InfoHub Logo

-SHirkin, jıyrmasynshy ǵasyr! (Ol kisi solaı aıtatyn) Basynda tarıh erekshe yqpaldy bolǵan ǵoı. Muny jazyp otyrǵan Qulbek Ergóbekov ol kisisi atalǵan ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıetinde shuǵylaly shýaqty júreginiń jaryq sáýlesin túsirgen ǵalymdardyń kóshbastaýshylarynyń biri – profesor Beısembaı Kenjebaev.

...Muhametjan Seralın, Sultanmahmut Toraıgyrov, Sábıt Dónentaev, Spandıar Kóbeev, Árip Táńirbergenov...Qaı-qaısy da qyzyq taǵdyr ıeleri Ǵalym Beısekeń aıtsa aıtqandaı qyzyq bolýy men qatar qalamdarynan týǵan qadaý-qadaý shyǵarmalaryda erekshe jandar. Atalǵan qalamgerlerdiń arasynan S.Toraıǵyrov, S.Dónentaev, S. Kóbeevterdiń mektep baǵdarlamasyna enip, mektep qabyrǵasynda-aq biz olardyń esimderin bilip, shyǵarmalarymen tam-tum tanys bop óstik.

Bir ǵajaby, Sábıt Dónentaevtyń jeke kitaby kózime túsken emes edi. Sóıtsek, aqynnyń shyǵarmalar jınaǵy jaryq kórmegenine otyz jyldan asa ýaqyt ótken eken. Sol olqylyqtyń orny 1989 jyly «Mektep» baspasy jaryqqa shyǵaryp «Qazaq óleńiniń boztorǵaıy» atty taqyryppen Q.Ergóbekov alǵysóz jazǵan jınaq azda bolsa tolyqtyrǵan syndy.

Atalǵan jınaq «1912-1918 jyldardaǵy jáne sovet tusyndaǵy óleńderi» degen eki bólimnen turdy. Sábıttiń shaǵynda shymyr óleńderiniń arasynda balalarǵa arnaǵanjyrlary da barshylyq. Sonyń biri - «Balalyq» atty óleńi. Osyndaǵy:

Shyǵyn demeı qıraǵandy, kúıgendi,

«Tek otyr» dep dushpan kórip tıgen-di.

«Qubyjyq» dep bórkin teris kıgendi,

Jyǵylǵanyn jurttan kórgen balalyq,-

degen joldar tez aldanǵysh, tez sengish aýyl balasyn kóz aldyńa ákeledi. Aqyn aldaǵanǵa qolyndaǵysynyń bárin beretin balanyń balalyǵyn qyzyqty da tartymdy etip jyrlaı kelip:

Zaman ótip bara jatyr jeldetip,

Ózge halyq ósip jatyr er jetip,

Tekke otyrǵan kózdiń jasyn kóldetip,

Qashan keter bizdiń elden balalyq,- dep saýal tastap, áleýmettik máseleni de qozǵaı ketedi. «Balalyqty saǵyný», «Ury men balasy» atty óleńderi balalardy meıirbandyqqa shaqyrý, urlyq-qarlyq sıaqty jaman ádetten saqtanýǵa úndeıdi. Ury ákesine balasynyń ol bizdi kórip turǵan Qudaı dedi. Ony qatty sastyrady. Oǵan aqynnyń:

Bilmedi ne aıtaryn jazǵan ury,

Uıalyp tekke qarap, turdy qury.

Urydan urlyq ketti munan keıin,

Erigen qar sekildi jazǵytury  deýdi aıǵaq.

Alaıda babadan balaǵa mıras bolyp taraıtyn zulymdyqtyń, ashkózdiliktiń el ishinde beleń alyp, asqynyp turǵan túri bir urynyń táýbaǵa kelip, shekteldimen toqtamasy haq. Bul emes, jańa shyqqan bir jat habar,

(Mundaı is árkimde bar árqaıda bar, júz jerden bala túgil, úlken aıtsyn,haq sózge taýlyq eter jan qaıda bar).

Bul – bultarpas ómir shyndyǵy. Al realızm aqyn shyǵarmasynyń qundylyǵyn arttyra túsedi. «Sábıt XX ǵasyr basyndaǵy qazaq aqyndary arasynda satıra janrynda dara tulǵa», -dep atap kórsetedi Q.Ergóbekov.

Zertteýshi ǵalymnyń bul pikiri talas týdyrmaıdy. Aqynnyń «Zaman kimdiki», «Qaıtyp qarǵys almaısyń» , «Ultshylǵa» atty lırıkalyq tolǵanystary da kúni keshe jazylǵandaı áser qaldyrady. Myna tómendegi shýmaqtardy oqysańyz oǵan kózińiz jete túsedi.

Janym –haq, qara basym-patshaniki,

Abyroı, kisiligim –aqshaniki,

Bıligim, jıǵan malym, sóıler sózim

Ashýly, judyryǵy zor saspaniki.

