Qurttar álemi
Sabaqtyń taqyryby: Qurttar álemi (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń qurttar týraly alǵan bilimderin damytý
Sabaqtyń mindetteri:
1. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin damytý;
2. Aqparatty baǵdarlaý biliktiligin qalyptastyrý;
3. Syn turǵydan oılaý - qabiletterin arttyrý.
Sabaqtyń túri: saıahat - sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: damyta oqytý, STO
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyq tirek - syzbalar, keste, slaıdtar.
Sabaqtyń barysy: I Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. « Mıǵa shabýyl»
Aqtóbe – Astana marshrýty boıymen saıahatqa barý
Oqýshylar 3 topqa bólinedi
Astana poezyna otyrý úshin, úıden taksıge minemiz.
Deńgeılik suraqtar.(Vıdeo suraqtar)
1 - Jeńil suraqtar:
1) Baýyrsorǵyshtyń aralyq ıesi qandaı janýar? (kishi tospaulý)
2) Jumyr qurttardyń denesiniń 3 qabattarynyń ataýlary?
(1 - syrtqy – sirqabyq, 2 - ortańǵy - gıpoderma, 3 - eń astyńǵy – biryńǵaı salaly bulshyqet)
3) Býyltyq qurttardyń denesi qalaı atalady? (sellom)
2 - Kúrdeli suraqtar:
1) Shubalshań topyraqta tirshilik etýge qalaı beıimdelgen, onyń qandaı praktıkalyq mańyzy bar?
(óte sezimtal bolǵanymen de topyraqta tirshilik etetin shubalshańnyń kózi de, qarmalaýyshtary da joq, jáne parapodıalarymen qozǵalyp, topyraqtyń qunarlyǵyn arttyrady.)
2) Alǵashqy (turaqty) ıe jáne aralyq ıe uǵymyn qalaı túsinesizder?
( Alǵashqy ıede parazıt qurttardyń jynystyq jolmen kóbeıetin urpaqtary, aralyq ıede dernásildik urpaqtary tirshilik etedi.)
3) Ne sebepti jumyr qurttar denesin qysqartyp ta, sozyp ta almaıdy?
( Kóptegen jumyr qurttarda teri - bulshyqet qapshyǵy bar. Kóldeneń jolaqty bulshyq etteri joq. Sondyqtan denesin qysqarta da, soza da almaıdy. Olar denesin tek jan - jaǵyna ǵana ıe alady.)
3 - Óte qıyn suraqtar
1) Sorǵyshtar klasyna jatatyn endoparazıtter qandaı aýrýlar týǵyzady?
(Qansorǵysh qurt – aıyrdene - shıstozomos aýrýyn týǵyzady – adamnyń qursaq qýysy jáne qýyq iri venalarynda)
2) Bósir (askarıdoz) aýrýy qalaı paıda bolady?
(İsheksorǵylardyń dernásilderi ishektiń qabyrǵasyna qadalady, odan bólgen ýly zattardan ishektiń qyzmeti buzylady.)
3) Sýyrtqy túǵyzatyn aýrý, onyń qaýiptiligi nede?
(Sýyrtqy kóbinese sútqorektilerdiń terisi astyńdaǵy shel qabatty zaqymdap, drakýnkýlez aýrýyna ushyratady.)
II. Maǵynany taný. «Aqtóbe» aıaldamasy. Úı tapsyrmasyn tekserý. Tirek - syzbalar
1) Jalpaq qurttar
2) Jumyr qurttar
3) Býyltyq qurttar
III.. «Hromtaý» aıaldamasy. Jumbaqtar sheshý. Ár topqa 2 jumbaq.
I top
1. Tórt sorǵyshpen qarmaqshalar basynda,
Etpen birge qosylady asyńa,
Shala pisken etti jeseń baıqamaı,
Qaýip – qater týǵyzady basyńa. (sıyr sepeni)
2. Kirpiksheler kóp denesin qaptaǵan,
Sý ishinde tynym taýyp jatpaǵan,
Eki qulaq, eki kózi taǵy bar,
Osy qurttyń atyn ózin taýyp al. (aq sulama)
II top
1. Bul jumyr qurt ashshy ishekte bolady,
Óz qoregin jutqynshaqpen sorady.
Úsh ernimen kómkerilgen aýzy bar,
Bul jumbaqtyń sheshýin sen taýyp al. (isheksorǵy)
2. Jas balanyń tik ishegi mekeni,
Kópke málim dara jynys ekeni.
Jumyrtqasy damıdy onyń dalada,
Juqpaıdy ol taza júrgen balaǵa. (úshkirqurt)
III top
1. Topyraqtyń arasynda turaǵy,
Topyraqqa qunar berip turady.
Jańbyrdan soń jer betine shyǵady,
Oılanǵan jan onyń mánin uǵady. (shubalshań)
2. Qyltany kóp denesinde, sý túbinde júredi,
Onyń ózi balyqtardyń eń súıkimdi qoregi.
