Qyz - erkem, isimen kórkem
Tehnologıa 7-synyp
Sabaqtyń taqyryby: "Qyz - erkem, isimen kórkem"
Maqsaty: Boıjetken qyzdardy ultymyzdyń salt –dástúrleri arqyly uıańdyqqa, bıazylyqqa ınabattylyqqa tárbıeleý ádeptilik qasıetterdi damytý. Oqý prosesinde oqýshylardyń belsendiligin joǵarlatýǵa, uıymshyldyqqa, iskerlikke úıretý. Qolónerdiń syryn túsine otyryp, izdenýge tanymdylyq qabiletteriniń artýyna yqpal etý. Ónerge yntasyn qabiletterin damytý, halqymyzdyń asyl muralaryn, salt-dástúrlerin qurmetteı bilýge, ónerdi túsinýge, súıýge, talǵammen kıinýge, ásemdikke, sulýlyqqa qushtarlyǵyn arttyrý. Estetıkalyq tárbıe berý, logıkalyq oılaý. Sóılesý mádenıetin qalyptastyra otyryp, maqal-mátelder arqyly jaqsylyqqa, iskerlikke umtyldyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: «Sheberdiń qola ortaq» taqyrybynda kórme, danalyq sózder. Mysaly: «Ónerdi baǵalaı bilmegen, órge shyqpas». «Óner kózi halyqta» t.s.s. Sabaqtyń túri: Saıys, bilim izdenis, óner sabaǵy.
Pánaralyq izdenis: Ádebıet, tehnologıa, mýzyka.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi. Ádilqazy alqasyn saılaý. Saıys shartymen, josparymen tanystyrý.
Muǵalim sózi:Qurmetti aq jaýlyqty analar, ulaǵatty ustazdar, qyzǵaldaqtaı qulpyrǵan arý qyzdar men qurby-qurdastar, Sizderge arnalǵan «Qyz - erkem, isimen kórkem » atty tárbıe saǵatymyzdyń ashyq dep jarıalaýǵa ruqsat etińizder.
Júrgizýshi: «Qyz ósse eldiń kórki, gúl ósse jerdiń kórki» degen maqal qyz balanyń janynyń náziktiginiń, ár iske talaptylyǵyn, óner bilimdiligin beınelese kerek.
Óner, bilim, ónege týǵan daryn. Ónerlige óz basym tańǵalamyn. Ónerdi ádildikpen baǵalaıtyn. Tanystyraıyn ádilqazy alqalaryn, dep búgingi saıystyń ádilqazy alqalaryn tanystyryp óteıin.
Mektep dırektory:
Oqý isiniń meńgerýshisi:
Tárbıe isiniń meńgerýshisi:
Ata-analar komıteti:
Júrgizýshi: Tasqyndatyp biz búgin jyr bulaǵyn, Ózimizshe ózgerip sán quramyz. Bul saıystyń alǵashqy kezeńinde, Tanystyrsyn ózderin top quramyn. Ortaǵa saıyskerlerdi shaqyraıyq.
1. Óner toby/5maqal-mátel/ «Óner izdegen óser, ósek izdegen ósher» «Óner túbi elde mol, ónim syry jerde mol»t.b
2. Sheber toby./5maqal-mátel/ «Sheberdiń qola ortaq» «Shyn sheberde min bolmas»t.b
3. İsker toby /5 maqal-mátel/ Eńbek týraly.
4. Zerger toby /5maqal-mátel/ Tıym sózder, yrymdar.
Sóz kezegin ádil qazylarǵa beriledi
Júrgizýshi: Aqyldylyq arýǵa jarasady, Kózi ashyq kim búgin sanasady. Kelesi suraq-jaýap saıysynda. Synalar bilimi men parasaty –deı otyryp, kelesi kezekti suraq-jaýap saıysynda top músheleri toptama boıynsha suraqqa jaýap beredi.
Breın –rıng.
