Qudalyq (Mektep sahnasyna arnalǵan kórinis)
Quda túsý salty
(Sahnada qazaq otbasy ákesi, anasy, qyzy úsheýi shaı iship otyrady. Syrttan Aqsaqal):
— Kim bar-aý, sóıles! - degen óktem ún estiledi. (Qyz ákesi atyp turyp, qonaqty qarsy alady. Úıge jasy úlken aqsaqal men eki-úsh er adam kiredi. Qyz dereý sahnadan shyǵyp ketedi. Anasy turyp qonaqtardy tórge shyǵarady. Qol alyp amandasqan soń, er adamdar tórge jaıǵasady. Qyz ákesi sóz alyp):
— Qaı týǵan bolasyzdar aǵasy? Buryn bul aýyldan kórmegen sekildimin. Bul jaqqa nendeı sharýamen kelip qaldyńyzdar?
Aqsaqal:
— Durys aıtasyz otaǵasy! Biz sonaý Arqadan, sulý Kóksheden jol júrip kelemiz. Bet alysymyz — Shyńǵystaý. Alys qudamyzdyń asyna bara jatyrmyz.
Qyz ákesi:
— Bárekeldi! Asqa júırik jylqy, balýan jigit, ne kúmis kómeı ánshi, ne oraq tildi sheshen aparmasa, elge syn! Osy tórteýdiń qaısysyn alyp bara jatyrsyzdar?
Ánshi jigit:
— Ee, otaǵasy! Salt-dástúr, jón-joralǵydan habaryńyz bar, kókiregi oıaý jan ekensiz?!
Aqsaqal:
— Dóp aıttyńyz! Myna aldyńyzda otyrǵan jigit — jas ta bolsa jaýyryny jer ıiskemegen, júz balýandy jyqqan «jas balýan». Al myna jigit — kúmis kómeı ánshi. Ózim — rýdyń namysyn qorǵap, daýǵa túsip júrgen bımin. Syrtta — shashasyna shań juqpaǵan júırik jylqymyz baılaýly tur.
Qyz ákesi:
— Paý, shirkin-aı! Jeti qazynanyń birnesheýi janyńyzda júr eken ǵoı?!
Balýan:
— Qazynanyń úlkeni — úı. Úıdi nurǵa toltyrar — áıel. Aqyldy da pysyq jar. Sulý kelinshek.
Ánshi jigit:
— Kelinshekti kórikti qylar — qolyndaǵy bópesi. Er jigitti baqytty qylar — jary men uly ekeýsi.
Aqsaqal:
— El men eldi jalǵastyrar, qyz jaryqtyq bir elshi! - demekshi, qur saparlamaı, qasymdaǵy boıdaq balýanǵa qyz kóre júrgen jaıymyz bar.
Qyz ákesi:
— Ylaıym, joldaryńyz oń bolsyn! Báıbishe shaıyńdy quı!
Aqsaqal:
— Otaǵasy, biz jaı kelmeı, osy úıde aqylyna kórki saı, on saýsaǵynan óneri tamǵan qyz bar dep estip kelip otyrmyz. Qalyńyna tulpar bastaǵan júz qysyraq, altyn taı tuıaq, qasqyr ishik, qundyz bórik bastaǵan toǵyz toǵyzy bar. Barar jeri — tekti, ósip-óngen áýlet. Rýlary — aǵa balasy Arǵyn.
Qyz ákesi (sál oılanyp):
— Eee, qazaq qashan jaı júrýshi edi..?! El aralaýǵa eldiń jaıyn oılaıtyn erler ǵana shyǵatynyn bilýshi em?! Tanymaıtyn jerge, balýan eken dep jetektetip jiberer qyzym joq! Elińizde syıly atqaminer, dýaly aýyz bıler bolsa, kelip anaý alty qanat aq ordada otyrǵan aǵamnyń aldynan ótsin. Ázirge aıtar sózim osy. Qabyrǵammen keńesip, kelisimdi kelesi kezdeskende aıtaıyn!
Aqsaqal:
— Jón, jón otaǵasy! Bizdiki jón bolmady. Esikten kirip «tór meniki» degendeı, aıaq astynan kelip «quda bolaıyq!» - dep, yńǵaısyz jaǵdaıǵa qaldyryptyq! Mynaý at-ton aıybym! (Óz arqasyndaǵy ádemi shapandy qyzdyń ákesiniń ıyǵyna jabady.)
Qyz ákesi:
— Men de artyq aıtsam aıyp etpeńizder! Qazaqtyń saltynda qonaqqa berý bar da, onyń kıip kelgen kıimin sheship alý joq! Sondyqtan bul syıyńyzdy qabyl ete almaımyn! Kerisinshe, Jaratqannyń buıryǵymen quda bolyp jatsaq, talaı shapandy men de jabarmyn! Raqmet!- dep shapanyn qaıtarady.
Ánshi jigit:
— Olaı bolsa júrelik ýa, aǵalar! Kún keshkirmeı jol óndirip tastaıyq?! (Barlyǵy qol jaıyp aqsaqalǵa qaraıdy.)
Aqsaqal:
— Allah Ózi qoldasyn,
Esh jamandyq bolmasyn!
Qaıda barsaq jol bolyp,
Qyzyr bolsyn joldasyń!
Munda qalǵan aýyldyń,
Maly-basy kóbeıip,
Ár isin Allah ońdasyn! Áýmın!
(Barlyǵy sahnadan ketedi.)
G. Qasenbaı.
29.04.2023
Tapsyrys berý úshin baılanys nomerim:+77002303625