InfoHub Logo

Eńbekke baýlý
Synyby: 4
Taqyryby: “Qyzǵaldaq gúlin jasaý”
Bilimdilik maqsaty: Oqýshylarǵa qyzǵaldaq gúli týraly málimet berip, qyzǵaldaq gúlin beınelep, jumyrtqa qabyǵyn jelimdep jabystyrýdy úıretý
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń qol jattyǵýlaryn jasap, ónerge degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Tárbıelik maqsaty: Eńbeksúıgishtikke, uqyptylyqqa, ásemdikke, ádemilikke tárbıeleý.
Sabaq túri: Aralas sabaq
Ádisi: Oı - qozǵaý, suraq - jaýap, ózindik jumys.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, sýretter.

Barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylardyń eńbek quraldaryn túgeldeý.
II Úı tapsyrmasyn tekserip baǵalaý.
1. Sabandy neden alamyz?
2. Sabandy paıdalanbas buryn ony ne isteımiz?
3. Emen aǵashy neshe jyl ósip turady, dińgeginiń jýandyǵy
neshe metr?
4. Emen aǵashynyń qasıeti qandaı?
5. Emen aǵashyn nege paıdalanady?

İİİ Úı tapsyrmasyn bekitý.
Emen tyǵyz, salmaqty jáne qatty aǵash. Emendi qural - saıman jáne joǵary sapaly jıhazdar men qurylys materıalyn jasaý úshin keńinen paıdalanady. Emen aǵashy tabıǵı materıalǵa baı aǵashtar tobyna jatady.

İV. Jańa sabaq. Oı - qozǵaý: Jumbaqtar sheshý
Analardy syılaıtyn,
Aralar bal jınaıtyn.
Bul nemene, balalar,
Úzýge adam qımaıtyn. (Gúl)
27 qarasha
“Qyzǵaldaq”gúlin jasaý

V. Maǵynany taný
Qyzǵaldaq shóptesin ósimdik. Kóktemde qazaq dalasy men taý etekterinde qyzyl, sary qyzǵaldaqtar qaıtalanbas kórkemdik syılaıdy. Qyzǵaldaqtyń gúli bireý nemese kópgúldi túrleri de bar.
Ol kún kózine keń ashylady, túnde nemese bultty kúni jabylady. Qyzǵaldaq birneshe kún gúldeıdi. Qyzǵaldaq gúlin merekede syılyq retinde usynýǵa bolady. Ásirese 8 naýryz merekesinde ustazdarǵa, analarǵa, ájelerge, qyzdarǵa syılaýǵa bolady.
“Qyzǵaldaq”gúl beınesiniń ómirde qoldanysqa enýi.

Bizdiń elimizde Qyzǵaldaq gúliniń beınesin sheberler kóp paıdalanǵan. Er - turman, teri beldik, zergerler saqına, bilezik kamzol qapsyrmalaryna, tiginshi kıim túrlerine, úı jabdyqtaryna, qorjyn - dorbalarǵa qyzǵaldaq gúlin salyp áshekeılep, bezendirilgen.
Qyzǵaldaq gúliniń qurylysy

Oqýlyq pen jumys
53 - bettegi sýretpen tanysý.
1. Taýyq jumyrtqasy qabyǵynan ár túrli kompozısıa jasaýǵa bolady. Sondyqtan biz búgin qyzǵaldaq gúlin jumyrtqa qabyǵynan jasaımyz.
Jumystyń oryndalý reti:

1. Eki - úsh jumyrtqa qabyǵyn jýyp, keptiremiz.
2. Keptirilgen jumyrtqanyń qabyqtaryn qyzyl, jasyl kók tústerge boıaımyz.
3. Boıaýy kepken soń jumyrtqany keskishpen usaqtaımyz.
4. Qatty qaǵaz betine ásem gúlderdiń biri - qyzǵaldaq gúlin beıneleımiz.
5. Qatty qaǵazdaǵy gúldiń sabaǵyna, japyraqtaryna jasyl túske, al kúltelerine qyzyl, saryǵysh tústerge boıalǵan jumyrtqa qabyqtaryn jelimdeımiz.
Sergitý sáti
Boıyńdy sergek tik usta,
Demińdi ishke tez al da,
Emin - erkin tynysta.
Sol qolyńdy soz alǵa,
Qol ushyna qara da
Úshburysh syz aýada.
Oń qol da bos turmasyn.
Sheńber jasap zyrlasyn.

Ózindik jumys
Qajetti materıaldar men quraldar: qatty qaǵaz, jumyrtqa qabyǵy, jelim, keskish, qaryndash.

Qorytyndylaý.
1. Qyzǵaldaq gúli qaı mezgilde gúldeıdi?
2. Qyzǵaldaq gúlin jabystyrý kezinde
kezdesken qıynshylyqtar.
3. Kimge syılar ediń?
Baǵalaý.
Úıge: Tabıǵı materıaldar ákelý.