Qıma jáne olardy oryndaý
Syzý 9 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qımalar
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik: Nárseniń qımalaryn oryndap, syzbaǵa ornalastyrýǵa úıretý, óz betterimen izdenip jumys jasaýǵa daǵdylandyrý, ózderinshe oı qoryta bilýge, tanym múmkindigin anyqtap, saýatty, syzbalardy kórkem túsire bilýge úıretý.
á) Damytýshylyq: Shyǵarmashylyq jumysty izdený barysynda bilimderin tereńdetip, oı - qıaldaryn, óz betimen sheshim qabyldaý, belsendiligin, tanymdyq qabiletin damytý.
b) Tárbıelilik: Ózindik jáne logıkalyq oılaý qabiletterin arttyrý, oqýshylardy óz betinshe jumys isteýge, jetekshilik qasıetin darytýǵa, estetıkalyq ásemdikti tanı bilýge úıretý.
Sabaqtyń kórnekiligi: A4 pishimindegi qaǵaz, qaryndashtar, syzǵysh, óshirgish, sheńbersyzar jáne t. b.
Sabaqtyń ótý barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úıge berilgen tapsyrmany tekserý.
3. Jańa taqyrypty túsindirý.
4. Tapsyrmalardy oryndaý.
5. Sabaqty bekitý.
6. Úıge tapsyrma.
Sabaqtyń barysy: Aldyńǵy taraýda kórinister dep atalatyn keskindermen tanystyq. Negizgi, qosymsha jáne jergilikti kórinister týraly túsinik aldyq. Syzbany oryndaǵanda kórinister sany eń az bolýy, biraq nárseniń pishinin osy syzba boıynsha anyqtaýǵa jetkilikti bolýy kerek degenbiz. Bir kórinis jetkiliksiz bolsa, nárseniń ekinshi kórinisin salady. Bul da jetkiliksiz bolsa, nárseniń úshinshi kórinisin salýǵa bolady. Eger negizgi kórinister nárse bóliginiń pishinin anyqtaı almasa, qosymsha kórinisti paıdalanýǵa bolady. Alaıda is júzinde pishini syzbadaǵy kórinister kómegimen ǵana anyqtalmaıtyn tetikbólshekterdi kezdestirýge bolady. Mysaly, somyn (gaıka) kiltiniń syzbasyna zer salyp qarańdar (125 - sýret). Eki kórinis boıynsha kilt tutqasynyń pishinin anyqtaýǵa bolmaıdy. Onyń tiktórtburysh ne sopaqsha tárizdi bolýy múmkin. Bul jaǵdaıda basqa negizgi ne qosymsha kórinisterdiń de sebi tımeıdi. Sondyqtan nárseniń pishinin tolyq uǵynýǵa, kórinister sanyn azaıtýǵa jáne syzbany oryndaý ýaqytyn qysqartýǵa múmkindik beretin keskinderdi qoldaný kerek. Osyndaı keskinderdiń biri - qıma. Qıma - syzbany oqýdy jeńildetý úshin paıdalanylatyn shartty keskin. Qımanyń paıda bolýyn qarapaıym somyn kiltiniń syzbasyn salyp kórseteıik. 126, a - sýrette kilttiń qıǵash buryshty frontal dımetrıasy kórsetilgen. Onyń tutqasyn sımmetrıa osine perpendıkýlár a jazyqtyǵymen oısha qıaıyq. Osy a jazyqtyǵyn qıýshy jazyqtyq dep ataıdy. Qımada paıda bolǵan fıgýra aıqyn kórinýi úshin somyn kilti qıylǵan jerinen shartty túrde ajyratylyp, 126, á - sýrette kórsetilgen. Qıýshy jazyqtyqty qıma fıgýrasymen qosa, vertıkal osten (i) aınaldyryp, syzba jazyqtyǵymen bettestiremiz (126, b - sýret). Sonda somyn kiltiniń syzbasy negizgi bir kórinisten jáne qımadan turatynyn kóremiz. Endi kilttiń syzbasy onyń pishini týraly tolyq maǵlumat beredi.
