InfoHub Logo

«Qara taýdyń basynan kósh keledi»,

                    Qara jorǵa shaıqalyp bos keledi.

                    Qara kúndi jamylyp, qara qazaq,

                    Qara túndi basynan keshken edi.

Aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń «Raıymbek! Raıymbek!

Poemasy mine osylaı bastalady.

Óleńniń alǵashqy tarmaǵyn oqyǵan sátte tarıhta «Aqtaban shubyryndy, alqa kól sulama» ataýy men belgili el basyna kún týǵan ala-sapyran zaman oıǵa oralady.

«Qara jorǵa shaıqalyp bos keledi» osy tarmaq kóp jaıdy ańǵartatyndaı. Qara kún, qara qazaq, qara tún. Táńirim-aý, el basyna týǵan qoldaný arqyly aqyn qalaı ǵana dál beınelegen deseńizshi.

                    Qara jaýy qanatyn kesken edi,

                    Shulǵaý bolyp qyzdardyń kesteleri.

                    Talaı qara shańyraq óshken edi.

Kesilgen qanat, shulǵaý bolǵan qyzdar tókken kesteler túısigi bar jannyń aza tókken kesteler túısigi bar jannyń aza boıyn qaza etip titirentse, máńgilikke oty óshken qara shańyraqtar et júrekti qanjylatady. Osy sát :

                   Qara jaýyń ákelip qara qaıǵy,

                   Tas ýatty-aý tóbeńe taırań qaǵyp.

                   Ańyraıdy doǵaryp attan qazaq,

                   Alty jasar ulyńdy maıdanǵa alyp-degen

Qýatty da, qaharly ún bosańsa bastaǵan júıkeńdi qaıratqa, eldikke, el isi jolynda erlikke, tipti  ólermendikke shaqyrǵandaı sondyqtanda bolar. Qabaı  jyraýdyń «jaý keledi, jaý keledi»! degen daýsynan jaýdan dabyl kórip, ata qonysynan ókshe kóterip, eńsesi ezilip, alǵa basqan qadamy keri ketip kele jatqan jurt shıyrshyq atyp shıryǵyp shyǵa keledi. Ata jaýlaryna sandarynyń azdyǵyna, kúshtiń teń emes ekendigine qaramastan qasqaıa qarsy turyp jan-alyp jan berisken urys salady:

                 Qıqýlaǵan qalyń qol, quıyn dersiń,

                 Qaıtyp oǵan shaǵyn jurt tıym bersin.

                 Tozǵan jurtty topyrlap, talaı ketti,

                 Qatygez jaý qaısy bir buıym kórsin!

  Sol jandardyń arasynan tiri qalǵan Qabaı jyraý basy aýǵan jaqqa attanyp bara jatyp, artyna burylmastan qaza tapqandarǵa aıat oqıdy. álde kimniń shyryldaǵan daýsy qulaqqa keledi... esi ketken aldynda turdy bala... bálkim Qabaı  jyraýǵa qan sasyǵan saıyn dalada balany kezdestirý arqyly aqyn qazaq jurtynyń keleshegi alda ekenin meńzegen bolar. Bala halyq tirshiliginiń, el erteńiniń sımvoly tektes áser etedi.

                  -Sen ǵanasyń qulynym, sen ǵanasyń,

                  Mende kópke barmaspyn, sen qalasyń.

                    Oıran bolǵan ordańnyń ornyna kep,

                    Otaý tigip, ottaryn sen jaǵasyń

Bul Qabaı jyraýdyń erteńgi kúnge amanaty. Al ázirge...áýlıeniń mekenine bas ıip jyraý.

                      Jaılaýymdy jaý alyp,

                      Órisimdi órt alyp.

                      Ózegimdi dert alyp,

                      Keldim saǵan áýlıe.

                      Bozdaqtarym joǵalyp,

                      Boz kebinge oranyp,

                      Mańdaıymnan sor aǵyp,

kelip turmyn, áýlıe-dep zary men muńyn aqtara sóıleıdi. 