Uzyn kelgen denesi, býyltyqtan turady,
Ol da qurttyń erekshe bir túri edi. ( nereıda)
IV. « Rýdnyı» aıaldamasy. Deńgeılik tapsyrmalar.
1. Topqa – « Qaısysy artyq?»
2. Topqa – «Basqatyrǵy»
3. Topqa – Tanymdyq oıyn. «At júrisi»
V. «Qostanaı» aıaldamasy.. Test tapsyrmalary
1. Jalpaq qurttar tıpine jatatyn jándikterge qandaı belgiler tán?
A) eki jaqty sımmetrıaly
Á) radıaldy sımmetrıal
B) eki qabatty janýar
V) selomdy janýar.
2. Sıyr sepeniniń dernásili qaıda damıdy?
A) adam isheginde Á) topyraqta B) sıyr denesinde V) toǵan sýda
3. Alǵash jalpaq qurttarda paıda bolǵan júıe
A) as qorytý Á) qanaınalym B) tynys alý V) zár shyǵarý
4. Adam isheksorǵysy denesiniń uzyndyǵy
A) 10 Á) 1 B) 40 V) 4
5. Sońǵy dene qýysy – selom bar aǵzalar
A) ishekqýystylar Á) jumyr qurttar B) jalpaq qurttar V) býyltyq qurttar
6. Býyltyq qurttardyń qozǵalý múshesi bolyp sanalady
A) kirpiksheleri Á) parapodıı B) talshyqtary V) tamyraıaqtary
7. Qan uıýyn baıaýlatatyn qasıeti bar súlikterde erekshe qatparly qabaty:
A) gırýdın Á) glıkogen B) lızın V) ferment
8. Parazıttik tirshilik etetin jumyr qurttar
A) isheksorǵy Á) úshkirqurt B) qylqurt V) barlyq jaýaptar durys
9. Jumyr qurttardyń as qorytý júıesine qandaı belgiler tán?
A) aldyńǵy, ortańǵy, artqy bólimderden turatyn ishek anal tesigimen aıaqtalady Á) tuıyq ishek B) ortańǵy ishekte kóptegen ósindilierdiń bolýy V) ishegi joq
10. Parazıt qurttardy zertteıtin sala
A) paleontologıa Á) protozoologıa B) gelmıntologıa V) zoologıa
V I. Oı tolǵanys. «Astana» aıaldamasy. Shyǵarmashylyq jumystar.
1 - Ertegi.
2 - Bes joldy ólen.
3 - Esse jazý.
Úıge tapsyrma:Testtik tapsyrmalar qurastyrý
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń qurttar týraly alǵan bilimderin damytý
Sabaqtyń mindetteri:
1. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin damytý;
2. Aqparatty baǵdarlaý biliktiligin qalyptastyrý;
3. Syn turǵydan oılaý - qabiletterin arttyrý.
Sabaqtyń túri: saıahat - sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: damyta oqytý, STO
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyq tirek - syzbalar, keste, slaıdtar.
Sabaqtyń barysy: I Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. « Mıǵa shabýyl»
Aqtóbe – Astana marshrýty boıymen saıahatqa barý
Oqýshylar 3 topqa bólinedi
Astana poezyna otyrý úshin, úıden taksıge minemiz.
Deńgeılik suraqtar.(Vıdeo suraqtar)
1 - Jeńil suraqtar:
1) Baýyrsorǵyshtyń aralyq ıesi qandaı janýar? (kishi tospaulý)
2) Jumyr qurttardyń denesiniń 3 qabattarynyń ataýlary?
(1 - syrtqy – sirqabyq, 2 - ortańǵy - gıpoderma, 3 - eń astyńǵy – biryńǵaı salaly bulshyqet)
3) Býyltyq qurttardyń denesi qalaı atalady? (sellom)
2 - Kúrdeli suraqtar:
1) Shubalshań topyraqta tirshilik etýge qalaı beıimdelgen, onyń qandaı praktıkalyq mańyzy bar?
(óte sezimtal bolǵanymen de topyraqta tirshilik etetin shubalshańnyń kózi de, qarmalaýyshtary da joq, jáne parapodıalarymen qozǵalyp, topyraqtyń qunarlyǵyn arttyrady.)
2) Alǵashqy (turaqty) ıe jáne aralyq ıe uǵymyn qalaı túsinesizder?
( Alǵashqy ıede parazıt qurttardyń jynystyq jolmen kóbeıetin urpaqtary, aralyq ıede dernásildik urpaqtary tirshilik etedi.)
3) Ne sebepti jumyr qurttar denesin qysqartyp ta, sozyp ta almaıdy?
( Kóptegen jumyr qurttarda teri - bulshyqet qapshyǵy bar. Kóldeneń jolaqty bulshyq etteri joq. Sondyqtan denesin qysqarta da, soza da almaıdy. Olar denesin tek jan - jaǵyna ǵana ıe alady.)
3 - Óte qıyn suraqtar
1) Sorǵyshtar klasyna jatatyn endoparazıtter qandaı aýrýlar týǵyzady?
