InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty: Qorshaǵan ortany aıalaýǵa úıretý.
Sabaqtyń mindetteri:
1. Oqýshylarǵa ekologıalyq bilim berý
2. Aýyzeki sóıleý tilderin damytý.
3. Qorshaǵan ortanyń tabıǵatyna nemquraıdy qaramaýǵa baýlyp, tabıǵatqa degen súıispenshilikterin odan ári damytý.
Sabaqtyń ádisi: sózdik, praktıkalyq.
Sabaqtyń formasy: jeke, toppen, synyppen.
Pánaralyq baılanys: orys tili, ekologıa.

Uıymdastyrý:
1. Oqýshylardy túgendep, sabaqqa beıimdeý.
2. Sabaqtyń taqyryby men maqsatyn túsindirý.
Sóz basy: Eı, Qazaqstan ulany,
Bolǵaısyń dala qyrany.
Jer - sýyn qorǵaý babańnyń
Emes pe edi basty urany?!
Qorshaǵan ortanyń sýreti

Tabıǵat týraly qandaı maqal - mátelder bilesińder?
Mátinmen jumys:
a) muǵalimniń mátindi oqýy, oqýshylardyń túsiniksiz sózderdi syzyp otyrýlary.
Qorshaǵan ortany qorǵaý - qazirgi kezdegi ótkir máselelerdiń biri. Óıtkeni, búginde adamnyń qorshaǵan ortamen qarym - qatynasy kúrdelendi. Adam sanasynyń ósýi, ónerkásiptiń órkendeýi, ǵaryshty ıgerý qorshaǵan ortadaǵy tepe - teńdiktiń buzylýyna ákep soǵýda.
Kóptegen aımaqtar ekologıalyq apatty aımaqtarǵa aınaldy. Jer sharyndaǵy halyqtyń 40 - 45 paıyzy ekologıasy nashar aımaqta turyp jatyr.
Jyl saıyn atmosferaǵa 20 mlrd. tonna kómir qyshqyl gazy taraıdy. Sońǵy on jylda teńiz janýarlarynyń myń túri, ósimdikterdiń 24 myń túri, jabaıy janýarlardyń 106 túri joıylyp ketken.
Iá, tabıǵat - adamnyń kúnkóris kózi. Biraq ony esepsiz shashyp - tógip paıdalanýǵa bolmaıdy. Jer sharynyń qaı jerinde bolmasyn adamnyń ómiri, qyzmeti, óziniń jáne urpaǵynyń búgini men erteńi basatyn jerge, demalatyn aýaǵa, ishetin sýǵa tikeleı baılanysty. Demek, adam balasy bolashaqty oılasa bardy kútip, aıalap saqtaýmen qosa qalpyna keltirý, kórkeıtýge mán berý kerek.
Sózdik jumysy
ótkir másele - ostraıa problema
tepe - teńdiktiń buzylýy - razrýshenıe rovnovesıa
sanasynyń ósýi - rost soznanıı
kómir qyshqyl gazy - ýglekıslyı gaz
ıgerý - osvoıt
kúnkóris kózi - ıstochnık jıznı
Mátin boıynsha suraqtarǵa jaýap berý.
1. Adam sanasynyń ósýi, ónerkásiptiń órkendeýi, ǵaryshty ıgerý nege ákep soǵýda?
2. Jer sharyndaǵy halyqtyń neshe paıyzy ekologıasy nashar jerlerde turyp jatyr?
3. Jyl saıyn atmosferaǵa neshe tonna kómir qyshqyl gazy taraıdy?
4. Sońǵy on jylda neler joıylyp ketti?
5. Adam tabıǵattan bólek ómir súre ala ma?
6. Endeshe qandaı jumystar júrgizý kerek?
Tapsyrmalar:
1. Mátinnen táýeldik jalǵaýy bar zat esimderdi tabý.(oryndarynda)
Qarym - qatynasy, sanasynyń, paıyzy, ekologıasy, gazy, janýarlarynyń, jer sharynyń, ómiri, qyzmeti, urpaǵynyń, balasy.
2. Eki baǵanda berilgen sózderden sóz tirkesterin, odan sóılemder qurastyrý.(aýyzsha)
Apatty orta
Qorshaǵan saqtaý
Tabıǵatty aýa
Taza densaýlyǵy
Adamnyń aımaq
3. Kartochkalarmen jumys (4 oqýshy)
Berilgen sózderden sóılemder qurastyrý.
Qorshaǵan, biz, jaýaptymyz, úshin, orta.
Ózderi, máselelerge, adamdar, ekologıalyq, kináli.
Bolý, taza, qorshaǵan, kerek, orta, deni, adamnyń, saý, úshin.
Dúnıejúzilik, qorshaǵan, qorǵaýdyń, ortany, kúni, 5 maýsym.
5. Sýret boıynsha áńgime

Qalǵandary Venn dıagramsy boıynsha taza aýa men las aýa jaıynda belgileý.
6. Sóılem múshelerine taldaý.
Tabıǵatpen ortaq til tabylǵan jaǵdaıda ǵana adamzat óz múmkindikterin júzege asyra alady. (Sh. Aıtmatov)
Sóz sońy:
Eı, adamdar!
Kún men gúlden jaralǵan.
Ot sezim men meıirim sodan taraǵan
Tirshilik ıesi Jer - Anaǵa qarańdar!
Zor qaıǵydan kúrsingende
Ah urady dúnıe
Jaratylys zańdylyǵy buzylsa,
Sonda bolar kim ıe?
Baǵalaý.
Úıge tapsyrma: «Adam - tabıǵat perzenti»degen taqyrypta esse jazý.