Aspazdyq.
1.Qamyrdy ashytyp kóteretin ne?(ashytqy, soda)
2.Borsh daıyndaýǵa onyń quramynda mindetti túrde ne bolý kerek?(qyzylsha, qyryqqabat)
3.Qymyz neden jasalady?(bıeniń ashyǵan súti)
4.Desert qaı eldiń sózinen shyqqan? (Fransýz)
5.Shaıdyń otany? (Qytaı)
Mashınataný:
1.Qandaı maımen tigin mashınasy maılanady? (mashına maıymen)
2. Tigin tikende saýsaqqa ne kıedi? (oımaq)
3. 1990 jyly Podolsk qalasynda qandaı fırma zavod saldy?(Zınger)
4. Tigin mashına jibiniń qaı nomerlisi ótimdi?(40jip )
5.Túıme qadaýǵa arnalǵan taban qansha tesigi bar túımelerdi qadaıdy? (2-4 tesigi bar túımelerdi qadaıdy)
Matataný.
1. Qandaı talshyqty mata jylýdy jaqsy saqtaıdy? (jún talshyqtary)
2. «Kanva» degen ne?(keste tigýge arnalǵan seldir mata)
3. Ton bizdi jylyta ma ?(Joq jylýdy saqtaıdy)
4. Kapron sıntetıkalyq pa, álde jasandy ma?(sıntetıkalyq)
5. Jabaǵy degen ne ?(maldyń kóktemde qyrqyp alynatyn júni)
Kıimdi konstrýksıalaý jáne modeldeý.
1.Kıimdi tigý úshin ólshemdi adamnyń qaı jaǵynan alady? (on jaǵynan)
2.Qaı elde eń alǵash ret moda shyqty?(Italıa)
3.Iýbkanyń ilgegi qaı jaǵynan ornalasady?(sol jaǵynan)
4.«Barlyq moda modadan shyǵady, al stıl máńgi qalady, degen sózdi kim aıtqan? Koko Shanel.
5.Tik ıýbkanyń qaı jaǵynyń eni úlken? (Aldynǵy jaǵynyń)
Qolóner
1. Túıindep toqý óneri qalaı ataldy? (Makrame)
2. Shulyq qansha ınemen toqylady? (Bes ınemen)
3. «Býsra» degen sózdiń aýdarmasy? (Bıser)
4. Ekıbananyń otany? (Japonıa)
5. Tehnologıa degen sózdiń maǵynasy (tehno-óner, sheberlik, logıa – bilim )
Mýzykalyq úzindi.
Sóz kezegin ádilqazylarǵa bereıik:
Júrgizýshi: Bilekteı arqasynda órgen burym. Sholpysy syldyr qaǵyp júrse aqyryn. Kamshat bórik, aq tamaq, qara qasty.
Sulý qyzdy kórip pe eń mundaı túrin – dep, Abaı atamyz jyrlaǵandaı, kelesi shash úlgisine bereıik.
Shash úlgisin kórsetý.
Ár top shash týraly óz oılaryn ortaǵa salady.
Ónerli toby: Shash kútiminiń negizgi ádisi jaqsylap jýý.
Basty ystyq sýmen jýýǵa bolmaıdy, sebebi ol maı bezderiniń bólinýin kúsheıtedi.
Shashqa sý sabyndy jıi qoldaný shashty qurǵatady. Búginde ókinishke qaraı, qyzdar shashtaryn buıralap, kúıdirip boıap áýre bolady. Odan shash qyrqylyp sırep, keıbir kezde múlde túsip qalady. Shash túspeý úshin sarymsaqtyń qabyǵyn ystyq sýǵa salyp, 15-20mınýt qaınatamyz, sý sýyǵan soń sol sýmen basty shaıamyz,
Sóz kezegin ádilqazylarǵa bereıik.
Mýzykalyq úzindi
Júrgizýshi: Qandaı jaqsy maıysyp turǵandaryń,
Boıyna jınaǵandaı óner baǵyn.
