- 05 naý. 2024 03:48
- 199
Qosh keldiń, Jańa jyl!
Taqyryby: Qosh keldiń, Jańa jyl!
Erteńgilik
Maqsaty: Balalarǵa «Jańa jyl» merekesin dástúrli emes jolmen merekeni ótkizýge úıretý.
Mindetteri: 1. Jańa jyl týraly taqpaqtardy aıtqyza otyryp, olardyń ótken jyl men keler jyl týraly bilimderin tıanaqtaý.
2. Balalardyń este saqtaý qabiletterin damytý, oı óristerin keńeıtý.
3. Uqyptylyqqa, tazalyqqa, jaýapkershilikke, kópshilik ortada tártipti, ınabatty ustaýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: ásemdelgen shyrsha, oıyn ótkizýge arnalǵan quraldar, atrıbýttar
BARYSY:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
• Erteńgiliktiń maqsat, mindetterimen, taqyrybymen tanystyrý
İİ. Negizgi kezeń:
Júrgizýshi: Armysyzdar ardaqty aǵaıyn, Qurmetti qonaqtar!
Barmysyzdar, zamandas, baýyrlar, shabytty shákirtter.
Qurmetti balalar, ata - analar, ustazdar, qonaqtar. Jańa jyl merekesine arnalǵan
«Qosh keldiń, Jańa jyl!» atty keshimizdi bastaýǵa ruqsat etińizder.
Kel, Jańa Jyl! Tórle – tórle jerime,
Qut – bereke bop kelgeısiń elime!
Úmit artyp armandarǵa aıaýly,
Shattyǵyńa bólegeısiń meni de,- deı otyryp júrekke jylylyq uıalatar alǵashqy Jańa jyldyq quttyqtaý sózdi armanshyl dana urpaqty tárbıelep jatqan bilim uıasynyń bilikti basshysy Svetlana Keńesqyzyna beremiz.
Aq kıimdi, deneli, aq saqaldy - dep, Abaı atamyz jyrǵa qosqandaı, uzaq kúttirmeı, barlyq balalardyń qýanyshy Aıaz ata men Aqshaqardy ortaǵa shaqyraıyq.
Júrgizýshi
Bárimiz qosylyp bar daýysymyzben Aıaz ata men Aqshaqardy ortaǵa shaqyraıyq.
Júrgizýshi:
Qýanyńdar, aǵaıyn, tamsanyńdar.
Súıinishpen mańaıǵa jar salyńdar.
Aıaz ata keledi Aqshaqarmen,
Qol soǵyp qoshemetpen qarsy alyńdar!
(Aıaz ata keledi) Aıaz atanyń QUTTYQTAÝ SÓZİ
Hor: «Jańa jyl jyry»
Júrgizýshi
Jańa jylym jol bolsyn
Basqan qadam oń bolsyn
Tórle – tórle, Jańa jyl
Bizge qutty jyl bolsyn!
2015 jyl QOI jylynyń sózi.
Qaıyrly kún, barsha týǵan - týystarym,
Qutty bolsyn bul kelgen jańa jylyń!
Qoı jyly kenelip shyn baqytqa,
Óse bersin bul jylda tabystaryń.
Bola bersin bul jylda qyzyqtaryń.
Toılaı ber qyryq, elý, alpystaryń.
Qutty bolsyn alatyn qonystaryń,
Qýanyshpen toıla, ómir paraqtaryn.
2016 jańa MESHİN jyly:
Órken:
Sálemetsińder me, balalar!
Men turmyn qýanyp,
Shattyqqa bólenip,
Bir jyl boıy Sizdermen
Dos bolaıyq shattanyp
Dýman:
Men jańa jylmyn
Men jańa nurmyn
Nurymdy da sebeıin
Jyrymdy da sebeıin
Júrgizýshi: Qosh keldińiz! Asa qurmetti, meshin jyly, balalardyń ónerin tamashalaıyq!