(Qansorǵysh qurt – aıyrdene - shıstozomos aýrýyn týǵyzady – adamnyń qursaq qýysy jáne qýyq iri venalarynda)
2) Bósir (askarıdoz) aýrýy qalaı paıda bolady?
(İsheksorǵylardyń dernásilderi ishektiń qabyrǵasyna qadalady, odan bólgen ýly zattardan ishektiń qyzmeti buzylady.)
3) Sýyrtqy túǵyzatyn aýrý, onyń qaýiptiligi nede?
(Sýyrtqy kóbinese sútqorektilerdiń terisi astyńdaǵy shel qabatty zaqymdap, drakýnkýlez aýrýyna ushyratady.)
II. Maǵynany taný. «Aqtóbe» aıaldamasy. Úı tapsyrmasyn tekserý. Tirek - syzbalar
1) Jalpaq qurttar
2) Jumyr qurttar
3) Býyltyq qurttar
III.. «Hromtaý» aıaldamasy. Jumbaqtar sheshý. Ár topqa 2 jumbaq.
I top
1. Tórt sorǵyshpen qarmaqshalar basynda,
Etpen birge qosylady asyńa,
Shala pisken etti jeseń baıqamaı,
Qaýip – qater týǵyzady basyńa. (sıyr sepeni)
2. Kirpiksheler kóp denesin qaptaǵan,
Sý ishinde tynym taýyp jatpaǵan,
Eki qulaq, eki kózi taǵy bar,
Osy qurttyń atyn ózin taýyp al. (aq sulama)
II top
1. Bul jumyr qurt ashshy ishekte bolady,
Óz qoregin jutqynshaqpen sorady.
Úsh ernimen kómkerilgen aýzy bar,
Bul jumbaqtyń sheshýin sen taýyp al. (isheksorǵy)
2. Jas balanyń tik ishegi mekeni,
Kópke málim dara jynys ekeni.
Jumyrtqasy damıdy onyń dalada,
Juqpaıdy ol taza júrgen balaǵa. (úshkirqurt)
III top
1. Topyraqtyń arasynda turaǵy,
Topyraqqa qunar berip turady.
Jańbyrdan soń jer betine shyǵady,
Oılanǵan jan onyń mánin uǵady. (shubalshań)
2. Qyltany kóp denesinde, sý túbinde júredi,
Onyń ózi balyqtardyń eń súıkimdi qoregi.
Uzyn kelgen denesi, býyltyqtan turady,
Ol da qurttyń erekshe bir túri edi. ( nereıda)
IV. « Rýdnyı» aıaldamasy. Deńgeılik tapsyrmalar.
1. Topqa – « Qaısysy artyq?»
2. Topqa – «Basqatyrǵy»
3. Topqa – Tanymdyq oıyn. «At júrisi»
V. «Qostanaı» aıaldamasy.. Test tapsyrmalary
1. Jalpaq qurttar tıpine jatatyn jándikterge qandaı belgiler tán?
A) eki jaqty sımmetrıaly
Á) radıaldy sımmetrıal
B) eki qabatty janýar
V) selomdy janýar.
2. Sıyr sepeniniń dernásili qaıda damıdy?
A) adam isheginde Á) topyraqta B) sıyr denesinde V) toǵan sýda
3. Alǵash jalpaq qurttarda paıda bolǵan júıe
A) as qorytý Á) qanaınalym B) tynys alý V) zár shyǵarý
4. Adam isheksorǵysy denesiniń uzyndyǵy
A) 10 Á) 1 B) 40 V) 4
5. Sońǵy dene qýysy – selom bar aǵzalar
A) ishekqýystylar Á) jumyr qurttar B) jalpaq qurttar V) býyltyq qurttar
6. Býyltyq qurttardyń qozǵalý múshesi bolyp sanalady
A) kirpiksheleri Á) parapodıı B) talshyqtary V) tamyraıaqtary
7. Qan uıýyn baıaýlatatyn qasıeti bar súlikterde erekshe qatparly qabaty:
A) gırýdın Á) glıkogen B) lızın V) ferment
8. Parazıttik tirshilik etetin jumyr qurttar
A) isheksorǵy Á) úshkirqurt B) qylqurt V) barlyq jaýaptar durys
9. Jumyr qurttardyń as qorytý júıesine qandaı belgiler tán?
A) aldyńǵy, ortańǵy, artqy bólimderden turatyn ishek anal tesigimen aıaqtalady Á) tuıyq ishek B) ortańǵy ishekte kóptegen ósindilierdiń bolýy V) ishegi joq
10. Parazıt qurttardy zertteıtin sala
A) paleontologıa Á) protozoologıa B) gelmıntologıa V) zoologıa
V I. Oı tolǵanys. «Astana» aıaldamasy. Shyǵarmashylyq jumystar.
1 - Ertegi.
2 - Bes joldy ólen.
3 - Esse jazý.
Úıge tapsyrma:Testtik tapsyrmalar qurastyrý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.