                     Qan sasyǵan dalamnyń,

                     Qatyn  menen balamnyń.

                     Kegin qaıtyp alarmyn,

                     Jebep jiber, áýlıe –degen tilegin

Tilge tıek ete otyryp.

                      Degenine sengizer,

                      Sońynan jurtty ergizer.

                      Bar qazaqtan-bir qazaq

                      Týmas pa eken áýlıe?!-dep

Saýal tastaıdy.Jyraý kóp uzamaı ózi áýlıeden suraǵanyndaı «bar qazaqtan bir qazaqty» tabady. Ol qart jyraýdyń muńy men zaryna qulaq túrip, onyń mán jaıyna qanyp, «senderdi jaý shappadyma, el irgesi bútin be» -degen saýalyna.

                        -Ata, bizdiń ólkeni qara jaýlar shappady,

                        Jaýlaryna bizdiń el sáıgúligin baptady.

                        Qoıyn soıyp, qoldaryn qýsyrdy da sorlylar,

                        Aıaǵyna bas urdy, biri sadaq tartpady,

                        Tartpaǵan soń olar da áýrelenip jatpady.

                        Aldydaǵy olaryn, belimizden atpady.

   Qabaı jyraý:

                         Ata qazaq bir-birin arashalaı almaı-aq,

                         Alaýyz bop ózdi-ózi qudaı bizdi urdy ǵoı-dep, aýyz birliktiń joqtyǵynan osyndaı halge dýshar boldyq dep kúńirense, oǵan jolyqqan  balǵyn jas Elbasylardyń satqyndyǵyna, eki júzdilikterine kúızeledi. Biriniń ózegin yntymaqtyqtyń joqtyǵy kúıdirse, ekinshisiniń ózegin qara basynyń amandyǵyn tilep, el múddesine satqyndyq jasaýy otsha qarıdy. Ashý - yzasyn týdyrady. Oıda joqta ushyrasqan beıtanys balaǵa jyraý jamandama jurtyńdy jamandasań bolmassyń»-dep.

Aǵalyq aqylyn aıtyp, ata –saltyn alǵa tartady. Jón surasyp balanyń onúshten asyp  barajatqanyn biledi. Hangeldiden taraǵan bir tuǵyrdyń ulymyn degen jaýap alady. Kópti kórgen qarıa balǵyn jastyń aýzynan shyqqan ár sózden onyń ekiniń biri egizdiń syńary emes ekendigin ańǵarady. Sondyqtanda ol:

-Osynshama aqyldy kimnen, balam, úırendiń?

-İshindegi shaldardan, anaý qarasha úılerdiń.

Qart jyraý synaǵyn odan ári jalǵastyryp,

-Qara jaýyz qaıtadan shalsa elińdi ne eter eń?

-Hos batyryn baýyzdap qanyn sýdaı eter em.

Qatyn bolyp kún keship júrgennen de qyrqysyp,

Qylsha moınym talsha bop, qanjyǵada keter em.

Ólýge bar, qatyn bolyp kún keshýge jan dúnıesi men qarsy qarshadaı balanyń bekem baılamy jyraýdy tánti etedi. Oǵan onyń.

         -Óziń bala bolsań da sóziń dana otty eken,

         ...Qyldym seniń yǵyńa, mynaý eki ǵaripke,

         Barar jer men basar taý,basqa pana joq meken...

Deýi aıǵaq. Kóp uzamaı kóregen jyraýdyń úmiti aqtala bastaıdy. Onyń balǵyn tanysynyń kúndelikti is áreketi ony ózge kópshilikten daralap som tulǵasyn erekshelendire bastaıdy.

Sonyń bastaýy kózi Túkenniń asqa baryp at baryp qasýynan bastaý alatyndaı, Muqaǵalı onyń atyn bylaı sýretteıdi.

