InfoHub Logo

(romannan úzindi, 1934 jyl)

Qoıshyǵara júre kele Qaraǵandy ómirimen qaınap, kóp jumysshynyń biri bolyp ketti. Jumysqa úırendi. Joldastary kóbeıdi. Kún saıyn myń túrli jańalyq kórip, soǵan eligip, túsingenshe qumartty.

Kolhozda júrgende: «Qatyn-qalashpen birge kim oqysyn...» dep oqýǵa moıny jar bermeıtin edi, munda kelgen soń oqýǵa dilgerlik kúsheıip, Qoıshyǵara birden bas qoıdy. Qoıshyǵaraǵa tezirek hat tanytý úshin — Músiráliniń áıeli Bıken kelin de jan salyp kirisken sekildi.

— Zerek ekensiz, aǵaı, — dep Bıken maqtap ta qoıady. Qoıshyǵara odan ári qushtarlanady oqýǵa.

Oqta-sanda el eske túsedi. Eldi oılaǵanda — aldymen Ámıne, odan keıin Dúısebaı, odan keıin áldenege Qalambaı da qabattasyp kóz aldyna kele qalǵandaı bolady... Qoıshyǵara kúrsinedi. Súıtip otyryp aqtyǵynda Maqpal kóz aldyna keledi de, Qoıshyǵara basqanyń bárin umytyp, jalǵyz sol týraly ǵana oılaǵan adamnyń pyshynyna kiredi.

— Shynymen keshpes pe eken?.. Shynymen kórmeı keter me eken meni?... — deıdi Qoıshyǵara aýyr kúrsinip...

...Demalys kúni Borabaı men Músiráli muny dúkenge ertip bardy da, aldymen bir kostúmdi kıgizip kórdi, odan palto alyp kıgizdi, kımeımin dep qaryspady Qoıshyǵara.

— Táýirin alǵan ekensiz, ózińizge ólshep qoıǵandaı eken, aǵaı, — Qoıshyǵaranyń kıimderin Bıken de maqtady.

Jańa kıimdi kıgizip bolyp álgi ekeýi Qoıshyǵarany shash alatyn úıge apardy. Aınasy ne degen úlken, adamdary mundaı kishipeıildi bolar ma, «pajalystalap» ústelin usyndy. Ústelge otyryp, aınaǵa qarap Qoıshyǵara ózin anyqtap endi kórdi. Sulýlap tikken qara palto, ashyq jaǵaly kostúm, kentshe tigilgen qara sáten kóılek... Iyqtan tómengi jaǵy aınyma qater oqyǵan adamdar pishindes. Al bas jaǵy áli baıaǵy kúıinde. Ásirese, saqal jaǵy qaıyrýsyz, ospadarsyz tym betimen ketkendikke salynypty: elde júrgende Dúısenbaıdyń ustarasyn qaırattyryp, aıyna bir yqshamdatatyn edi, endi bet-aýyzy túgelimen uıysqan saqalǵa aınalyp ketipti. Azyraq yqshamdatsa bolar edi-aý... Jylmańdaǵan sary jigit Qoıshyǵaranyń osy oıyn aıtpaı sezgendeı, aq shúberekpen moınyn orady. Sabynnyń kóbigin saqalǵa jaǵyp jatyr, jaǵyp jatyr... «Meniń saqalyma kóbik jetkize alsań, kórermin» dep Qoıshyǵara ishinen kúlip te aldy. Ustarasyn jalańdatyp shashtaraz kósilte bir siltegende, shyqshyttan asyp-aq ketkeni. Dúısenbaı ómirge shyqshyttan asyryp almaıtyn ǵoı. Osy oıyn aıtyp úlgergenshe, shashtaraz ustarany ekinshi ret siltep, ıekten aparyp bir-aq shyǵardy.

— Óı... — dep Qoıshyǵara shoshynyp ıegin ustaı aldy.

— Yshto, yshto?.. — dedi shashtaraz túsine almaı ań-tań bop.

— Ýaı, aý... Borabaı-aý, mynaý ıtiń búldirdi...

Borabaı ishek-silesi qatyp kúlýmen boldy. Músiráli kúlmeı, salqyn ǵana:

— Endi bolmaı qaldy, basta aıtý kerek edi, — dedi.

— Qap, áttegen-aı... — dep ıegin sıpap, jábirlengen túrmen Qoıshyǵara birsypyra otyrdy: batyr-aý, elge barǵanda ne betimdi aıtam, a?..