Jańa jylda jańa belden asamyz
Jańa jylǵa jyrmen shashý shashamyz
Beıbitshilik uranymen, jeńispen
Jańa jylda taǵy da alǵa basamyz
Kórkem:
Kıindik ul men qyz
Ań bolyp, jan bolyp
Tanymaı tursyn dep
Dosymyz tań bolyp
Aısulý:
Jańa jylǵa sánimiz
Bizdiń aıtar ánimiz
Keldiń be aman alystan
Sálem, Aıaz atamyz
Nurdana:
Aq qyraýǵa malynǵan
Saqaly da murty da
Aıaz ata saǵynǵan
Sálem berdi jurtyna
Aıjuldyz:
Shyrshamyz da keremet
Oıynshyqtar taǵylǵan
Alys jaqtan kelip tur.
Aıaz ata saǵynǵan
Bıǵasyr:
Kezektesip balalar
Taqpaq aıtyp beremiz
Suraq qoısa Aqshaqar
Oılanyp jaýap beremiz
Aqshaqardyń suraqtary:
Men bilemin bir oıyn. Úıreteıin senderge. Men bastaımyn, al sender aıaqtaısyńdar.
Hormen jaýap berińder.
Qarǵa múlgip dala tur.
Kele jatyr JAŃA JYL
Qyzyl muryn, aq murtty,
Bilseń atyn tez ata Keldi bizge AIAZ ATA
Shyrsha búgin kádeli
Sender ári ÁDEMİ
Kóńilsiz bir bala joq
Oıyn - kúlki taralsyn
Qutty bolsyn JAŃA JYL (3 ret)
Káýsar:
Áýeledi ánimiz
Jańa kirdi sánimiz
Aqshaqardy ortaǵa alyp
Bı bıleıik bárimiz
Júrgizýshi: Kelesi tamashalaıtyndaryńyz «Aqshaqarlar» bıi.
Júrgizýshi: Iá, ata, balalarymyz shetterinen ónerli, taqpaqty da jaqsy aıtady.
Qosh keldiń, Jańa jyl! júkteý
Erteńgilik
Maqsaty: Balalarǵa «Jańa jyl» merekesin dástúrli emes jolmen merekeni ótkizýge úıretý.
Mindetteri: 1. Jańa jyl týraly taqpaqtardy aıtqyza otyryp, olardyń ótken jyl men keler jyl týraly bilimderin tıanaqtaý.
2. Balalardyń este saqtaý qabiletterin damytý, oı óristerin keńeıtý.
3. Uqyptylyqqa, tazalyqqa, jaýapkershilikke, kópshilik ortada tártipti, ınabatty ustaýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: ásemdelgen shyrsha, oıyn ótkizýge arnalǵan quraldar, atrıbýttar
BARYSY:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
• Erteńgiliktiń maqsat, mindetterimen, taqyrybymen tanystyrý
İİ. Negizgi kezeń:
Júrgizýshi: Armysyzdar ardaqty aǵaıyn, Qurmetti qonaqtar!
Barmysyzdar, zamandas, baýyrlar, shabytty shákirtter.
Qurmetti balalar, ata - analar, ustazdar, qonaqtar. Jańa jyl merekesine arnalǵan
«Qosh keldiń, Jańa jyl!» atty keshimizdi bastaýǵa ruqsat etińizder.
Kel, Jańa Jyl! Tórle – tórle jerime,
Qut – bereke bop kelgeısiń elime!
Úmit artyp armandarǵa aıaýly,
Shattyǵyńa bólegeısiń meni de,- deı otyryp júrekke jylylyq uıalatar alǵashqy Jańa jyldyq quttyqtaý sózdi armanshyl dana urpaqty tárbıelep jatqan bilim uıasynyń bilikti basshysy Svetlana Keńesqyzyna beremiz.
Aq kıimdi, deneli, aq saqaldy - dep, Abaı atamyz jyrǵa qosqandaı, uzaq kúttirmeı, barlyq balalardyń qýanyshy Aıaz ata men Aqshaqardy ortaǵa shaqyraıyq.