Qıma dep nárseni jazyqtyqpen oısha qıǵannan shyqqan fıgýranyń keskinin aıtady. Qımada nárse oısha kesiledi de, onyń qıýshy jazyqtyqta ornalasqan bóligi ǵana keskindeledi. Nárseniń kıýshy jazyqtyqtyń arǵy jáne bergi jaǵynda ornalasqan bólikteri qımada syzylmaıdy. Syzbada qıma fıgýrasyn syzyqtap kórsetedi. Syzyqtaý tutas jińishke syzyqpen oryndalady. Onyń jýandyǵy shamamen s/3 - ke teń dep joǵaryda aıtyldy. Syzyqtaý 45 - qa teń buryshpen kólbeıtin jáne araqashyqtyqtary 2 2, 5 mm bolatyn syzyqtarmen júrgiziledi. Qıýshy jazyktyqtyń syzbadaǵy orny úzik syzyqpen kórsetiledi. Bul jýan syzyq qıma syzyǵy dep atalady. Ol negizgi kontýrdy qıyp ótpeýge tıis. Qıma syzyǵyna perpendıkýlár etip eki jińishke tutas syzyq júrgiziledi. Bul eki jińishke syzyqtyń ushtary nusqamalarmen aıaqtalady (127 - sýret). Nusqamalar qımaǵa qaraý baǵytyn kórsetedi. Nusqamalardyń janyna kırıllısa (orys) alfavıtiniń bas áripteri jazylady. Qımany syzbada bos orynǵa salýǵa bolady. Bul jaǵdaıda qımanyń joǵary jaǵyna "A — A" nemese "B — B" dep jazylady, ıaǵnı orys alfavıtiniń bas árpi syzyqsha arqyly eki ret jazylady. Qıma syzbada túrlishe ornalasatynyn baıqaǵan bolarsyńdar. 126 - sýrette qıma kórinistiń ústine onymen qabattastyra syzylǵan.
Úıge tapsyrma berý: 132 - sýrette kórsetilgen tetikbólshekterdiń bas kórinisterin jáne kórsetilgen qımalaryn sal. Aksonometrıadaǵy ólshemderdi qımalarǵa túsir.
Sabaqtyń taqyryby: Qımalar
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik: Nárseniń qımalaryn oryndap, syzbaǵa ornalastyrýǵa úıretý, óz betterimen izdenip jumys jasaýǵa daǵdylandyrý, ózderinshe oı qoryta bilýge, tanym múmkindigin anyqtap, saýatty, syzbalardy kórkem túsire bilýge úıretý.
á) Damytýshylyq: Shyǵarmashylyq jumysty izdený barysynda bilimderin tereńdetip, oı - qıaldaryn, óz betimen sheshim qabyldaý, belsendiligin, tanymdyq qabiletin damytý.
b) Tárbıelilik: Ózindik jáne logıkalyq oılaý qabiletterin arttyrý, oqýshylardy óz betinshe jumys isteýge, jetekshilik qasıetin darytýǵa, estetıkalyq ásemdikti tanı bilýge úıretý.
Sabaqtyń kórnekiligi: A4 pishimindegi qaǵaz, qaryndashtar, syzǵysh, óshirgish, sheńbersyzar jáne t. b.
Sabaqtyń ótý barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úıge berilgen tapsyrmany tekserý.
3. Jańa taqyrypty túsindirý.
4. Tapsyrmalardy oryndaý.
5. Sabaqty bekitý.
6. Úıge tapsyrma.