Sózge túsinbegenmen, yńǵaıdan baıqap, aıybyn moınyna alǵan pishinmen shashtaraz turdy.

— Qoı, aldyryp tasta, perishteń qashar dep qorqamysyń? — dep Borabaı sóılep kele jatyr edi, Qoıshyǵara ony sóıletpeı:

— Áı, ońbaǵan ıt, tilegiń osy edi, istetip tyndyń... Aldyramyn da endi, á? — dedi Músirálige burylyp.

Saqal tegis sypyrylyp, ebedeısiz ósken murttyń da etek jeńi jınalǵanda, Qoıshyǵara ekinshi túrge kirgen sıaqtandy...

Ymyrt jabylyp barady. Saqyldaǵan aıaz. Jel týra qaratpaıdy. Keshegi jaýǵan ulpa qar búgin syqyrlap, sirese qalypty. Kóshe boıyndaǵy adamdardyń betteri dýyldap, saqal-murttaryna qyraý siresip, entige basyp kóbi qulypqa (klýbqa — S. B.) bettep barady. Qulyp mańy juldyzdaı samsaǵan elektr shamy. Búgin ekpindi shahterlerdiń súleti (slegi — S. B.) Qaraǵandy puryltarıaty búgin tegis bas qosyp, ekpindi shahterler jumys tájirıbesin kópshilik ortasyna salmaq; kemshilikti kóp bop joıyp, tabystan tabysqa órlemek...

Qulyp zalyndaǵy syńsyǵan qalyń kópshilikti kórgende Qoıshyǵara ańyryp turyp qaldy. Kóbi jat — tanymaıtyn adamdary, áıelder de júr. Sypa kıingen jastar da júr... Kenet, sonsha kóptiń ishinen bir tanys júz Qoıshyǵaranyń kózine shalynǵandaı boldy. Qoıshyǵara soǵan qarap umtyla tústi: kentshe ońdy kıingen, taldyrmash, aqquba qazaq áıeli edi... Qoıshyǵaranyń kelgenin o da sezip, kenet júzin kúlimsiretti. Aq quba ajaryna

nur tógilip, múınetinde (mınýtynda–S. B.) myń qubylǵandaı boldy... Aqyryn basyp Qoıshyǵaranyń qasyna keldi. Qoıshyǵara bul kezde seltıip, ózin-ózi umytqan adam sekildi edi.

— Amandaspaısyń? Nege bermeısiń qolyńdy? — dedi álgi áıel. Bul — joǵarǵy «mehsehta» Qoıshyǵaraǵa kezdesetin Maqpal edi.

...Maqpal Qoıshyǵarany qoltyqtap, qalyń kóptiń ishine kirip, zaldy kezdi. Óziniń Qaraǵandyǵa qalaı kelgenin, jumysqa qalaı ornalasqanyn, hat tanyǵanyn, partıa qataryna kirgenin, osy kúni «mehsehtaǵy» maman iskerdiń biri ekenin qysqa túrde ǵana aıtyp shyqty. Odan burynǵy ómirge qaqtyqpady. Bálkim, Qoıshyǵara aıtyp qoıar ma dep qaýipsingendeı, kún buryn sodan saqtandyraıyn degendeı:

— Men deıtin bolsań, ótkendegini umyt. Ol týraly jumǵan aýzyńdy ashýshy bolma maǵan... Oryndaımysyń osy tilegimdi, — dedi Maqpal Qoıshyǵaranyń qolyn ustap.

— Oryndaıyn... biraq, sen keshiremisiń?

Maqpal Qoıshyǵaranyń qoltyǵyna jabysyp, basyn onyń ıyǵyna taman súıep, birsypyraǵa sheıin tereń oıǵa batqan adam sekildenip júrdi.

— Keshirem... men umytqam ony... tek seni kórgen soń... — dep sózin aıaqtamaı toqtady.

Keń zalda ıin tiresip otyrǵan jurt alaqan urǵanda, zal kúńirenip, silkingen tárizdendi, óıtkeni — tap osy kezde, sóz sóıleý úshin púrzıdim (prezıdıým — S. B.) qasyna Borabaı shyqqan edi. Qoıshyǵara basqalardan asyra alaqan urmaqshy bolyp edi, qoly bosamady — oń qolyn Maqpal ustap qysyp otyr edi...