Júrgizýshi
Bárimiz qosylyp bar daýysymyzben Aıaz ata men Aqshaqardy ortaǵa shaqyraıyq.
Júrgizýshi:
Qýanyńdar, aǵaıyn, tamsanyńdar.
Súıinishpen mańaıǵa jar salyńdar.
Aıaz ata keledi Aqshaqarmen,
Qol soǵyp qoshemetpen qarsy alyńdar!
(Aıaz ata keledi) Aıaz atanyń QUTTYQTAÝ SÓZİ
Hor: «Jańa jyl jyry»
Júrgizýshi
Jańa jylym jol bolsyn
Basqan qadam oń bolsyn
Tórle – tórle, Jańa jyl
Bizge qutty jyl bolsyn!
2015 jyl QOI jylynyń sózi.
Qaıyrly kún, barsha týǵan - týystarym,
Qutty bolsyn bul kelgen jańa jylyń!
Qoı jyly kenelip shyn baqytqa,
Óse bersin bul jylda tabystaryń.
Bola bersin bul jylda qyzyqtaryń.
Toılaı ber qyryq, elý, alpystaryń.
Qutty bolsyn alatyn qonystaryń,
Qýanyshpen toıla, ómir paraqtaryn.
2016 jańa MESHİN jyly:
Órken:
Sálemetsińder me, balalar!
Men turmyn qýanyp,
Shattyqqa bólenip,
Bir jyl boıy Sizdermen
Dos bolaıyq shattanyp
Dýman:
Men jańa jylmyn
Men jańa nurmyn
Nurymdy da sebeıin
Jyrymdy da sebeıin
Júrgizýshi: Qosh keldińiz! Asa qurmetti, meshin jyly, balalardyń ónerin tamashalaıyq!
Jańa jylda jańa belden asamyz
Jańa jylǵa jyrmen shashý shashamyz
Beıbitshilik uranymen, jeńispen
Jańa jylda taǵy da alǵa basamyz
Kórkem:
Kıindik ul men qyz
Ań bolyp, jan bolyp
Tanymaı tursyn dep
Dosymyz tań bolyp
Aısulý:
Jańa jylǵa sánimiz
Bizdiń aıtar ánimiz
Keldiń be aman alystan
Sálem, Aıaz atamyz
Nurdana:
Aq qyraýǵa malynǵan
Saqaly da murty da
Aıaz ata saǵynǵan
Sálem berdi jurtyna
Aıjuldyz:
Shyrshamyz da keremet
Oıynshyqtar taǵylǵan
Alys jaqtan kelip tur.
Aıaz ata saǵynǵan
Bıǵasyr:
Kezektesip balalar
Taqpaq aıtyp beremiz
Suraq qoısa Aqshaqar
Oılanyp jaýap beremiz
Aqshaqardyń suraqtary:
Men bilemin bir oıyn. Úıreteıin senderge. Men bastaımyn, al sender aıaqtaısyńdar.
Hormen jaýap berińder.
Qarǵa múlgip dala tur.
Kele jatyr JAŃA JYL
Qyzyl muryn, aq murtty,
Bilseń atyn tez ata Keldi bizge AIAZ ATA
Shyrsha búgin kádeli
Sender ári ÁDEMİ
Kóńilsiz bir bala joq
Oıyn - kúlki taralsyn
Qutty bolsyn JAŃA JYL (3 ret)
Káýsar:
Áýeledi ánimiz
Jańa kirdi sánimiz
Aqshaqardy ortaǵa alyp
Bı bıleıik bárimiz
Júrgizýshi: Kelesi tamashalaıtyndaryńyz «Aqshaqarlar» bıi.
Júrgizýshi: Iá, ata, balalarymyz shetterinen ónerli, taqpaqty da jaqsy aıtady.
Qosh keldiń, Jańa jyl! júkteý