Sabaqtyń barysy: Aldyńǵy taraýda kórinister dep atalatyn keskindermen tanystyq. Negizgi, qosymsha jáne jergilikti kórinister týraly túsinik aldyq. Syzbany oryndaǵanda kórinister sany eń az bolýy, biraq nárseniń pishinin osy syzba boıynsha anyqtaýǵa jetkilikti bolýy kerek degenbiz. Bir kórinis jetkiliksiz bolsa, nárseniń ekinshi kórinisin salady. Bul da jetkiliksiz bolsa, nárseniń úshinshi kórinisin salýǵa bolady. Eger negizgi kórinister nárse bóliginiń pishinin anyqtaı almasa, qosymsha kórinisti paıdalanýǵa bolady. Alaıda is júzinde pishini syzbadaǵy kórinister kómegimen ǵana anyqtalmaıtyn tetikbólshekterdi kezdestirýge bolady. Mysaly, somyn (gaıka) kiltiniń syzbasyna zer salyp qarańdar (125 - sýret). Eki kórinis boıynsha kilt tutqasynyń pishinin anyqtaýǵa bolmaıdy. Onyń tiktórtburysh ne sopaqsha tárizdi bolýy múmkin. Bul jaǵdaıda basqa negizgi ne qosymsha kórinisterdiń de sebi tımeıdi. Sondyqtan nárseniń pishinin tolyq uǵynýǵa, kórinister sanyn azaıtýǵa jáne syzbany oryndaý ýaqytyn qysqartýǵa múmkindik beretin keskinderdi qoldaný kerek. Osyndaı keskinderdiń biri - qıma. Qıma - syzbany oqýdy jeńildetý úshin paıdalanylatyn shartty keskin. Qımanyń paıda bolýyn qarapaıym somyn kiltiniń syzbasyn salyp kórseteıik. 126, a - sýrette kilttiń qıǵash buryshty frontal dımetrıasy kórsetilgen. Onyń tutqasyn sımmetrıa osine perpendıkýlár a jazyqtyǵymen oısha qıaıyq. Osy a jazyqtyǵyn qıýshy jazyqtyq dep ataıdy. Qımada paıda bolǵan fıgýra aıqyn kórinýi úshin somyn kilti qıylǵan jerinen shartty túrde ajyratylyp, 126, á - sýrette kórsetilgen. Qıýshy jazyqtyqty qıma fıgýrasymen qosa, vertıkal osten (i) aınaldyryp, syzba jazyqtyǵymen bettestiremiz (126, b - sýret). Sonda somyn kiltiniń syzbasy negizgi bir kórinisten jáne qımadan turatynyn kóremiz. Endi kilttiń syzbasy onyń pishini týraly tolyq maǵlumat beredi.
Qıma dep nárseni jazyqtyqpen oısha qıǵannan shyqqan fıgýranyń keskinin aıtady. Qımada nárse oısha kesiledi de, onyń qıýshy jazyqtyqta ornalasqan bóligi ǵana keskindeledi. Nárseniń kıýshy jazyqtyqtyń arǵy jáne bergi jaǵynda ornalasqan bólikteri qımada syzylmaıdy. Syzbada qıma fıgýrasyn syzyqtap kórsetedi. Syzyqtaý tutas jińishke syzyqpen oryndalady. Onyń jýandyǵy shamamen s/3 - ke teń dep joǵaryda aıtyldy. Syzyqtaý 45 - qa teń buryshpen kólbeıtin jáne araqashyqtyqtary 2 2, 5 mm bolatyn syzyqtarmen júrgiziledi. Qıýshy jazyktyqtyń syzbadaǵy orny úzik syzyqpen kórsetiledi. Bul jýan syzyq qıma syzyǵy dep atalady. Ol negizgi kontýrdy qıyp ótpeýge tıis. Qıma syzyǵyna perpendıkýlár etip eki jińishke tutas syzyq júrgiziledi. Bul eki jińishke syzyqtyń ushtary nusqamalarmen aıaqtalady (127 - sýret). Nusqamalar qımaǵa qaraý baǵytyn kórsetedi. Nusqamalardyń janyna kırıllısa (orys) alfavıtiniń bas áripteri jazylady. Qımany syzbada bos orynǵa salýǵa bolady. Bul jaǵdaıda qımanyń joǵary jaǵyna "A — A" nemese "B — B" dep jazylady, ıaǵnı orys alfavıtiniń bas árpi syzyqsha arqyly eki ret jazylady. Qıma syzbada túrlishe ornalasatynyn baıqaǵan bolarsyńdar. 126 - sýrette qıma kórinistiń ústine onymen qabattastyra syzylǵan.
Úıge tapsyrma berý: 132 - sýrette kórsetilgen tetikbólshekterdiń bas kórinisterin jáne kórsetilgen qımalaryn sal. Aksonometrıadaǵy ólshemderdi qımalarǵa túsir.
You Might Also Like
