InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: P dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty:
1) Bilimdilik: P dybysy men árpin tanytý, sol arqyly berilgen oqý men jazýdy úıretý, P dybysy keletin jańa sózderdi úıretý arqyly oqýshylardyń bilimin, tilin damytý.
2) Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, sózdik qoryn molaıtý.
3) Tárbıelik: Oqýshylardy partada durys otyrýǵa, saýatty qatesiz ári taza jazýǵa, tabıǵatty súıýge tárbıeleý.

Sabaqtyń kórnekiligi: «Tabıǵat kórinisi» plakaty, ańdar beıneleri, kespe áripter, oıynǵa qajetti quraldar, ınteraktıvti taqta.
Pánaralyq baılanys: matematıka, dúnıetaný.
Ádisi: oıyn, suraq - jaýap, túsindirý.

Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý.
- Búgingi kún shýaqty, osy shýaqty kúnniń jylýyn óz boıymyzǵa alamyz, bir - birimizge, aınalamyzǵa taratamyz. Osy jylýlyqpen sabaǵymyzdy bastaımyz.

Muǵalim:
Erte - erte, ertede alys - alys jerlerde «Ǵajaıyptar» mekeni bolypty. Ol mekende neshe túrli ańdar bolypty. Olardyń bári bir úlken sıqyrly aǵashty kúzetedi eken. Al aǵashqa tek bilimdi adamdar ǵana jaqyndap, jemisinen dám tata alady eken. Bul ǵajaıyptar mekeni qazirgi kezde de bar eken, biz búgingi sabaǵymyzda sol sıqyrly aǵashqa baryp, óz bilimimizben jemisinen dám tatsaq qaıtedi?! Biraq bizge ańdar kedergi keltirýi múmkin, al bilimimizdi kórsetsek olar bizdi jiberedi, tipti jol kórsetedi. Olaı bolsa saparǵa shyǵaıyq.

Shýmaq óleń aıtý.
Saıahatta búgingi,
Kúnniń nury tógildi.
Ańdarmenen dos bolyp,
Kórsetemiz bilimdi.

Jumbaq sheshý.
Turady ylǵı sórede,
İshi tolǵan ónege.
Kitap bizge jol kórsetedi.

1 - tapsyrma. Kitaptyń tapsyrmasy.
Ótken sabaqqa sholý jasaý, suraqtar qoıylyp, jaýap alý.
- Dybystar degen ne?
- Áripter degen ne?
- Dybystar neshe túrge bólinedi?
- Ótken sabaqta biz qandaı dybyspen tanystyq?
- P – qandaı dybys?

«Kitap» mátinin oqý, mazmunyn aıtý.
Kespemen jumys. Taqtaǵa sýrettegi zattyń atyn jazyp, dybystyq taldaý jasaý, aýyzsha sóılem quraý.
№1. Sýrettegi zattyń atyn jaz, dybystyq taldaý jasa. Sóılem qurap aıt.

Jumbaq sheshý.
Tik jardaı tústi,
Shubatylǵan Tumsyǵy kúshti.
Tasıtyn júkti, Bul qandaı myqty?
(Pil)

2 - tapsyrma Pildiń tapsyrmasy.
Sózdik dıktant jazý.
Pil, orman, ań, qus, bulaq, qarǵa.
Jumbaq sheshý.
Qyrda júrer ol jortyp,
İni de joq barmaıtyn.
Quıryǵymen bultartyp,
Qandaı ań ol aldaıtyn? (Túlki)

3 - tapsyrma. Túlkiniń tapsyrmasy.
Taqyryptaǵy sózdi shyǵarý úshin órnekterdiń mánin taýyp, soǵan sáıkes áripti shyǵarý.
2+1
2+2
6+1
3+2
4+2
3 --- 5 -- 4 --- 6 -- 7
K --- i --- r --- p -- i
Kirpi sózi. Jańa taqyryp.
Jumbaq sheshý.
Tumsyǵynan toraıdyń,
Tumsyǵy bar aýmaǵan.
Ústin túgel oraıtyn,
Tony ıne qaýlaǵan. (Kirpi)

4 - tapsyrma. Kirpiniń tapsyrmasy
Oqýlyqtaǵy mátindi mánerlep oqý. Rólge bólip oqý.
Sergitý sáti. «Buǵynyń úıi» qımylmen kórsetý.

Jumbaq sheshý.
Butaqtarǵa sekirip,
Ár jerden qylt etedi.
Keıde jańǵaq kemirip,
Joǵary órlep ketedi. (Aqtıin)
5 - tapsyrma. Tıinniń tapsyrmasy.
«Ne ózgerdi?» oıyny
P - b dybystarynyń erekshelikterimen tanystyrý. Oqytý.
Dop – doby ------ kóp – kóbi -------- tap – tabý ------- qap – qaby ------ jaýap - jaýa...
Top – toby ------- shóp – shóbi ------ shap – shabý ----- sap – saby ------ talap – tala...
(Jazba dápterge jazý)
Jumbaq sheshý.
Qara ala tony bar,
Ańdardyń ol krany.
Ony sen de tanyp al
Sereıip kep turady. (Kerik)
6 - tapsyrma. Keriktiń tapsyrmasy

Jazba jumysy. Taqtaǵa P árpiniń bas árpin jazyp kórsetý, aýada jazý. P árpin eki jolǵa jazý.
P árpi keletin sózderge mysaldar oılatý.
Sýretterden p árpi kezdesetinin tabý.

Alma, apelsın, banan, shıe, qulpynaı, qurma, almurt.
Sózderdi býynǵa bólý.
Sabaqty qorytyndylaý. Sózdik dıktanttyń baǵasyn aıtý, juldyzsha berý.
- Búgingi sabaqta ne týraly óttik? Nelermen tanystyq?
Jemisterdiń ishinen kirpiniń alma jemisin alyp, taratý. Oqýshylardy marapattaý. Bilim týraly óleń shýmaǵyn hormen aıtý.
Bul sabaqta búgingi Kúnniń nury tógildi.
Ańdarmenen dostasyp, Kórsettik biz bilimdi.