Qaraǵandynyń qary erip, beles basynda saǵym oınady. Úrpek bastanyp jer kóktedi.

Shoǵyrmaqtanyp bult shyǵyp, oqtyn-oqtyn qara nóser quıdy. Tyrbıǵan kók jelkildep ósip, beles bastary ala kúreńdenip, qyzǵaldaqtan máner salyp, mınýt saıyn qubylyp kóz tartty. Óndiriske jańa aralasqan el qazaqtary keń qonyshty etikterin kúrpildete basyp, qyr sýretin kórip kúrsinisti. Kıiz úıleri barlary keregesin súırep, basyn baılap qos istep, sonaý qulpyrǵan kóktiń ústinde jatyp aýnaǵansha asyqty...

Birazdan beri Qoıshyǵarada ózgeris bar sekildi. Burynǵydaı jumystan kele kitabyna jabyspaı, úı janyndaǵy oryndyqqa otyryp, eki kózin sonaý kúreńdengen belesten aıyrmaıtyn boldy. Qaraǵan saıyn yntyǵa túsedi. Yntyqqan saıyn kúrsinedi... Aýyly osy kúni ózenniń qabaǵynda otyrǵan shyǵar-aý. Álde kolhozshylardyń jalpy jınalysynyń qaýlysyn oryndamaq bop, keń alaptyń ortasynan oıyp qala salyp jatyr ma eken? Solaı bolar. El syńaıy soǵan aýǵan. Júsipter byltyr kúz kıiz úıin jamap jatyp: «Osy jaryqtyq endi ókpelemes, qosh aıtyssaq ta bolar endi» dep edi.

Búgin maıdyń besi. Ámıne qandaı jumysta eken? Byltyr perme (ferma — S.B.) sıyrynyń sútin basqaryp edi? Byltyrǵy taýyqtary jumyrtqa saldy ma eken? Iá, bassa jarar edi... Egisteri ne kúıde eken? Egic kólemin byltyrǵydan bıyl bir jarym ese ósirmekshi edi. Kólikteri kúshti bolsa jarady-aý.

Byltyr kólik kútý týraly báseke jarıalanyp, Dúısebaı ózine tıgen eki atty tulyptaı qyp semirtip edi-aý. Daýylbaıdyń brıgadasyndaǵylar kólikti kútpeımiz dep soqany moıyndarymen súıregendeı bolǵan... Qyzyq edi-aý, kolhoz jumysy... Jumyspen qaınap júrip adam sezbeı qalady, byltyr soqa kezinde Qoıshyǵara birer kún aýyryp, qosta jatyp baıqaǵan ǵoı. Sondaǵy sýret kóz aldynan áli ketpeıdi...

...Ózenge qulaıtyn taıpaqtaý saıǵa ózderi qar toqtatqan bolatyn, sonyń sýy kemerinen asyp shalqyp, aıaq astynan aıdyn kól tapqandaı qyr qustary úımelegen basyna.

«Qoıshyekeńe jas sorpa ishkizem» dep Qyımash komsomol qos aýyz myltyǵyn súırep sonyń basynda eńbekteýmen júr. Bir úırekti atyp túsirip edi, sony alýǵa barǵanda sý keńirdeginen keldi. Ne degen tereń sý. Buryn bul kezde tap sol jerlerde attyń shashasyn kómetin sý zorǵa tabylýshy edi... Saıdyń eki jaq qabaǵy tutasqan egis. Kúrkirep júrgen traktor. Traktordan qalyspaımyn dep eki soqany qatar salyp jan ushyryp júrgen Medeýdiń brıgadasy. Árkim óz ornynda. Qos basynda azdaǵan adam. Onyń birsypyrasy túngi ismenede (smenada — S.B.) isteıtin traktorshiler. Qosta jatyp erigip keıbireýleri jastyqtyń jalyndy qıalyna berilip, kórgen-bilgenin jyr qylýǵa kirisedi. Bireýleri gazet oqyp, sodan esitkenin sóz qylysady...

— Qolynyń jylp-jylp etýin... Osyny kórgende qanym qaınap ketedi... — deıdi bir jigit jeroshaq jaqqa qadalyp. Jeroshaq basynda taı eti sıarlyq úlken qazandy burqyldatyp qaınatyp, tamaq ázirlep Dámeli júr. Kún eńkeıip ekindilikke bardy. Jumysshylardyń aldy uzamaı tamaqtanady. Dámeli sony oılap asyǵyp, álsin-áli qazannyń betin ashyp tuzdyǵyn tatyp qarap, jeroshaq otyn keıin ysyra túsedi.

