"Dıqan baba" Mıftik áńgime
4 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Dıqan baba. Mıftik áńgime (Ádebıettik oqý 4 klass)
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý.
2. Oqýshylarǵa molshylyq týraly maǵlumat berý. Oı ushqyrlyǵyn damytý.
3. Oqýshylardy eńbek súıgishtikke, iskerlikke, nandy qadirleýge tárbıeleý.
Sabaq kórnekiligi: saıahat shemasy, aıaldamalar sýretteri, maqal - mátelder jazylǵan paraqtar, baǵalaý paraqtary, ınteraktıvti taqta.
Sabaq túri: aralas sabaq, saıahat sabaq.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi:
A) Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Bar adamdy qurmettep
Bas ıemiz biz.
Muǵalim: Men oń qolymdy jaıyp, júregimnen qýanysh alyp senderge syılaımyn. Jer betindegi eń aqyldy eń kúshti kim? (adam). Al sender de aqyldy, kúshti, zerektisińder.
Endeshe biz óz bilimimizge senip sabaǵymyzdy bastaıyq.
Balalar, biz búgin «Ádebıet eline» saıahat jasaımyz. Ol úshin 4 topqa bólinemiz. Ár toptyń óziniń top basshysy bolady. Saıahat barysynda shartty belgileri bar aýyldarǵa toqtalamyz.
1. Saıahatymyzdy Qońyraý belgisimen bastaımyz, bul - sabaqtyń bastalýy.
Ata tili týraly óleń shýmaǵyn aıtý.
Týǵan tilim - tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar syr oıdaǵy.
Ósse tilim men de birge ósemin,
Óshse tilim men de birge óshemin.
2. Bul qandaı belgi? Suraq belgisi suraqtar men tapsyrmalar aýyly.
• Úı tapsyrmasyn tekserý
• Úıge qandaı tapsyrma berildi?
• Úıge berilgen tapsyrma S. Toraıǵyrovtyń «Shyǵamyn tiri bolsam adam bolyp» atty óleńin jatqa aıtý
• Kartochkamen jumys.
№1. Aýyz ádebıetiniń túrlerin jaz.
№2. Ádebıettegi beıneleý quraldaryn jaz.
№3. Maqaldardy jalǵastyryp jaz.
Baqa kólin súıedi,
..........
№4. Jańyltpashty jalǵastyryp jaz.
Qara bala sary balany jyqty,
..........
Suraqtarǵa jaýap berý, bekitý.
1. Óleńde aıtylǵan balanyń armany ma, ótinishi me, serti me?
2. Óleńde aqyn birneshe ret aıtqan nadandyq degen ne?
3. «Shyǵamyn tiri bolsam adam bolyp» taqyrybyna jazǵan esseni oqý.
3. «Kitap» shartty belgisi bar aýyl. Teorıalyq bilim, naqyl sóz.
Jumbaq sheshý.
Butaq basynda uıasy bar,
Dál osynda ómiriń bar.
Bireýin berdim,
Onyn terdim.
Sheshýi: Bıdaı
Bıdaı — búkil álemde 148 eldiń negizgi azyq - túligi bolyp tabylady jáne kóptegen elderdiń ekonomıkasynda erekshe oryn alady. Adamǵa qajetti búkil kalorıanyń 35 paıyzy bıdaı óniminen alynady. Búkil dándi daqyldar óniminiń 60% mólsheri bıdaıdan alynady. Masaqshalarynyń uzyndyǵy 5 - 19sm, al dánderiniń uzyndyǵy 5 - 9mm bolady.
Bıdaıdyń jıyrmadan astam túri bar. Solardyń ishinde eń kóp taraǵany — jumsaq bıdaı. Bul daqyldyń, alýan túrli sorttary bar jáne olar jer sharynyń barlyq
aımaqtarynda egiledi.
Sabaqtyń taqyryby: Dıqan baba. Mıftik áńgime (Ádebıettik oqý 4 klass)
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý.
2. Oqýshylarǵa molshylyq týraly maǵlumat berý. Oı ushqyrlyǵyn damytý.
3. Oqýshylardy eńbek súıgishtikke, iskerlikke, nandy qadirleýge tárbıeleý.
Sabaq kórnekiligi: saıahat shemasy, aıaldamalar sýretteri, maqal - mátelder jazylǵan paraqtar, baǵalaý paraqtary, ınteraktıvti taqta.
Sabaq túri: aralas sabaq, saıahat sabaq.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi:
A) Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Bar adamdy qurmettep
Bas ıemiz biz.
Muǵalim: Men oń qolymdy jaıyp, júregimnen qýanysh alyp senderge syılaımyn. Jer betindegi eń aqyldy eń kúshti kim? (adam). Al sender de aqyldy, kúshti, zerektisińder.
Endeshe biz óz bilimimizge senip sabaǵymyzdy bastaıyq.
Balalar, biz búgin «Ádebıet eline» saıahat jasaımyz. Ol úshin 4 topqa bólinemiz. Ár toptyń óziniń top basshysy bolady. Saıahat barysynda shartty belgileri bar aýyldarǵa toqtalamyz.
1. Saıahatymyzdy Qońyraý belgisimen bastaımyz, bul - sabaqtyń bastalýy.
Ata tili týraly óleń shýmaǵyn aıtý.
Týǵan tilim - tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar syr oıdaǵy.
Ósse tilim men de birge ósemin,
Óshse tilim men de birge óshemin.
2. Bul qandaı belgi? Suraq belgisi suraqtar men tapsyrmalar aýyly.
• Úı tapsyrmasyn tekserý
• Úıge qandaı tapsyrma berildi?
• Úıge berilgen tapsyrma S. Toraıǵyrovtyń «Shyǵamyn tiri bolsam adam bolyp» atty óleńin jatqa aıtý
• Kartochkamen jumys.
№1. Aýyz ádebıetiniń túrlerin jaz.
№2. Ádebıettegi beıneleý quraldaryn jaz.
№3. Maqaldardy jalǵastyryp jaz.
Baqa kólin súıedi,
..........
№4. Jańyltpashty jalǵastyryp jaz.
Qara bala sary balany jyqty,
..........
Suraqtarǵa jaýap berý, bekitý.
1. Óleńde aıtylǵan balanyń armany ma, ótinishi me, serti me?
2. Óleńde aqyn birneshe ret aıtqan nadandyq degen ne?
3. «Shyǵamyn tiri bolsam adam bolyp» taqyrybyna jazǵan esseni oqý.
3. «Kitap» shartty belgisi bar aýyl. Teorıalyq bilim, naqyl sóz.
Jumbaq sheshý.
Butaq basynda uıasy bar,
Dál osynda ómiriń bar.
Bireýin berdim,
Onyn terdim.
Sheshýi: Bıdaı
Bıdaı — búkil álemde 148 eldiń negizgi azyq - túligi bolyp tabylady jáne kóptegen elderdiń ekonomıkasynda erekshe oryn alady. Adamǵa qajetti búkil kalorıanyń 35 paıyzy bıdaı óniminen alynady. Búkil dándi daqyldar óniminiń 60% mólsheri bıdaıdan alynady. Masaqshalarynyń uzyndyǵy 5 - 19sm, al dánderiniń uzyndyǵy 5 - 9mm bolady.
Bıdaıdyń jıyrmadan astam túri bar. Solardyń ishinde eń kóp taraǵany — jumsaq bıdaı. Bul daqyldyń, alýan túrli sorttary bar jáne olar jer sharynyń barlyq
aımaqtarynda egiledi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