                ...Jataǵan kelgen Túkenniń joldas kúreńi,

                Dúıim el bilgen dúldildiń naǵyz biri edi.

                Keshegi asta báıgege, qosyp júırigin,

                Kelerin bilip, qaýipsiz, beıqam tur edi.

Mine sol úmit kútken qus qanatty janýaryn kermeni úzip jetken  sáıgúlikterdiń arasynan kóre almaı Túkenniń kóńili kúpti bolyp turǵan tusyn:

                  ...Oqys bir ǵajap oqıǵa sonda bastaldy,

                  Jalǵyz bir qara juldyzdaı aǵyp keledi.

                  Qarańǵy túnde qaq jaryp tilgen aspandy.

                  Qý daladaǵy quıyn ba dersiń oınaǵan.

                  Qyran ba dersiń, qylt etken qusty qoımaǵan,

                  Óz atyn ózi urandap bala keledi,

                  Qamshy sabyna jeıdesin tý ǵyp baılaǵan

-dep beıneleıdi.

Aqynnyń oqysta, ǵajap oqıǵa –dep otyrǵany

Báıgege shapqan balanyń arýaqty ótken babalarynyń atyn aýyzǵa almaı óz esimin urandaýy. Bul ata-babasynyń arýaǵyn ardaq tutyp, uranyna aınaldyrǵan qarıa úshin jerden jik shyqty, eki qulaǵy tik shyqty derlikteı, kóz kórip, qulaq estimegen tosyn jaıt. Sol sátti aqyn:

            Tiriler shoshyp, jaǵasyn ustap tur aýlaq,

            Ólgender kórde, túskende bolar bir aýnap.

            Keledi qyrshyn esimin ózi urandap-

dep sýretteıdi. Jańa ǵana báıge attardyń tuıaǵynyń dúbirimen dúrkiresip, jurt maqtanyp, jelpinip, jeligip turǵan jurt myna jaıdan soń seń soqqan balyqtaı sendelip, abdyrasyp «qybyr da jybyr, kúbir de sybyr» halge kóshken. Top ortasynan Álmerek bıdiń

 -jeti atasyn jerge qaratqan qaı bala?!-degen

saýaldy úni eldiń  esin jıǵyzǵandaı.

              E-e-e, Túkenniń uly Túleıdiń uly sen be ediń?!

              Osy bolǵan ǵoı Túleı ákeńnen kórgeniń...

              Jetesiz týǵan, ant uryp ketkir zántalaq!

Bıdiń ózin saskókekke teńep, Syrymbet pen Hangeldi senen kembe edi. Dep zildene saýal tastap aqsaqaldar men kóksaqaldardyń qoqılana kelip basyna qamshy úıirýi, namys týyn jelbiretip, ata jaýǵa óz atyn urandap shabar kúnin  armandaı kútip júrgen balaǵa aýyr tıgeni haq onyń  sol sáttegi kóńil kúıin aqyn «býlyǵyp turdy, balanyń kózi qantalap» -dep qalaı dál bergen deseńizshi.

-Oý, aǵaıyndar! Jábirlemeńder balany –bul ashý ústi kózsiz áreketke erik berýge shaq turǵan kópshilikti Qabaı jyraýdyń sabyrǵa shaqyrǵan sarabdal úni. Onyń balany quryq kórmegen asaý qulynǵa teńeýi, jelisin úzip senderden asyp qaıda barady-dep saýal tastaýy.

ásirese:

               ...Óz atyn ózi urandaǵannyń nesi aıyp?

               Aýzyna salyp, perishte shyǵar dem bergen.

               Jaýyna shapsa óz atyn ózi urandap,

               Qoldamas pa edi óli arýaq túgil tiri arýaq.

               Esi bar tentek eseıe kele er bolar,

               Erik berińder, neǵylasyńdar buǵaýlap.

