«Qobylandy batyr» jyry. Keıipkerler beınesi
«Qobylandy batyr» jyry. Keıipkerler beınesi
5 synyp
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty (maqsattary) T/J3 Kórkem shyǵarmadaǵy keıipkerler portreti men is - áreketi arqyly obrazyn ashý.
A/I1 Ádebı shyǵarmadaǵy eki nárseni salystyra sýretteýler men qarama - qarsy sýretteýlerdi tabý
Sabaq maqsattary
Barlyq oqýshylar:• Oqýlyqta berilgen tapsyrmalardy oryndaıdy. Taqyrypty meńgeredi.
Oqýshylardyń basym bóligi:• Taqyryptyń mańyzy týraly dáleldep aıtyp bere alady.
Keıbir oqýshylar:• Bilimdi synyptastaryna túsindirip oqýlyqtan tys resýrstar qosa alady.
Baǵalaý krıterııi: Jeke, juptyq, toptyq tapsyrmalardy oryndaı alady.
Sabaq barysynda tyńdaýshynyń nazaryn ózine aýdara alady.
Tildik quzirettilik: Jańa bilim
Resýrstar: Oqýlyq, sýretter, topqa bólýge arnalǵan kespe qaǵazdar jáne ártúrli zattar, toptyq tapsyrmalar, keri baılanys, stıker.
Ádis - tásilder: Suraq - jaýap, áńgimeleý, túsindirý, oıyn, kórnekilik. Refleksıa.
Pánaralyq baılanys: Mýzyka, qazaq tili.
Aldyńǵy taqyryp: «Qobylandy batyr» jyry. Alǵashqy syn
Bastalýy 5 mınýt
Topqa bólý 2 mınýt
Sebetpen konfet ákelý. Oqýshylarǵa sebetten konfet alýlaryn suraımyn. Konfettiń túrlerine qaraı 3 topqa bólinip otyrady.
Psıhologıalyq ahýal qalyptastyrý:
3 mınýt
«Qyzyl gúlim - aı» bı
Ortasy 20 mınýt
Bilý jáne túsiný 10 mınýt
1. Batyrlyq týraly jyrlarda ne týraly beınelenedi? Batyrlyq
2. Qazaqtyń batyrlary qazaq eliniń qandaı uldary? Eń ardaqty
3. Jyrlar qandaı sózben aıtylady? Kórkem sózben
4. Batyrlar jyry bizge qalaı jetken? Jatqa aıtylý arqyly
5. Qandaı jyrlardy bilesińder? «Alpamys batyr», «Qobylandy batyr», «Er Tarǵyn», «Qambar batyr» t. b.
Toptarǵa tapsyrma:
(Mátin bólikterin taratý)
Oqýlyqtaǵy tapsyrmalardy toptarǵa bólý
Oqýshylardan úıde izdenýge berilgen taqyryptaryn qalaı oryndap kelgenin anyqtaıdy. Oqýshylar úıde qosymsha izdenip taýyp kelgen maǵlumattarymen top - top bolyp pikir almasady.
İ top: Qobylandy batyrdyń tarıhtaǵy orny.
Qobylandy batyr, Qaraqypshaq Qobylandy – aty ańyzǵa aınalǵan halyq batyry, qolbasshy.
Shamamen XV ǵasyrda ómir súrgen. Qypshaq taıpasynyń qaraqypshaq tarmaǵynan shyqqan. Halyq jadynda saqtalǵan áńgimelerde ony kóbine «Qaraqypshaq Qobylandy» dep ataıdy. Sondaı - aq, Qobylandynyń iri qolbasshysy bolyp, talaı shaıqastarǵa qol bastap barǵany jóninde de baıandalady.
«Qobylandy batyr» jyry. Keıipkerler beınesi júkteý
5 synyp
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty (maqsattary) T/J3 Kórkem shyǵarmadaǵy keıipkerler portreti men is - áreketi arqyly obrazyn ashý.
A/I1 Ádebı shyǵarmadaǵy eki nárseni salystyra sýretteýler men qarama - qarsy sýretteýlerdi tabý
Sabaq maqsattary
Barlyq oqýshylar:• Oqýlyqta berilgen tapsyrmalardy oryndaıdy. Taqyrypty meńgeredi.
Oqýshylardyń basym bóligi:• Taqyryptyń mańyzy týraly dáleldep aıtyp bere alady.
Keıbir oqýshylar:• Bilimdi synyptastaryna túsindirip oqýlyqtan tys resýrstar qosa alady.
Baǵalaý krıterııi: Jeke, juptyq, toptyq tapsyrmalardy oryndaı alady.
Sabaq barysynda tyńdaýshynyń nazaryn ózine aýdara alady.
Tildik quzirettilik: Jańa bilim
Resýrstar: Oqýlyq, sýretter, topqa bólýge arnalǵan kespe qaǵazdar jáne ártúrli zattar, toptyq tapsyrmalar, keri baılanys, stıker.
Ádis - tásilder: Suraq - jaýap, áńgimeleý, túsindirý, oıyn, kórnekilik. Refleksıa.
Pánaralyq baılanys: Mýzyka, qazaq tili.
Aldyńǵy taqyryp: «Qobylandy batyr» jyry. Alǵashqy syn
Bastalýy 5 mınýt
Topqa bólý 2 mınýt
Sebetpen konfet ákelý. Oqýshylarǵa sebetten konfet alýlaryn suraımyn. Konfettiń túrlerine qaraı 3 topqa bólinip otyrady.
Psıhologıalyq ahýal qalyptastyrý:
3 mınýt
«Qyzyl gúlim - aı» bı
Ortasy 20 mınýt
Bilý jáne túsiný 10 mınýt
1. Batyrlyq týraly jyrlarda ne týraly beınelenedi? Batyrlyq
2. Qazaqtyń batyrlary qazaq eliniń qandaı uldary? Eń ardaqty
3. Jyrlar qandaı sózben aıtylady? Kórkem sózben
4. Batyrlar jyry bizge qalaı jetken? Jatqa aıtylý arqyly
5. Qandaı jyrlardy bilesińder? «Alpamys batyr», «Qobylandy batyr», «Er Tarǵyn», «Qambar batyr» t. b.
Toptarǵa tapsyrma:
(Mátin bólikterin taratý)
Oqýlyqtaǵy tapsyrmalardy toptarǵa bólý
Oqýshylardan úıde izdenýge berilgen taqyryptaryn qalaı oryndap kelgenin anyqtaıdy. Oqýshylar úıde qosymsha izdenip taýyp kelgen maǵlumattarymen top - top bolyp pikir almasady.
İ top: Qobylandy batyrdyń tarıhtaǵy orny.
Qobylandy batyr, Qaraqypshaq Qobylandy – aty ańyzǵa aınalǵan halyq batyry, qolbasshy.
Shamamen XV ǵasyrda ómir súrgen. Qypshaq taıpasynyń qaraqypshaq tarmaǵynan shyqqan. Halyq jadynda saqtalǵan áńgimelerde ony kóbine «Qaraqypshaq Qobylandy» dep ataıdy. Sondaı - aq, Qobylandynyń iri qolbasshysy bolyp, talaı shaıqastarǵa qol bastap barǵany jóninde de baıandalady.
«Qobylandy batyr» jyry. Keıipkerler beınesi júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Elektromagnıttik ındýksıa qubylysy
-
Qyzyqty labırınt atty «Tanym» bilim berý salasy boıynsha «Qarapaıym matematıkalyq uǵymdaryn qalyptastyrý bóliminen «Balapan» ortańǵy top úshin arnalǵan ashyq uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti.