«Ana kórgen ton pisher»degen bar ǵoı,
Arý qyzdar kórsetsin buıymdaryn - deı kele kelesi
«Oıý oıǵannyń oıy – ushqyr» dep atalatyn saıysymyzdyń sharty boıynsha matanyń betine oıý-órnek áshekeıleý qajet. Endeshe iske sát saıyskerler!
Ár top óziniń tańdap alǵan oıýyna sıpattama beredi.
«Qoshqar múıiz» - qoshqardyń eki shekesine ıirilip ketken qos múıizine uqsaıdy. Ol kıimderde jáne tekemet, syrmaq, aıaqqap t.b.kıiz buıymdarynda kezdesedi.
Oıý-órnekti qaıdan, kimnen úırendik degen saýalǵa sýretshi Ádilhan Qasteev:
Taýdyń bulaǵynan,
Qoıdyń qulaǵynan,
Apamnyń kıizinen,
Eshkiniń múıizinen - dep jaýap beripti.
Juldyz órnegi - aspandaǵy juldyz kórinisine uqsaıdy.Bul órnek kóbinese kilemderde jıi qoldanylady.
Túıetaban - túıeniń tabanyna uqsas oıý.Ol kıimderde, buıymdarda kezdesedi. Synyq múıiz - synyq jasap baryp, múıizdi beıneleıtin órnek.Ol kóbinese shym, shıde, terme baýda, alashada jıi qoldanylady.
Ár top oıýlar týraly málimet beredi.
Mýzykalyq úzindi.
Kelesi saıysymyz «Fantazıa» úı tapsyrmasy.
Sharty: ár top fantazıaǵa baılanysty matadan, ózge materıaldan kıim úlgisin kórsetý
Sóz kezegi ádilqazylarǵa beriledi:
Qadirmendi kórermen qaýym, saıysymyzdy kórip tamashalaǵandaryńyzǵa kóp kóp rahmet!
Sabaqtyń taqyryby: "Qyz - erkem, isimen kórkem"
Maqsaty: Boıjetken qyzdardy ultymyzdyń salt –dástúrleri arqyly uıańdyqqa, bıazylyqqa ınabattylyqqa tárbıeleý ádeptilik qasıetterdi damytý. Oqý prosesinde oqýshylardyń belsendiligin joǵarlatýǵa, uıymshyldyqqa, iskerlikke úıretý. Qolónerdiń syryn túsine otyryp, izdenýge tanymdylyq qabiletteriniń artýyna yqpal etý. Ónerge yntasyn qabiletterin damytý, halqymyzdyń asyl muralaryn, salt-dástúrlerin qurmetteı bilýge, ónerdi túsinýge, súıýge, talǵammen kıinýge, ásemdikke, sulýlyqqa qushtarlyǵyn arttyrý. Estetıkalyq tárbıe berý, logıkalyq oılaý. Sóılesý mádenıetin qalyptastyra otyryp, maqal-mátelder arqyly jaqsylyqqa, iskerlikke umtyldyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: «Sheberdiń qola ortaq» taqyrybynda kórme, danalyq sózder. Mysaly: «Ónerdi baǵalaı bilmegen, órge shyqpas». «Óner kózi halyqta» t.s.s. Sabaqtyń túri: Saıys, bilim izdenis, óner sabaǵy.
Pánaralyq izdenis: Ádebıet, tehnologıa, mýzyka.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi. Ádilqazy alqasyn saılaý. Saıys shartymen, josparymen tanystyrý.
Muǵalim sózi:Qurmetti aq jaýlyqty analar, ulaǵatty ustazdar, qyzǵaldaqtaı qulpyrǵan arý qyzdar men qurby-qurdastar, Sizderge arnalǵan «Qyz - erkem, isimen kórkem » atty tárbıe saǵatymyzdyń ashyq dep jarıalaýǵa ruqsat etińizder.
