InfoHub Logo

Qazaq tili 11 synyby
Sabaqtyń taqyryby: "Qundy mura, asyl qazyna" (prezentasıasymen)
(Sheshenge qoıylatyn talaptar)

Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdiligi: Halqymyzdyń asyl qazynasy - sheshendik óner. Ǵasyrlar boıy halyq synynan ekshelip ótken sheshenderimizdiń qundy muralaryn, sheshendik sóz óneriniń “óner padıshasy” sanalatyndyǵyn, sheshenniń shalqar shabyt pen shalqyǵan syr jáne seziminen týatyn danalyq oı, kórkem sóz órilimderin taldaý. Qazaqtyń áıgili de aıbarly bı - sheshenderiniń dilmarlyǵyn, shynshyldyǵy men jınaqylyǵyn aıqyndaı otyryp, sóz astarynyń mán - maǵynasyn ashqyzý, mazmunyn meńgertý, qurylysyn tanytý.

á) damytýshylyǵy: oqýshylardyń sheshender sózderindegi oralymdy ótkir oıdy anyq tanyp, taldaı bilýlerin jetildire otyryp, oı belsendiligin damytý, shyǵarmashylyq izdeniske baǵyttaý, oqylǵan jaıǵa kózqarasyn anyq jetkizý daǵdylaryn, mánerlep oqý sheberligin, sóıleý mádenıetin qalyptastyrý.

b) tárbıeligi: kemeńger sheshenderdiń – úlgi nasıhatqa toly ǵumyr ıeleriniń danalyq oı marjandaryn, syrly sózderin boıǵa sińirý, adamdyq qasıetterin úırený, ádildikti tý etip joǵary kótergen, el tutastyǵyn saqtaýǵa zor maǵyna bergen bıler kelbetin úlgi tutý, isterin ónege etý; halyqtyq mura – sheshendik sózderdi jáne halyqtyq salt - dástúrimizdi saqtap, sheshendik ónerdi qadirleýge, ulttyq qundylyqtardy baǵalaýǵa tárbıeleý. Sheshendik ónerdi qadirleýge, ulttyq qundylyqtardy baǵalaýǵa tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: Bilim men is - áreket tásilderin jınaqtaý jáne júıeleý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, STO elementteri, satylaı keshendi taldaý, oı qozǵaý, baıandaý, jaryssóz, dáleldeý.
Sabaqtyń kórnekiligi: tirek syzbalar, qanatty sózder, álem oıshyldarynyń sheshendik óner týraly pikirleri, bıler sýretteri, M. Áýezov “Abaı joly” kitaby, vıdeo, mýltımedıa...
Pánaralyq baılanys: Halyqtyq pedagogıka. Qazaqstan tarıhy. Qazaq ádebıeti. Ádeptaný. Saz óneri.

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi:
a) Oqýshylardy túgendeý, quraldaryn tekserý
á) Úı tapsyrmasyn pysyqtaý.
1."Atanyń sózi - aqyldyń keni"bı - sheshenderdiń ónegeli sózderin jadymyzda jattap, olardyń aıtpaq oı ushqyrlyǵyn dáleldeý.

2". Sheshenge qoıylatyn talaptar" týraly sanamalap aıtyp, ony dáleldeý.
Búgingi sabaqtyń epıgrafy:
Máńgi ólmes, meıli, zaýlap kósher zaman,
Jırenshedeı darıa sheshen babam.
Qazybek, Tóle, Áıteke erdiń qunyn,
Eki aýyz sózben sheshken kósem babam.