Ataly sózge toqtamaý, jyraýdyń sózine qulaq aspaý aǵattyq bolar dedi me eken, joq...álde

Úmitin aldan kútip, ár aq tileýin perishteniń qulaǵyna shalynsyn dep tileıtin, eń birinshi Alladan, sonan keıingi jerde ata-baba arýaǵynan medet kútetin eldiń ashýy sabasyna túsken. Mine sol sátte

            -Dármensiz sorly kedeı-kepshikti buqtyra,

            Kúshik tazydaı jylmyńdaısyńdar myqtyǵa!

            Ata jaýlaryń arqańa bálkim, shyqty ma.

            Ákelerińniń kórine, bálem tyqty ma.

            ...Halyqpysyńdar?!

     Qazan ańdyǵan qatyndar! Degen Raıymbektiń ashýly úni estiledi. Osy joldardy oqyǵanda poema keıipkeriniń besikten beli shyǵar shyqpastan el jaqsylarynyń dármensizdikterine, ózderinen kúshi asqandardyń aldynda tazydaı jylmyńdaǵan eki júzdilikterine, qymyzǵa mas bolyp, jelik qýǵan jelókpelikterine qanshalyqty synı kózben qaraǵanyn «qazan  ańdyǵan qatyndar» -degen aýyr sózinen aıqyn ańǵarýǵa bolady. Aqyn az sózben kóp jaıdy ańǵarta otyryp, Raıymbektiń el arasy daý-damaıyna aralaspaı qaısar, qatygez bolyp óskenin el qamyn jegen estilerdiń keńesine qulaq túrip, óskenin, kórgenin kókirek bezbenine salyp, oı túıgenin baıandaıdy.

Raıymbekti alań eter basty saýal:

            Belinen dushpan attap barat qaıda,

            Bizdiń el nege qarsy tura almady-

Osy saýalǵa tynshymaı jaýap izdeıdi qaqpa bola almaǵan qaıran elge, qaýqary joq kúnderdiń qursyn bári, kóńiline kirbiń túsirip, kókiregin shermende etken saýaldy Qabaı jyraýǵa aqtarady.

  ...Sóıte tura:

             -Kenedeıden kózimdi ashqan jaýym,

             Eske túsip, boıymdy basqanǵa muń.

             Degen oı «jastyǵymdy ala jatsam»-

             Joqtuǵyn meniń múlde basqa armanym.

Raıymbektiń ózegin órtegen arman muńyn súısine tyńdaǵan jyraý san taraý saqtandyrý sharalaryn salmaqtaı kelip,

           Sońyńnan jurtyń ermese,

           Qolynyń úshin bermese.

           Degenińe kónbese,

           Aýyzdanbaǵan arlanym,

           Jaýyńa jalǵyz barmaǵyn.

           Qıylyp qalar armanyń,

      Halqyna habar arnaǵyn-degen oıyn batyr ileniń jaǵasyndaǵy bıdiń úıine tóbe kórsetedi. Qara saqal, aq saqal –alqaly top is qarap otyr. Pátýaǵa kele almaı ábjylandaı arbasyp, ıtshe yryldasyp, biriniń-biri mysyn basqysy kelip áýre sarsań. Osy bir súreńsiz sýretti aqyn:

           Biri olaı tartady biri bylaı,

           Biri ózinshe patsha, biri qudaı.

           Bir sátte uıyp, bir sátte irýin-aı,

           Qazekemniń osy bir yrymyn –aı dep

keskindeıdi. Osy alqaly topta Raıymbek bı bıligin kútýde. Uıqyly oıaý otyrǵan bı dana synyp qart jyraýǵa «ylań, dúbir salasyń nege elime» -dep shúıilgeni. Onyń aıtýynsha Raıymbek bas bilmeıtin baıǵys. Ony eliktirip, jeliktirip qoltyǵyna dym búrkýshi qart jyraý. Qansha qaharlansa da halyqtyń bet alysynan sekem alǵan Bı:

             Amal qansha uıalam saqalyńnan,

            Taspa alar em jonyńnan kerip turyp.