Júrgizýshi: «Qyz ósse eldiń kórki, gúl ósse jerdiń kórki» degen maqal qyz balanyń janynyń náziktiginiń, ár iske talaptylyǵyn, óner bilimdiligin beınelese kerek.
Óner, bilim, ónege týǵan daryn. Ónerlige óz basym tańǵalamyn. Ónerdi ádildikpen baǵalaıtyn. Tanystyraıyn ádilqazy alqalaryn, dep búgingi saıystyń ádilqazy alqalaryn tanystyryp óteıin.
Mektep dırektory:
Oqý isiniń meńgerýshisi:
Tárbıe isiniń meńgerýshisi:
Ata-analar komıteti:
Júrgizýshi: Tasqyndatyp biz búgin jyr bulaǵyn, Ózimizshe ózgerip sán quramyz. Bul saıystyń alǵashqy kezeńinde, Tanystyrsyn ózderin top quramyn. Ortaǵa saıyskerlerdi shaqyraıyq.
1. Óner toby/5maqal-mátel/ «Óner izdegen óser, ósek izdegen ósher» «Óner túbi elde mol, ónim syry jerde mol»t.b
2. Sheber toby./5maqal-mátel/ «Sheberdiń qola ortaq» «Shyn sheberde min bolmas»t.b
3. İsker toby /5 maqal-mátel/ Eńbek týraly.
4. Zerger toby /5maqal-mátel/ Tıym sózder, yrymdar.
Sóz kezegin ádil qazylarǵa beriledi
Júrgizýshi: Aqyldylyq arýǵa jarasady, Kózi ashyq kim búgin sanasady. Kelesi suraq-jaýap saıysynda. Synalar bilimi men parasaty –deı otyryp, kelesi kezekti suraq-jaýap saıysynda top músheleri toptama boıynsha suraqqa jaýap beredi.
Breın –rıng.
Aspazdyq.
1.Qamyrdy ashytyp kóteretin ne?(ashytqy, soda)
2.Borsh daıyndaýǵa onyń quramynda mindetti túrde ne bolý kerek?(qyzylsha, qyryqqabat)
3.Qymyz neden jasalady?(bıeniń ashyǵan súti)
4.Desert qaı eldiń sózinen shyqqan? (Fransýz)
5.Shaıdyń otany? (Qytaı)
Mashınataný:
1.Qandaı maımen tigin mashınasy maılanady? (mashına maıymen)
2. Tigin tikende saýsaqqa ne kıedi? (oımaq)
3. 1990 jyly Podolsk qalasynda qandaı fırma zavod saldy?(Zınger)
4. Tigin mashına jibiniń qaı nomerlisi ótimdi?(40jip )
5.Túıme qadaýǵa arnalǵan taban qansha tesigi bar túımelerdi qadaıdy? (2-4 tesigi bar túımelerdi qadaıdy)
Matataný.
1. Qandaı talshyqty mata jylýdy jaqsy saqtaıdy? (jún talshyqtary)
2. «Kanva» degen ne?(keste tigýge arnalǵan seldir mata)
3. Ton bizdi jylyta ma ?(Joq jylýdy saqtaıdy)
4. Kapron sıntetıkalyq pa, álde jasandy ma?(sıntetıkalyq)
5. Jabaǵy degen ne ?(maldyń kóktemde qyrqyp alynatyn júni)
Kıimdi konstrýksıalaý jáne modeldeý.
1.Kıimdi tigý úshin ólshemdi adamnyń qaı jaǵynan alady? (on jaǵynan)
2.Qaı elde eń alǵash ret moda shyqty?(Italıa)
3.Iýbkanyń ilgegi qaı jaǵynan ornalasady?(sol jaǵynan)
4.«Barlyq moda modadan shyǵady, al stıl máńgi qalady, degen sózdi kim aıtqan? Koko Shanel.