1. Oqýlyqpen jumys. 23 - tapsyrma. Sharty: Mátin mazmunyna túsinik bere otyryp, keıipkerlerdi taldaý. M. Áýezov "Abaı joly"romanynan úzindi.
VENN dıagramsy boıynsha Qunanbaı men Abaı beınesin taldaý, keıipkerdi somdaý.
Qunanbaı:
1. Abaıdyń ákesi, aýylnaı, bolys basqarýshy adam, jasy úlken.
3. Qatal.
4. Ózimshil.
5. Jańalyqqa jany qas.
Abaı:
1. Qunanbaıdyń báıbishesi Uljannan týǵan balasy, jasy kishi.
2. Minezi jumsaq, ashyq jarqyn.
3. Meıirimdi.
4. Kópshil.
5. Jańasha oılaıdy.
Eki keıipkerge tán ortaq qasıetter:
1. Dilmar, oı ushqyrlyǵy óte keń.
2. Tapqyrlyǵy basym.
3. Shynshyl, ári ójet.
4. Máseleniń anyqtylyǵyn aıqyndap tur.
5. Sózderinde jınaqylyq bar.
6. Ańǵarympazdyq qasıetter zor.
Satylaı keshendi fonetıkalyq taldaý/bir sózge
Dilmar
1. Bul sóz aıtylý, jazylý, jasalý joldaryna qaraı - aralas býyndy sóz. Sebebi, sózdiń quramyndaǵy daýysty dybystar jýan jáne jińishke bolyp aralasyp kelip tur.
2. Bul sóz dil - mar bolyp eki býynǵa bólinedi. Sebebi, sózdiń quramynda eki daýysty dybys bar. Eki býyn da biteý býyn. Sebebi, býyndar daýyssyz dybystardan bastalyp, daýyssyz dybystarǵa aıaqtalyp tur.
3. Bul sóz dil - mar/bolyp bir jaǵdaıda tasymaldanady.
4. Qazaq tilinde sóz ekpininiń orny turaqty. Sózdiń"mar"sońǵy býynyndaǵy"a"daýysty dybysqa túsedi.
5. Sózde býyn úndestigi joq.
6. Sózde dybys úndestigi joq.
Ádebıet teorıasy boıynsha tapsyrmalar oryndaý. Epopeıa (grek sózi) – búkil bir dáýirdi keń kólemde qamtyp beınelep sýretteıtin san - sanaly epıkalyq shyǵarma. Mysaly: Qazaq halqynyń jarty ǵasyrlyq ómirin qamtyp beınelep sýrettegen kórkem týyndy M. Áýezovtyń “Abaı joly” roman – epopeıasy. Teńeý – zatty nemese qubylysty ekinshi zat nemese qubylyspen salystyrý arqyly sıpattaý tásili. Mysaly: Jaıdaq sý sıaqtysyń, jaıdaq sýdy ıt te, qus ta jalaıdy.
Epıtet –(greksózi)- zattyń, ne qubylystyń ereksheligin, syr - sıpatyn, qasıetin aıqyndaıtyn beıneli sóz. Mysaly: aq qar, kók muzda qar tósenip, muz jastanyp, etegin tósek, jeńin jastyq qylýǵa shydaǵan jylqyshy ǵana baǵa alady.

2. Shyǵarmashylyq jumys."Qazybektiń Qalmaq hanyna úsh ret elshi jiberýi"taqyrybyndaǵy sheshendik sózinen sújet kórsetý.
... Qazybek turyp Qońtajyǵa:
- Jumyr basty, eki aıaqty adamymnyń ózin qaıyr, tórt aıaqty aıdyndy bozymnyń kózin qaıyr. Erim úshin qun almaı ólisemin, bozymnyń kózi joq bolsa, eki ese qun alamyn. Bul aıtqanym bolmasa, tal túste tapap alamyn, degende, Qońtajy:
- Qazybek bı, eriń úshin qun almaı, ólisemin degenińdi jón delik. Al, bozyńnyń tóleýin eki ese qyp alamyn degenińe jol bolsyn - depti...

Sabaqty bekitý. Qazirgi kezde sheshendik ónerge, sheshenderge degen baǵa qandaı jáne olardyń boıynda sheshenge qoıylatyn talaptar saqtalǵan ba? Qazaqtyń ulttyq óneri, halyq aýyz ádebıetiniń kóp taraǵan túrleriniń biri - aıtys. Qazaqstan ulttyq arnasynan"Kil júırikte, kim júırik","Nur Otan" partıasynyń qoldaýymen ótken aıtysta Aınur Tursynbaeva men Jandarbek Bulǵaqovtyń aıtysynan úzindi tyńdap, taldaý jumystaryn júrgizý. /Ekrannan aıtys ónerin tamashalaý.

Qorytyndylaý. 1. Búgingi sabaǵymyzda kim qandaı áser aldy jáne ne uqtyq? 2. Sheshen boıyndaǵy talaptar kez kelgen adam boıynda bola ma? 3. Qazirgi kezde qandaı baǵdarlamalarda kimdi(júrgizýshi) sheshen deýge bolady?
Daýǵa salsa almastaı qıǵan, sezimge salsa qyrandaı qalqyǵan, oıǵa salsa qorǵasyndaı balqyǵan, ómirdiń kez kelgen oraıynda ári - qarý, ári - qalqan bolǵan, ári baıyrǵy, ári máńgi jas, otty da oınaqy – Ana tilimiz” N. Á. Nazarbaev

Úıge tapsyrma:"Shynaıy sheshen - jarqyn tulǵa"oıtolǵaý jazý.
Oqýshy bilimin baǵalaý.