Dep kijinýden ári aspaıdy. Raıymbekke qoıar shartyn el aldyna jaıyp salady. Tańdaǵan atyn alyp İleni kesip ótsin.

        Kesip ótsin qaıtadan oralsyn da,

        Dýyldasqan daý shardy doǵarsyn da.

        Aq kún týsyn aldynan tarta bersin,

        Tańdap-tańdap elinen qol alsyn da-

Degen kesikti bıligin aıtady. Sonan  soń –

         Shartym osy!

         Osyǵan shydaısyń ba?

         ...Shydaısyń ba?

       Baǵyńdy synaısyń ba?- Dep saýal tastaı turyp, «ony da bil, qunyń joq sýǵa ketseń» degendi  eskertedi. Jınalǵan qaýymnyń jany ashyp «qaıtsańshy ólesiń ǵoı tekke»-degen ótinishine qulaqqa ilmeı, kúreńiniń qaptalyna qamys arttyryp, İlege betteıdi.

        Qamshy basyp kúreńge sýǵa atyldy,

        Óz esimin aıqaılap, ózi urandap-

mine osy sátten adammen tilsiz jaý aıdynnyń alparysy bastalyp júre beredi.

Aqyn ony:

          Artqan qamys tirliktiń belgisi bop,

         Demeý jasap, jylymǵa bergisi joq.

         Aq aıdynnan eki bas kórinedi,

         Adamnyń da, attyń da ólgisi joq.

         Kúreń júzip barady ólgisi joq-dep sýretteıdi. «A qudaılap» jaratqanǵa jalynyp, jalbarynǵan jurt. Tentek tolqyndy adýyn aıdyn ómir úshin, ólmeý úshin aq tolqynmen jaǵalasqan jan ıeleriniń alparysy.

-ketti óldi! –degen tusta Raıymbek pen kúreńniń aǵyn aıdap esen saý ar jaqqa ótkenin kórip ańyrǵan el.

             - Daýasy joq jan eken jaratylǵan,

             Tulpar eken tuǵyrdan dara týǵan.

             Qamaýda ustap qyrandy otyra almaı,

             Ushsyn, ketsin jaı atyp qanatynan.

Bıdiń aýzynan shyqqan sheshimdi sóz bul bir sátke ońy, solyn ańdaı almaı ala burtqan el kóńilin sabasyna túsirip:

            Hangeldiniń saýytyn kıgizińder,

            Qynnan alyp, qylyshyn súıgizińder.

            Syrymbettiń týynyń aldyna ákep,

           Táýba etkizip, basyn da ıgizińder –degen

Bı ámiri aldaǵy is-áreket jobasyn aıqyndaı túskendeı. Balaǵa bas bolý dana jyraýǵa júkteledi.

             Bı kesti.

             Qara halyq qabyldady,

             Qarý alyp qol jımaq qabyrǵaly.

             Joryqqa ázirlenip jatty qaýym,

             Qasynan Raıymbek tabylǵaly.

Muqaǵalı aqynnyń poemasynyń bas keıipkeri qazaqtyń bir týar qol basylarynyń biri Raıymbek batyr tarıh sahnasyna mine osylaı kóteriledi.

Onyń beıiti Almaty qalasynda. Batyrlyǵy men qatar jurt ony aıtqany aıdaı anyq keletin áýlıe dep te biledi.

Bir sózben «Raıymbek! Raıymbek!»  poemasy el qorǵany bolǵan batyr, aldynan el taraǵan danagóı, áýlıe babamyzǵa arnalǵan oqyǵan jannyń namysyn jaıyp, patrıottyq sezimin oıatar, eldiktiń, erliktiń uly urany derlik kórkem dúnıe. Aqyn Muqaǵalıdyń máńgilik mýzasynyń qazaq ádebıeti atty uly aıdynǵa qosqan sarqylmas, tartylmas móldir bastaýy bul.      

     Súleımen Baıazıtov                 

     

   

                         

                             

              

 

---