InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Sabyr túbi – sary altyn
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardyń «sabyrlylyq», «ustamdylyq»adamı qasıetter týraly túsinikterin keńeıtý.
Sabaqtyń mindeti: 1. Sabyrly, ustamdy bolýdyń mańyzdylyǵyn túsindirý;
2. Jaǵymdy qarym - qatynas jasaý iskerlikterin damytý;
3. İzettilikke tárbıeleý.
Kórneki quraldar: AKT, úntaspa, qobdısha, júrekshe, úlestirme qaǵazdar, markerler

Sabaqtyń barysy: I. Shattyq sheńberi.
- Biz bir - birimizdi zattardyń, jan - janýarlardyń atymen tanystyraıyq. Mysaly: Men bulbulmen, ásem daýysymmen án syılaımyn, ári qaraı sender jalǵastyrasyńdar...
- Jaraısyńdar, balalar! Dúnıedegi barlyq qybyrlaǵan jándikten bastap, barlyq jan - janýarǵa deıin, bir - birine paıdasy bar eken, birinsiz - biriniń kúni joq eken.
- Jaqsy, balalar, endi ornymyzǵa otyraıyq.

İİ. Jańa sabaq
1) - Balalar ekranǵa qarap myna rebýsty sheship kóreıikshi. Rebýsty durys sheshseńder, sabaqtyń taqyrybyn bilesińder!
- Káne, kim sheshti?
- Endeshe bizdiń sabaǵymyzdyń taqyryby «Sabyr túbi – sary altyn» - dep atalady eken. Al, sabaǵymyzdyń maqsaty: sabyrlylyq, ustamdylyq sıaqty adamı qasıetterdi keńeıtý.
2) «Talap pen aqyl» Shákárim óleńi.
- Balalar, men, senderge bir tamasha óleń oqyp bereıin, muqıat tyńdap otyryńdar!
Sabyr degen ár iske shydamdylyq,
Qatty kerek adamǵa bul bir qylyq,
Qoly jetpeı talaı jan yzdanady,
Osydan kóp shyǵady adamshylyq.
- Sabyrly bolý degendi qalaı túsinesińder?
(Ár iste shydamdylyq tanytý 1 - 2 pikir)

İİİ. Mátinmen jumys «Jan jarasy jazylmaıdy»
- Qazir balalar, men senderge tamasha bir áńgime oqyp beremin. Muqıat tyńdap otyryńdar. Mátin sońynda qoıatyn suraǵym bar.
 Ertede bir qarıanyń, ashýshań, ustamsyz uly bolypty. Bir kúni qarıa balasyna bir qapshyq shege berip:
- Ózińdi ashý qysqan saıyn aǵash baǵanǵa shege qaǵyp, ashýyń basylǵan kezde sýyryp alasyń,- deıdi.
Bala birinshi kúni - aq baǵanǵa on shaqty shege qaǵylǵanyn baıqap, ózin - ózi ustaýǵa, ashýǵa boı bermeýge tyrysty. Qaǵylǵan shegeniń sany kúnbe - kún azaıa bastady. Bala baǵanǵa shege qaqqannan góri ashýyn basqannyń jeńil ekenin túsindi.
Aqyrynda baǵanǵa bir shege qaqpaǵan kúnge de jetti. Sonda ákesi baǵanǵa jetelep ákelip:
- Jaraısyń, balam! Biraq baǵannyń shuryq - shuryq bolǵanyn kórip turǵan shyǵarsyń? Ol eshqashanda bastapqy qalpyna kele almaıdy. Adamǵa ǵaıbat sóz aıtsań, onyń kóńiline jara salasyń, onyń jan dúnıesi osy baǵan sıaqty shuryq - shuryq bolady. Odan keıin qansha keshirim surasań da, jan jarasy jazylmaıdy. Ashýyńdy aqylǵa jeńgize bil, sabyrly bol balam,- deıdi.

1. Ákesi balasyn sabyrly bolýǵa qalaı úıretti?
2. Adamǵa ǵaıbat sóz aıtsań, onyń jan - dúniesi osy baǵan sıaqty shuryq - shuryq bolady deıdi - nelikten, balalar?
(bútin aǵashtyń ózi shuryq - shuryq bolyp tesiledi. Ol adamnyń jany aýyrady, kóńili túsedi, júregi aýyrady, keshirim surasa da, kóńildegi jara jazylmaıdy...)
3. «Ashýdy aqylǵa jeńgize bil»- degendi qalaı túsinesińder?
4. Qarıanyń ashýshań uly túbinde qandaı adam bolady?
5. Osy áńgimeden keıin oılaryńa ne túıdińder?
(bireýdi renjitpeý kerek, qansha keshirim surasańda, ol adamnyń jan - jarasy jazylmaıdy, ashýlaný ońaı, aqylǵa kelý qıyn, ashýlanǵanda kez - kelgen nárseni búldirip alýyń múmkin.)

İV. Jańa aqparat
- Ár nárseniń baıybyna baryp, aqylǵa salyp, ózin - ózi ustaı bilý - sabyrlylyqtyń belgisi.
- Al, endi balalar, mátinge ne jetispeı tur?
(taqyryby, avtory joq)
- Al ózderiń bul mátindi qalaı atar edińder?
Ańyzdyń avtory bolýshy ma edi?
(Aqyldy qarıa, ustamsyz bala... )
- Oqýlyqta bul mátin qalaı atalatynyn bilgileriń kele me?
(«Jan jarasy jazylmaıdy» dep atalady eken)

V. Oıyn - jattyǵý « Nege uqsatamyn?»
- Balalar oıyn oınaǵanǵa qalaı qaraısyńdar!
- Al kánekı, balalar, ashýlanyp turǵan adamdy nege uqsatasyńdar?
- Myna aldaryńdaǵy paraqqa ár qatar ózara aqyldasyp ashýlanyp turǵan adamnyń bet - júzin beınelep jiberińder.
(Naızaǵaı, túnergen bult, qyzyp turǵan útik, jylan, tasyǵan ózen tolqyndary, peshtiń tútini, pyshaqtyń júzi, aıdahar t. b.)
- Ár toptan bir oqýshy shyǵyp, óz oılaryńdy dáleldep, sýretterińdi qorǵaısyńdar.

Vİ. Danyshpan ata keńesi
- Danyshpan atanyń keńesin bárimiz hormen oqıyqshy. – Endi osy asyl sózderdi máńgi jadymyzda saqtap júrý úshin osy sózderdi dápterimizge jazyp alaıyq.
1. Árbir isti oılanyp, aqylǵa salyńdar!
2. Shydamsyzdyq tanytpaı, ustamdy bolyńdar!
3. Ár kezde de óz - ózderińdi jigerlendirińder.
Sabyr túbi – sary altyn. júkteý