- 05 naý. 2024 04:09
- 226
Qustar
Taqyryby: Qustar
Sabaqtyń maqsaty: Óli tabıǵat ózgerisine baılanysty qustar tirshiliginiń ózgerýi, qustardyń kelýi, uıa salýy týraly oqyp bilý.
Qustar tirshiligindegi ózgeristerdi óz betimen baqylaý, oıyn damytý.
Oqýshyny tabıǵatty qamqorlyqqa alýǵa aıalaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń barysy:
I. Baǵdarlaý – motıvasıalyq kezeń.
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Bizde qyzyq jumbaq bar
Tyńda oılan, sheship kór.
1) Jazda surǵylt,
Qysta appaq
(qoıan)
2) Qaıda barsań baratyn
Minseń ushqyr qanatyń
(at)
3) Qanaty bar ushpaıdy,
Sý túbinde qystaıdy
(balyq)
4) Myń naızaly jylǵyz batyr,
Jaýyna alǵyzbaı jatyr.
(kirpi)
5) Qyzyǵyp ár adam
Ustap ap daladan
Bir - birlep julyp ap
Besikke qadaǵan
(úki)
(sýretterin ilip qoıý)
Janýarlar
↓
At
Balyq
Úki
Qoıan
Kirpi
Balalar jumbaqtyń sheshýin bir sózben qalaı aıtamyz?
- Janýarlar
Janýarlar – tabıǵattyń úlken bir bóligi, olar alýan túrleri bar ekenin bilemiz.
1) Sáıkestendirý jumysy
Ár janýardy óz mekenine sáıkestendirý
Aıý - yqqorada
Balyq - apanda
Qoı - buta túbinde
Qoıan - jyly jaqta
Tyrna - sýda
2) Ózindik jumys
Kóktem týraly aıtý.
- Jyldyń qaı mezgili?
- Kóktem.
- Kóktemniń ereksheligi nede?
İ. Jansúgirovtiń «Jazǵytury» óleńi
II. Operasıalyq – oryndaýshylyq kezeńi.
Taqtada qustar toby.
«Qustar – qanatty dostar»
1) Oı qozǵaý
a) qustardyń qandaı túrlerin bilesińder?
Qustar
↓
jyl qustary
úı qustary
otyryqshy qustar
á) Kóktemde qustar tirshiliginde qandaı ózgerister bolady?
- Jyl qustary ushyp keledi, uıa salady, balapan basyp shyǵarady. Olaı bolsa bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: «Qustardyń týǵan jerge oralýy»
2) Mátinmen jumys
a) Oqýlyqtaǵy mátindi bólikterge bólip oqý, qustardyń kelýi, uıa salý.
á) Úı qustaryn kóktemde baǵyp kútýdegi adam eńbegi
III. Refleksıalyq baǵalaý kezeńi.
1. Ózindik jumys. Kesteni toltyrý
Jyl qustary
Úı qustary
Otyryqshy qustar
2. Shyǵarmashylyq jumys. (óleńdi aıaqta)
Kóktem keldi...
Keldi...
Aspandaǵy kóp qustar.
Aýylymdy...
3. Úıge tapsyrma
1) Mátindi oqý
2) «Qustar – bizdiń dosymyz» shaǵyn áńgime jaz.
Qustar júkteý
Sabaqtyń maqsaty: Óli tabıǵat ózgerisine baılanysty qustar tirshiliginiń ózgerýi, qustardyń kelýi, uıa salýy týraly oqyp bilý.
Qustar tirshiligindegi ózgeristerdi óz betimen baqylaý, oıyn damytý.
Oqýshyny tabıǵatty qamqorlyqqa alýǵa aıalaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń barysy:
I. Baǵdarlaý – motıvasıalyq kezeń.
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Bizde qyzyq jumbaq bar
Tyńda oılan, sheship kór.
1) Jazda surǵylt,
Qysta appaq
(qoıan)
2) Qaıda barsań baratyn
Minseń ushqyr qanatyń
(at)
3) Qanaty bar ushpaıdy,
Sý túbinde qystaıdy
(balyq)
4) Myń naızaly jylǵyz batyr,
Jaýyna alǵyzbaı jatyr.
(kirpi)
5) Qyzyǵyp ár adam
Ustap ap daladan
Bir - birlep julyp ap
Besikke qadaǵan
(úki)
(sýretterin ilip qoıý)
Janýarlar
↓
At
Balyq
Úki
Qoıan
Kirpi
Balalar jumbaqtyń sheshýin bir sózben qalaı aıtamyz?
- Janýarlar
Janýarlar – tabıǵattyń úlken bir bóligi, olar alýan túrleri bar ekenin bilemiz.
1) Sáıkestendirý jumysy
Ár janýardy óz mekenine sáıkestendirý
Aıý - yqqorada
Balyq - apanda
Qoı - buta túbinde
Qoıan - jyly jaqta
Tyrna - sýda
2) Ózindik jumys
Kóktem týraly aıtý.
- Jyldyń qaı mezgili?
- Kóktem.
- Kóktemniń ereksheligi nede?
İ. Jansúgirovtiń «Jazǵytury» óleńi
II. Operasıalyq – oryndaýshylyq kezeńi.
Taqtada qustar toby.
«Qustar – qanatty dostar»
1) Oı qozǵaý
a) qustardyń qandaı túrlerin bilesińder?
Qustar
↓
jyl qustary
úı qustary
otyryqshy qustar
á) Kóktemde qustar tirshiliginde qandaı ózgerister bolady?
- Jyl qustary ushyp keledi, uıa salady, balapan basyp shyǵarady. Olaı bolsa bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: «Qustardyń týǵan jerge oralýy»
2) Mátinmen jumys
a) Oqýlyqtaǵy mátindi bólikterge bólip oqý, qustardyń kelýi, uıa salý.
á) Úı qustaryn kóktemde baǵyp kútýdegi adam eńbegi
III. Refleksıalyq baǵalaý kezeńi.
1. Ózindik jumys. Kesteni toltyrý
Jyl qustary
Úı qustary
Otyryqshy qustar
2. Shyǵarmashylyq jumys. (óleńdi aıaqta)
Kóktem keldi...
Keldi...
Aspandaǵy kóp qustar.
Aýylymdy...
3. Úıge tapsyrma
1) Mátindi oqý
2) «Qustar – bizdiń dosymyz» shaǵyn áńgime jaz.
Qustar júkteý