Jyly júrek - jaqsy tilek
Jyly júrek - jaqsy tilek
Maqsaty: Muǵalimderdiń psıhologıalyq kóńil kúılerin kóterý, ózderine qurmetpen qaraýǵa baýlý, ujymda syılastyq qarym - qatynas ornatý.
Kórnekiligi: tústi qaǵazdan qıylǵan gúlder, aq qaǵaz, qalam, naqyl sózder jazylǵan plakattar.
Júrgizilý barysy.
Uıymdastyrý.
1. «Saıahatqa birge shyǵaıyq» trenıń
2. Topqa bólý.
3. Ertegi terapıasy
4. «Paravoz» jattyǵýy
5. Oıyn jattyǵý; «Molekýla»
6. Relaksasıa
7. Qorytyndylaý
Trenıńimizdi bastaý úshin óz erkimen qatysamyn deýshiler ortadan oryn alsyn.
«Saıahatqa birge shyǵaıyq» trenıń oıyn.
Sharty: Kóńildi áýen oınap turady. Áýen qosylǵan kezde barlyǵymyz ortada bıleımiz, áýen toqtaǵan kezde barǵymyz kemege otyramyz. Solaı oıyn jalǵasady.
- Myna stoldan ózderińizge unaǵan gúl tústerdi tańdap alýlaryńyzdy suraımyn.
Muǵalimder ózderi tańdap alǵan túster boıynsha topqa bólinedi. (Qyzyl tústi gúl alǵan topqa «meıirim», sary tús gúl alǵan topqa «qýanysh», jasyl tústi gúl alǵan topqa «shattyq» sózderi jazylǵan.
Oqýshylarǵa tańdaǵan tústeri týraly maǵlumat berý.
Qyzyl tús – óte erekshe suraqty kóp qoıatyn, oılaryn erkin aıtatyn belsendi adamdar. Bul top «» toby. Tanys bolyńyzdar!
Sary tús – optımızm. Beıbitshilikpen sheshýdi jaqtaıtyn, aqjarqyn adamdar. «» tobymen tanys bolyńyzdar!
Jasyl tús – qıalǵa baı, shyǵarmashyl adamdar. «» tobymen tanys bolyńyzdar!
Ertegi terapıasy: «Júziktegi jazýlar». Baıaǵyda bir han bolypty. Onyń perzenti bolmapty. Han qartaıyp, ó ler shaǵyna jetken soń:
- Men ólgennen keıin, meniń aýlamnyń esigin birinshi bolyp ashqan adam meniń ornyma han bolsyn, - deıdi ýázirlerine. Han ólgen soń ýázirleri qaqpa aldynda tursa, birinshi bolyp qaqpanyń esigin bir dıýana ashypty. Handy jerlegennen keıin dıýanany han etip saılaıdy. Basqa dıýanalar ony kóre almaıdy da:
- Sender meni kúndemeı - aq qoıyńdar. Meniń ómirimnen senderdiń ámirleriń jaqsy. Sender óz paıdalaryńdy ózderińe jumsaısyńdar, óz bastaryńdy oılaısyńdar. Al men bolsam, halqymdy oılaımyn, halqym úshin qyzmet etemin deıdi.
Osy sózdi aıtyp han dıýanalardy shyǵaryp salady. Arada biraz ýaqyt ótedi. Han dıýanalardy umytyp ta ketedi. Hanǵa qapa bolǵan dıýanalar jınalyp áńgimelesedi. Sonda bir dıýana turyp:
- Bul han bizdi mensinbeı barady. Biz bylaı istelik, barlyq jıǵan aqshamyzdy qosyp, bes kúmis júzik istelik. Sol júzikterdiń betine bes túrli ósıet jazdyryp, hanǵa syılaıyq. Sosyn patsha ýázirlerine sóılegen kezde, sol ósıetterdi oqyp, men - mensimeıtin bolady deıdi.
Toptyq jumys. Dıýanalar hanǵa qandaı ósıet sózderdi júzikke jazdyrdy.
Ár top ózderi jazǵan ósıet sózderin top aldynda oqıdy. Bul júzikte:
• Ulyq bolsań, kishik bol,
• Menmen bolma
• Eń jaqsy ádet jomarttyq
• Kishipeıil bol.
• Kem bolma, keń bol,- degen ósıetter jazylady.
