- 05 naý. 2024 03:12
- 215
Sabaqtaǵy keri baılanys
Koýchıng sabaqtyń taqyryby: Sabaqtaǵy keri baılanys
Jalpy maqsaty: Áriptester arasynda oqytý men oqýdy jetildirý úshin oqýshylardyń refleksıvti is-árketiniń tıimdiligi týraly tájirıbe almasý arqyly tıimdi uıymdastyrylǵan keri baılanysty mańyzdylyǵyn uǵyndyrý, tájirıbelerine engizýge baǵyt - baǵdar berý.
Kútiletin nátıje: Sabaqtaǵy keri baılanystyń tıimdiligin túsinedi. Kúndelikti sabaq sońynda oqýshylardan keri baılanys alady. Kelesi sabaqtyń josparyn qurýda, oqýshylardyń usynystaryn eskeredi. Árbir muǵalim ózine esep berýge daǵdylanady.
1. Toptaý: COFFEE - BREAK ádisi arqyly toptaý. Tyńdaýshylarǵa túrli - tústi ydyspen kofe usynylady. Árbir tyńdaýshyǵa jyly - shyraımen usyný. Tyńdaýshylarǵa endi kofelerin óz týystarymen birge ishý usynylady. Bul toptaý tyńdaýshylar arasynda jyly qarym - qatynas ornatýǵa tıimdi
2. Slaıdpen jumys:
Refleksıa men keri baılanys týraly málimet berý.
3. İs - tájirıbeden kórinis:
1. Muǵalimniń túsnikti baǵalaýy, keri baılanysymen. Iaǵnı munda muǵalim ne úshin tıisti baǵany qoıǵandyǵy jóninde baǵadan soń qysqasha keri baılanys jasaǵan.
2. Oqýshyǵa túsiniksiz baǵalaý túri.
Bul jumysta oqýshy ne úshin tıisti baǵany alǵandyǵy jaıly esh aqparat jazylmaǵan.
3. Toptyq jumys:
«Sabaqta keri baılanystyń tıimdiligi». 4 top osy taqyrypta óz jumystaryn qorǵaıdy.
Jumysty túrli baǵytta qorǵaý usynylady. Barlyq topty formatıvti baǵalaý.
4. Sabaqtaǵy keri baılanystyń qandaı maqsatpen alynatyny jaıly, onyń qandaı túrleri bolatyny jaıly málimet berý.
5. Keri baılanystyń muǵalimder jáne oqýshylar úshin mańyzy jaıly málimet berý.
6. Keri baılanysty usynǵanda jáne ony alǵandaǵy ustanatyn basty erejelermen tanystyrý.
7. Qazirgi kezde sabaqta qoldanylatyn keri baılanys túrlerimen tanystyrý, árqaısysyn jete túsindirý.
8. Shyǵarmashylyq jumys:
Árbir top erekshe bir keri baılanys túrin oılap tabý. Formatıvti baǵalaý.
9. Shıratý. Aldyn ala qatysýshylar otyratyn stoldar astyna «Ana», «Bala», «Hıt» degen paraqshalar japsyrylady. Aty aıtyp turǵandaı ár top óz taqyryptary boıynsha óleń aıtý kerek. Bul jattyǵýda tyńdaýshylar biraz sergip qalady.
10. Keri baılanys paraǵyn toltyrý. Bul jerde árbir tyńdaýshy ótilgen koýchıng jumysyna, koýchke keri baılanys jazady.
11. Qatysýshylarǵa belsendilikteri úshin alǵys aıtyp, erekshe kózge túskenderin madaqtap, ótilgen koýchıng materıaldary salynǵan dıskini alǵys aıtyp taratyp berý.
Sabaqtaǵy keri baılanys júkteý
Jalpy maqsaty: Áriptester arasynda oqytý men oqýdy jetildirý úshin oqýshylardyń refleksıvti is-árketiniń tıimdiligi týraly tájirıbe almasý arqyly tıimdi uıymdastyrylǵan keri baılanysty mańyzdylyǵyn uǵyndyrý, tájirıbelerine engizýge baǵyt - baǵdar berý.
Kútiletin nátıje: Sabaqtaǵy keri baılanystyń tıimdiligin túsinedi. Kúndelikti sabaq sońynda oqýshylardan keri baılanys alady. Kelesi sabaqtyń josparyn qurýda, oqýshylardyń usynystaryn eskeredi. Árbir muǵalim ózine esep berýge daǵdylanady.
1. Toptaý: COFFEE - BREAK ádisi arqyly toptaý. Tyńdaýshylarǵa túrli - tústi ydyspen kofe usynylady. Árbir tyńdaýshyǵa jyly - shyraımen usyný. Tyńdaýshylarǵa endi kofelerin óz týystarymen birge ishý usynylady. Bul toptaý tyńdaýshylar arasynda jyly qarym - qatynas ornatýǵa tıimdi
2. Slaıdpen jumys:
Refleksıa men keri baılanys týraly málimet berý.
3. İs - tájirıbeden kórinis:
1. Muǵalimniń túsnikti baǵalaýy, keri baılanysymen. Iaǵnı munda muǵalim ne úshin tıisti baǵany qoıǵandyǵy jóninde baǵadan soń qysqasha keri baılanys jasaǵan.
2. Oqýshyǵa túsiniksiz baǵalaý túri.
Bul jumysta oqýshy ne úshin tıisti baǵany alǵandyǵy jaıly esh aqparat jazylmaǵan.
3. Toptyq jumys:
«Sabaqta keri baılanystyń tıimdiligi». 4 top osy taqyrypta óz jumystaryn qorǵaıdy.
Jumysty túrli baǵytta qorǵaý usynylady. Barlyq topty formatıvti baǵalaý.
4. Sabaqtaǵy keri baılanystyń qandaı maqsatpen alynatyny jaıly, onyń qandaı túrleri bolatyny jaıly málimet berý.
5. Keri baılanystyń muǵalimder jáne oqýshylar úshin mańyzy jaıly málimet berý.
6. Keri baılanysty usynǵanda jáne ony alǵandaǵy ustanatyn basty erejelermen tanystyrý.
7. Qazirgi kezde sabaqta qoldanylatyn keri baılanys túrlerimen tanystyrý, árqaısysyn jete túsindirý.
8. Shyǵarmashylyq jumys:
Árbir top erekshe bir keri baılanys túrin oılap tabý. Formatıvti baǵalaý.
9. Shıratý. Aldyn ala qatysýshylar otyratyn stoldar astyna «Ana», «Bala», «Hıt» degen paraqshalar japsyrylady. Aty aıtyp turǵandaı ár top óz taqyryptary boıynsha óleń aıtý kerek. Bul jattyǵýda tyńdaýshylar biraz sergip qalady.
10. Keri baılanys paraǵyn toltyrý. Bul jerde árbir tyńdaýshy ótilgen koýchıng jumysyna, koýchke keri baılanys jazady.
11. Qatysýshylarǵa belsendilikteri úshin alǵys aıtyp, erekshe kózge túskenderin madaqtap, ótilgen koýchıng materıaldary salynǵan dıskini alǵys aıtyp taratyp berý.
Sabaqtaǵy keri baılanys júkteý