitý.
2. Damytýshylyǵy: Olardyń syn turǵysynan oılaýyn, oqý men jazý arqyly tanym belsendiligin arttyrý, tilin damytý. Óz oıyn naqty, dál jetkize bilýge úıretý.
3. Tárbıeligi: Shyǵarmashylyqqa, adamgershilikke baýlý. Kórkem, taza jazýǵa tárbıeleý.
Túri: Jańa bilimdi bekitý.
Ádisi: túsindirý, jattyǵý jumysy, oılaý, ózindik izdenis, kórnekilik, juppen jumys, oı qozǵaý.
Pánaralyq baılanys: ana tili, dúnıetaný, mýzyka.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınter. taqta, syzbalar.

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Qazir qandaı sabaq ekenin eske túsirip jibereıik.
Qazaq tilim óz tilim, ana tilim,
Abaı, Muhtar sóılegen dana tilim
Qasterleıdi ul - qyzyń máńgi seni,
Bolashaǵym, baqytym, dara tilim.
- Mine, balalar ǵulama, kemeńger aqyndarymyzdyń tili - týǵan tilimiz qazaq tili sabaǵyna búgin qonaqtar qatysyp otyr. Qonaqtarǵa amandasyp, sabaǵymyzdy bastaıyq.
Úlkenge de siz,
Kishige de siz.
Sálem berdik sizderge
Qurmetpenen biz.
Oqýshylar búgingi sabaǵymyz erekshe sabaq bolmaq, óıtkeni aldarynda turǵan baǵalaý paraǵymen búgingi sabaq barysyndaǵy jumystarda óz - ózimizdi baǵalaımyz.
Sizderge iske sát demekpin!

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýshylar ótken sabaqta qandaı taqyryppen tanys boldyq. Búgingi sabaǵymyzda da sol taqyryppen jumysty jalǵastyramyz. Sabaǵymyzdyń maqsaty qystyrma sóz týraly bilimimizdi odan ári keńeıtip, bekitý. Maǵynasyna qaraı ajyrata bilý.
- Qystyrma sóz degenimiz ne?
- Qystyrma sózder maǵynasyna qaraı qandaı toptarǵa bólinedi?
/taqtada syzbany kórsetý/
Endi myna taqtadaǵy mátinge kóz júgirtip qarap jibereıik. İshimizden oqyp qystyrma sózderdi tabaıyq.
Sirá – bul qystyrma sóz, óıtkeni ol sóılemdegi oıǵa qatysty sóıleýshiniń sener - senbestikten aıtylǵanyn bildirip tur.
Úıge berilgen 64 - jattyǵýdy oqyp jibereıik.

İİİ. Jańa sabaq.
1. Sózjumbaq sheshý.
Endi sózjumbaqty sheshý arqyly qystyrma sózin shyǵaryp alaıyq.
2. Kórkem jazý.
Qq
Qysqasy
Qys, qas, qysqa, as, sasyq, aq, asyq, qasyq, saq, aqy.
Qazaqstan qazir, qysqasy, dúnıe júzi túgel tanyǵan el bolady.

3. Kórý dıktanty.
Bolashaqta, bálkim, sen dáriger bolarsyń.
Baıqaımyn, sen kitap oqyǵandy jaqsy kóretin sıaqtysyń.
Árıne, oqýymdy jalǵastyramyn.
Meni tanymaı tursyń - aý, sirá.
Shynymdy aıtsam, óziń, bir qyzyq jan ekensiń!
/bir - birin tekserip baǵalaıdy./

4. «Sáıkestendir» oıyny.
1. Demek, kitaphanaǵa tańerteń baramyz ǵoı.
2. Bolashaqta men ǵaryshker bolarmyn, bálkim.
3. Sen, áýeli, esebińdi shyǵar.
4. Aıtpaqshy, men erteń jol júrgeli jatyrmyn.
5. Búgin jańbyr jaýady - aý, shamasy.

5. Sergitý sáti. «Qazaq tili» ánin oryndaý.

6. Oqýlyqpen jumys.
66 - jattyǵý. Berilgen qystyrma sózderdi qatystyryp sóılem quraý.

7. «Sóz marjan»
Qatar boıynsha tapsyrmalar oryndaımyz.
İ - qatar. «Bes joldy óleń»
İİ - qatar. «Sonymen» qystyrma sózindegi daýysty dybystarǵa matematıkalyq tásilmen dybystyq minezdeme berý.
İİİ - qatar. Qystyrma sózdermen sóılem qurý.
Árıne, shynynda, aıtpaqshy, múmkin, sonymen, shamasy.

6. Shyǵarmashylyq jumys
«Táýelsizdikke – 20 jyl» taqyrybynda 1 shýmaqty óleń shyǵarý.
/ óleń ishinde qystyrma sóz bolý kerek /

İİİ. Qorytyndylaý. Test

IV. Baǵalaý.
Baǵalaý paraǵymyzdyń qorytyndysy boıynsha kim qandaı baǵa aldy?
V. Úı tapsyrmasy:

Qostanaı oblysy, Rýdnyı qalasy,
№7 orta mektebi muǵalimi
Bektenova Gaýhar Súımentaıqyzy