— Dámeli-aý, Jumat saǵan ǵashyqpyn deıdi.

— Qoıa tursyn, qolym tıetin emes, — deıdi Dámeli kúlip.

Jigitter kúlip, qosty basyna kóteredi.

Shelekterin saldyrlatyp qaryna ilip alystaǵy brıgadanyń adamdary tamaq alýǵa keldi.

— Káne, Dámeli, quıyp kór.

Uzyn sapty shómishti qos qoldap ustap, Dámeli shelekke quıyp jatyr.

— Boldy, boldy, — dep tamaq alýshy shelegin tartyp edi, Dámeli oǵan bolmaı ústep quıdy:

— Neshe shómish quıatynymdy bilem.

— Á...túsindim...

Uıysqan saqaldy qara kisi qabaǵy kirjıe túsip, shelegin o da usyna túsedi.

— Búgin kóńildi kúniń eken, qaraǵym, bizge de basa quıǵaısyń, — deıdi ol keketkendeı bolyp.

Dámeli oǵan unatpaı qaraıdy:

— Bireýdiń ajaryna qarap artyq quıyp jatyr dep pe eń?

— Qaıdam... Qulmyrzanyń brıgadasyna as ylǵı artyq beriledi, — dep jurt shýlaıdy.

— Anyǵyn bilip shýlasyn. Artyq eńbek sińirgen adam tamaqty da artyq isher bolar. Artyńa qarashy, qyzyl taqtada turǵan kim? Qara taqtada turǵan kim?.. Senderdeı bop ómiri qara taqtadan shyqpasam, osynda kep tamaq alýǵa arlanar em...

Beti qara kisi uıalmaıdy degenmen de, tap osy joly so kisiniń beti kúreńdendi. Qosta jatqan Qoıshyǵara bul kóriniske shydaı almaı basyn kóterip:

— Qudaı atsyn, Moldash, muny esitkenshe ólseıshi, — dedi.

Qostyń aldyndaǵy jaqynda taqtaıdan istelgen lárók bar.

Sony qorshap 4-5 kisi tur.

— Zıba qaıda? Ýa, Zıba, nan ber bizge.

Komsomol kıimindegi áıel bala Qyımashtyń qasynan shyǵyp, láróktiń aýzyn ashty, bul ózinshe kishkene dúken bolyp shyqty: aına, taraq, sabyn, temeki, ottyq, taǵy sondaı tolyp jatqan melish (meloch — S. B.), kúmpıip pisken aq nandy uzyn qara pyshaq oraı baýyzdap, kirge salady.

— Ótebaıdyń brıgadasy ma? Senderge búgin bir kılodan nan tıedi.

— Óı, aınalyp keteıin, qaryndasym.

— Zıba, Zıba, bizge she?

— Syqaqtyń brıgadasy ma? Senderge 700 gramnan.

— Nege? Nege?

— Artyndaǵy taqtaıǵa qara, josparlaryń neshe pursent (prosent — SB.) eken...

Dúısembaı syrttan qarap myrs-myrs kúledi. Kórpedeı jalpaq qaǵazdy súırep Qyımash qosynan shyqty.

— Zıba, gazetti ilemin taqtaıǵa.

— Álgi jalqaýlardyń súgiretin saldyń ba?

— Saldym.

Qyımash gazetti ile bastaǵannan-aq qosta jatqan traktorshylar qaptaı shyǵyp gazetke úńildi. Shómishin kóterip Dámeli de keldi:

— Dámeli, seni de jazyp qoıypty.

— Ne dep, baıǵus-aý.

— Keshegi tamaqty keshiktirip pisirdi dep.

— Onysy ras.

— Sqaqtyń súgiretin qara. Qy-qy-qy... Moldash, kórip ket mynany, aıta barasyń.

Moldash ysqyra qarap zytyp barady...

Qos syrtynda Ábjan ustanyń kóshpeli kórigi. Kórikti syqyrlatyp aıaǵymen basady. Qyp-qyzyl bop balqyǵan temirdi tóske salyp balǵamen tópeıdi kelip. Edáýir entigedi. Entikkenine qaramaı oqta-sanda yńyldap enternatsıanal (ınternasıonal — S. B.) kúıin jyrlaıdy:

«Órnek» kolhozynyń bul bir kúngi ǵana kórinisi emes, qashanǵysy osy. Biraq osynyń bárin Qoıshyǵara tap sol qosta jatqan kúni sezgen sekildenip, sodan beri osylar oıynan ketpeıtin. Ásirese, búgin elestep, keńip, tarmaqtalyp, Qoıshyǵaranyń qıalyn tolyq bılegen sekildendi...