5.Tik ıýbkanyń qaı jaǵynyń eni úlken? (Aldynǵy jaǵynyń)
Qolóner
1. Túıindep toqý óneri qalaı ataldy? (Makrame)
2. Shulyq qansha ınemen toqylady? (Bes ınemen)
3. «Býsra» degen sózdiń aýdarmasy? (Bıser)
4. Ekıbananyń otany? (Japonıa)
5. Tehnologıa degen sózdiń maǵynasy (tehno-óner, sheberlik, logıa – bilim )
Mýzykalyq úzindi.
Sóz kezegin ádilqazylarǵa bereıik:
Júrgizýshi: Bilekteı arqasynda órgen burym. Sholpysy syldyr qaǵyp júrse aqyryn. Kamshat bórik, aq tamaq, qara qasty.
Sulý qyzdy kórip pe eń mundaı túrin – dep, Abaı atamyz jyrlaǵandaı, kelesi shash úlgisine bereıik.
Shash úlgisin kórsetý.
Ár top shash týraly óz oılaryn ortaǵa salady.
Ónerli toby: Shash kútiminiń negizgi ádisi jaqsylap jýý.
Basty ystyq sýmen jýýǵa bolmaıdy, sebebi ol maı bezderiniń bólinýin kúsheıtedi.
Shashqa sý sabyndy jıi qoldaný shashty qurǵatady. Búginde ókinishke qaraı, qyzdar shashtaryn buıralap, kúıdirip boıap áýre bolady. Odan shash qyrqylyp sırep, keıbir kezde múlde túsip qalady. Shash túspeý úshin sarymsaqtyń qabyǵyn ystyq sýǵa salyp, 15-20mınýt qaınatamyz, sý sýyǵan soń sol sýmen basty shaıamyz,
Sóz kezegin ádilqazylarǵa bereıik.
Mýzykalyq úzindi
Júrgizýshi: Qandaı jaqsy maıysyp turǵandaryń,
Boıyna jınaǵandaı óner baǵyn.
«Ana kórgen ton pisher»degen bar ǵoı,
Arý qyzdar kórsetsin buıymdaryn - deı kele kelesi
«Oıý oıǵannyń oıy – ushqyr» dep atalatyn saıysymyzdyń sharty boıynsha matanyń betine oıý-órnek áshekeıleý qajet. Endeshe iske sát saıyskerler!
Ár top óziniń tańdap alǵan oıýyna sıpattama beredi.
«Qoshqar múıiz» - qoshqardyń eki shekesine ıirilip ketken qos múıizine uqsaıdy. Ol kıimderde jáne tekemet, syrmaq, aıaqqap t.b.kıiz buıymdarynda kezdesedi.
Oıý-órnekti qaıdan, kimnen úırendik degen saýalǵa sýretshi Ádilhan Qasteev:
Taýdyń bulaǵynan,
Qoıdyń qulaǵynan,
Apamnyń kıizinen,
Eshkiniń múıizinen - dep jaýap beripti.
Juldyz órnegi - aspandaǵy juldyz kórinisine uqsaıdy.Bul órnek kóbinese kilemderde jıi qoldanylady.
Túıetaban - túıeniń tabanyna uqsas oıý.Ol kıimderde, buıymdarda kezdesedi. Synyq múıiz - synyq jasap baryp, múıizdi beıneleıtin órnek.Ol kóbinese shym, shıde, terme baýda, alashada jıi qoldanylady.
Ár top oıýlar týraly málimet beredi.
Mýzykalyq úzindi.
Kelesi saıysymyz «Fantazıa» úı tapsyrmasy.
Sharty: ár top fantazıaǵa baılanysty matadan, ózge materıaldan kıim úlgisin kórsetý
Sóz kezegi ádilqazylarǵa beriledi:
Qadirmendi kórermen qaýym, saıysymyzdy kórip tamashalaǵandaryńyzǵa kóp kóp rahmet!
You Might Also Like