Bul júzikterdi taǵýǵa barǵanda, dıýanalar bylaı deıdi:
- Ár kezde osy júzikterge qarap, ósıetterdi oqyp tur. Sonda ǵana seni halqyń syılaıtyn qadirli han bolasyń. Han júzikterdi ómiriniń sońyna deıin taǵyp ótedi de, ony urpaqtan - urpaqqa qaldyrýǵa ósıet etedi.
Oıyn jattyǵý: «Paravoz»
Kóńildi áýen oınap turady. Qatysýshylar biriniń artynan biri ıyqtarynan myqtap ustap turady. Birinshi adam «paravoz» al qalǵandary «vagondar». Qımyldaǵanda vagondardyń kózderi jumylǵan kúıde bolady. Paravoz vagondardyń esh jerge urylmaı, soǵylmaı jaqsy serýendegenin qadaǵalaıdy. Ár qatysýshy «paravozdyń» da, «vagonnyń» da rólinde bolýy qajet.
Oıyn jattyǵý: «Molekýla»
Mýzyka qoıylǵanda barlyq top ortada bıleıdi. Toqtaǵanda júrgizýshiniń nusqaýymen 2 - 3 - 4 t. b. toptasady. Oıyn sońynda bári birigip atom quraıdy. Muǵalimderdiń oıyn barysynda alǵan áserleri týraly oı bólisý. Árqashanda ortada ózderin durys ustaı bilý kerektigin túsindirý. Yntymaqshyl, birlikte, syılasyp júrý kerektigin oıyn arqyly túsindirip ótý.
Qorytyndylaý.
«Jaqsy minez – adam – ómiriniń sarqylmas baılyǵy», «Aınymas dosy bar adam eń baqytty adam», «Minezi birqalypty adamnyń ómiri de jaımashýaq bolady», «Jaqsy kóńil kúı – jan tynyshtyǵy» naqyl sózderin paıdalanyp adam ómirinde jaqsy qarym - qatynas jasaý úshin minezdiń alatyn orny erekshe ekendigin túsindire otyryp jumysty aıaqtaý.
«Smaılık» psıhologıalyq trenıńke qatysýshy adamdar búgingi sabaqtan alǵan áserlerin «smaılık» kómegimen kórsetedi.
Batys Qazaqstan oblysy, Qaratóbe aýdany
Muhıt atyndaǵy JOBBM - niń
Psıhologi: Qoblanova Gúljıhan Ermekqyzy
Maqsaty: Muǵalimderdiń psıhologıalyq kóńil kúılerin kóterý, ózderine qurmetpen qaraýǵa baýlý, ujymda syılastyq qarym - qatynas ornatý.
Kórnekiligi: tústi qaǵazdan qıylǵan gúlder, aq qaǵaz, qalam, naqyl sózder jazylǵan plakattar.
Júrgizilý barysy.
Uıymdastyrý.
1. «Saıahatqa birge shyǵaıyq» trenıń
2. Topqa bólý.
3. Ertegi terapıasy
4. «Paravoz» jattyǵýy
5. Oıyn jattyǵý; «Molekýla»
6. Relaksasıa
7. Qorytyndylaý
Trenıńimizdi bastaý úshin óz erkimen qatysamyn deýshiler ortadan oryn alsyn.
«Saıahatqa birge shyǵaıyq» trenıń oıyn.
Sharty: Kóńildi áýen oınap turady. Áýen qosylǵan kezde barlyǵymyz ortada bıleımiz, áýen toqtaǵan kezde barǵymyz kemege otyramyz. Solaı oıyn jalǵasady.
- Myna stoldan ózderińizge unaǵan gúl tústerdi tańdap alýlaryńyzdy suraımyn.
Muǵalimder ózderi tańdap alǵan túster boıynsha topqa bólinedi. (Qyzyl tústi gúl alǵan topqa «meıirim», sary tús gúl alǵan topqa «qýanysh», jasyl tústi gúl alǵan topqa «shattyq» sózderi jazylǵan.
Oqýshylarǵa tańdaǵan tústeri týraly maǵlumat berý.
Qyzyl tús – óte erekshe suraqty kóp qoıatyn, oılaryn erkin aıtatyn belsendi adamdar. Bul top «» toby. Tanys bolyńyzdar!
Sary tús – optımızm. Beıbitshilikpen sheshýdi jaqtaıtyn, aqjarqyn adamdar. «» tobymen tanys bolyńyzdar!
Jasyl tús – qıalǵa baı, shyǵarmashyl adamdar. «» tobymen tanys bolyńyzdar!