Qoıshyǵara kúrsindi. Basyn kóterip taǵy beleske qarady: Ala kúreńdenip jatqan beles ádeıi qubylyp kórkemdene tústi. Onyń yldıynda — óz aldyna bir dúnıe bon jatqan 18-shahtymen ortalyq elektr (elektr — S.B.) stansasy. Sonaý kóriniske mynanyń sáıkes kele qap, qolmen qoıǵandaı bolýyn...

Kún kózin ushpaly qara bult búrkep, jer júzi qońyr kórpesin jamyldy. Jel ekpini shyǵyp, kósheniń shańymen oınady. Jańbyr sirkirep, taqyr jerge teńbildep iz saldy. Bıken kelinniń tereze aldyna ekken jas aǵashtary jańbyrmen jýynyp, kúreńdenip kúlim qaqty...

Qoıshyǵara úıge kirip ústelge otyrǵanda, kún kózi bulttan shyǵyp, aǵash japyraǵyndaǵy jańbyr sýyn kúmisteı jyltyratýǵa kirisip edi...

«Qadirli joldasym Dúısebaı Nurmaǵambetov jáne súıikti áıelim Ámınege duǵaı sálem...» — dep bastap Qoıshyǵara hat jazýǵa kiristi Jazýǵa jańa úırenip kele jatqan ebedeısiz saýsaq ońaılyqpen ıkemge kónbeı Dúısebaıdyń (Qoıshyǵaranyń bolýǵa kerek, mátinde osylaı jazylypty — S. B.) tasqyndaǵan oıyn qaǵaz betine túgel túsirip bere almady.

Bul jazylyp jatqandar sol oıdyń ár jerinen alynǵan úzindi esebinde edi. Bas-aıaǵyn jıǵanda mynadaı sóz bolyp shyqty:

«Zaboıshikpin, ekpindimin. 1-maıda báıgi aldym. Saýatym ashyldy. Óndiris josparyn artyǵymen oryndaımyz dep sertke mindik. Sender she? Egisteriń ne bop jatyr? Kólikteriń kúıli me edi? Josparlaryńdy qansha ósirdińder?.. Búgin kún uzaqqa senderdi oılaǵanym... Ámıne... «Qatyn» dep ataýym qazaqshylyq bolar, joldasymsyń ǵoı. Meni oılap júdegen joqsyń ba? Taýyqtaryń ne boldy? Ósir, kóbeıt, basqalarǵa úlgi bol. Ótbeske (otpýsk — S. B.) alyp, az ýaqytqa baryp qaıtam... Túpkilikti osynda bolam... Sebebin keıin aıtarmyn... Qaraǵandynyń jalpy jumysshylaryna sálem. Bizge tartqan syılaryń sol bolsyn: Egisterińdi sapaly ǵyp egińder. Qosh. Joldasyń: Qoıshyǵara Qoshqarbaev».

— Men saǵan meshaıt (meshat — S. B.) etpes pe ekem? — degen daýysqa basyn kóterip, Qoıshyǵara qarsy aldynda kúlimdep turǵan Maqpaldy kórdi.

Maıdyń kúni qandaı qulpyrsa, eńbekke shynyqqan Maqpal da sondaı qulpyryp, qýnap, túlep bara jatqan sekildi.

— Munyń ne, hat pa? Kimge jazdyń?

— Elge...

— Áıelime de.

Maqpal qarsy otyryp kúlimsirep, Qoıshyǵaraǵa qaraýmen boldy. Bir kezde túsin ózgertip:

— Bylaı, joldas, Donbas týraly ortalyq partıa komıtetiniń qaýlysy shyǵypty, men oqıyn, tyńdaımysyń?

— Tyńdaımysyńyń ne? Oqy. Qane... «SQ» gazetin ústel ústine jaıyp salyp Maqpal oqýǵa kiristi. Qoıshyǵara oryndyǵyn jaqyndatyp gazetke tóne tústi. Kún terezeden syǵalap kúlimdep, kúmisteı shaǵyldyryp bul ekeýiniń betine nuryn tókti.

1934 jyl

---