Ertegi terapıasy: «Júziktegi jazýlar». Baıaǵyda bir han bolypty. Onyń perzenti bolmapty. Han qartaıyp, ó ler shaǵyna jetken soń:
- Men ólgennen keıin, meniń aýlamnyń esigin birinshi bolyp ashqan adam meniń ornyma han bolsyn, - deıdi ýázirlerine. Han ólgen soń ýázirleri qaqpa aldynda tursa, birinshi bolyp qaqpanyń esigin bir dıýana ashypty. Handy jerlegennen keıin dıýanany han etip saılaıdy. Basqa dıýanalar ony kóre almaıdy da:
- Sender meni kúndemeı - aq qoıyńdar. Meniń ómirimnen senderdiń ámirleriń jaqsy. Sender óz paıdalaryńdy ózderińe jumsaısyńdar, óz bastaryńdy oılaısyńdar. Al men bolsam, halqymdy oılaımyn, halqym úshin qyzmet etemin deıdi.
Osy sózdi aıtyp han dıýanalardy shyǵaryp salady. Arada biraz ýaqyt ótedi. Han dıýanalardy umytyp ta ketedi. Hanǵa qapa bolǵan dıýanalar jınalyp áńgimelesedi. Sonda bir dıýana turyp:
- Bul han bizdi mensinbeı barady. Biz bylaı istelik, barlyq jıǵan aqshamyzdy qosyp, bes kúmis júzik istelik. Sol júzikterdiń betine bes túrli ósıet jazdyryp, hanǵa syılaıyq. Sosyn patsha ýázirlerine sóılegen kezde, sol ósıetterdi oqyp, men - mensimeıtin bolady deıdi.
Toptyq jumys. Dıýanalar hanǵa qandaı ósıet sózderdi júzikke jazdyrdy.
Ár top ózderi jazǵan ósıet sózderin top aldynda oqıdy. Bul júzikte:
• Ulyq bolsań, kishik bol,
• Menmen bolma
• Eń jaqsy ádet jomarttyq
• Kishipeıil bol.
• Kem bolma, keń bol,- degen ósıetter jazylady.
Bul júzikterdi taǵýǵa barǵanda, dıýanalar bylaı deıdi:
- Ár kezde osy júzikterge qarap, ósıetterdi oqyp tur. Sonda ǵana seni halqyń syılaıtyn qadirli han bolasyń. Han júzikterdi ómiriniń sońyna deıin taǵyp ótedi de, ony urpaqtan - urpaqqa qaldyrýǵa ósıet etedi.
Oıyn jattyǵý: «Paravoz»
Kóńildi áýen oınap turady. Qatysýshylar biriniń artynan biri ıyqtarynan myqtap ustap turady. Birinshi adam «paravoz» al qalǵandary «vagondar». Qımyldaǵanda vagondardyń kózderi jumylǵan kúıde bolady. Paravoz vagondardyń esh jerge urylmaı, soǵylmaı jaqsy serýendegenin qadaǵalaıdy. Ár qatysýshy «paravozdyń» da, «vagonnyń» da rólinde bolýy qajet.
Oıyn jattyǵý: «Molekýla»
Mýzyka qoıylǵanda barlyq top ortada bıleıdi. Toqtaǵanda júrgizýshiniń nusqaýymen 2 - 3 - 4 t. b. toptasady. Oıyn sońynda bári birigip atom quraıdy. Muǵalimderdiń oıyn barysynda alǵan áserleri týraly oı bólisý. Árqashanda ortada ózderin durys ustaı bilý kerektigin túsindirý. Yntymaqshyl, birlikte, syılasyp júrý kerektigin oıyn arqyly túsindirip ótý.
Qorytyndylaý.
«Jaqsy minez – adam – ómiriniń sarqylmas baılyǵy», «Aınymas dosy bar adam eń baqytty adam», «Minezi birqalypty adamnyń ómiri de jaımashýaq bolady», «Jaqsy kóńil kúı – jan tynyshtyǵy» naqyl sózderin paıdalanyp adam ómirinde jaqsy qarym - qatynas jasaý úshin minezdiń alatyn orny erekshe ekendigin túsindire otyryp jumysty aıaqtaý.
«Smaılık» psıhologıalyq trenıńke qatysýshy adamdar búgingi sabaqtan alǵan áserlerin «smaılık» kómegimen kórsetedi.
Batys Qazaqstan oblysy, Qaratóbe aýdany
Muhıt atyndaǵy JOBBM - niń
Psıhologi: Qoblanova Gúljıhan Ermekqyzy
You Might Also Like
-
Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý modýli boıynsha