(«Zaman kimdiki»)

Jamandyqtyń janynan

Jarty sherik qalmaısyń.

Óziń shyqqan ultyńnan,

Basshy qylǵan jurtyńnan.

Bul minez, bul qulqyńnan

Qaıtyp qarǵys almaısyń?!

(«Qaıtyp qarǵys almaısyń»)

Degende « al isteıik ulttyń isin»,

Atyńnyń basyn tartyp kejimdeısiń.

Ár isti aýzyń aıtyp, qolyń qylmaı,

Qaı túrmen: «eldi bastap edim» deısiń.

Ornyńa óz aqylyń kele almasa,

Dirildep qalshyldaısyń, bezildeısiń.

(«Ultshylǵa»)

Basshy atansa da jamandyqtyń eń zory

Kisi qaqysyn jeý, qoǵam múlkine

Qol salý, para qorlyq qylmyskerdi

Qorǵaý sıaqty ádetterden tıyla almaı

İsti bolǵandar, bolatyndar, aqynsha aıtsaq óz ultynan mundaılardyń alǵys alýy ekitalaı.

Al, «jurtym» elim deıtinder qazirde jyrtylyp aırylady. Kúni keshe til máselesi ótkir kóterilgen kezde keıbir aǵalarymyz «Qazaq tilin bilmeıtinder qatań jazalansyn», «Qyzmetten qýylsyn» dep uran tastaǵany este. Kúni keshe qazaqsha til qatqan qandasyn jerden alyp, jerden salyp sybaǵasyn beretin aǵalarymyzdyń sonshalyqty óz ultynyń qamyn jeýshi bolyp shyǵa kelýi tańqalarlyq edi.

Sóıtsek, aqyn aıtsa aıtqandaı olardyń onysy «Óziniń paıda týra qamyn oılaý» dárejeli tabysty qyzmetke ul- qyzdaryn tyqpalaý eken. Al ol oılary júzege aspaǵan tusta «dirildep, qalshyldap, bezildep» qazaq mektebine bergen balalaryn qaıtadan orys mektebine ala qashqan. Munyń ózi qoǵamdyq qurylymdaǵy san alýan ózgeristerdiń ózi adam tabıǵatyna birden oń yqpal ete almaıtynyna kóz jetkizedi. Aqynnyń sovet tusyndaǵy óleńderinde uranshyldyq ekisózdilik men mundalap- aq tur.

Sonyń biri «Qaýly atty óleńi», «uıatta basqalardan qalǵanymyz» degen basty uranshynyń sózin ilip alyp baı malyn, batyrkúshin aıamasyn dep daýryǵysqan jurt. Mynaý baı, anaý kedeı degendi esepke alar jan joq.olardyń osy kózsiz áreketterin  aqyn báride «ólimge aıda baratyndar» dep zilsiz ilip ótedi.  

Óleń túıini:

Sóz bitti, et jelindi, qaýly qaldy,

Halyqqa ókpe barma, aýzyna aldy.

Ettiń de, halyqtyń da órkeni óssin.

Ermektik bir áńgime boldy qaldy.

Osy joldardy oqyǵanda keshegi keńestik kezeńniń boraǵan qardaı birine-biri jalǵasyp jatatyn qaýlylary eske tústi.

Keńes ókimetiniń qulaýynyń basy sebepteriniń biri eriksiz eshqashan oryndalmaıtyn sol qaýlylarda jatqan joqpa eken.

 

 

          Órkendi ómirge shaqyrǵan

Sábıt tamasha aqyn bolýmen qatar sol kezdegi «Qazaq tili» «Saıası keńestik shyǵys», gazetterinde qyzmet isteıdi. Atalǵan gazetterde onyń óleńderi men qatar maqala, ocherkteri úzbeı jarıalandy. Sóıtip, ol aqyndyqpen qatar jýrnalısıkany da oıdaǵydaı meńgeredi. Oǵan «Zaman kimdiki» degen kitapqa engen ocherkteri dálel.

Endi az-kem  sóz sol maqalalary ocherkteri týrasynda. «Naýryz meıramy» «Zamannan qazaqtyń tól merekesi jańa jyl ekenin aıta kelip jazýshy onyń dinı meıramdarǵa úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy deıdi. Endi sol maqala ocherkterine toqtala keteıik

Biraq sońǵy kezde qazaq arasynda din meıramdary (Oraza qurban aıttary sıaqty) oryn teýip alǵandyqtan  naýryzdy qadirlep meıramdaýshylar kem. Sonan sońǵy jerde jan-janýardyń boıynda naýryz meıramynda oıanatyn uly sezim, jazdan úmit etý ádemide áserli baıandalady. «Qys boıy ólimniń esigin kúzetip úńgirde jatqan kári quıryq, mertik ekendikterin bilgize bastaıtyn osy úzindidegi ár sóz jazýshy ómir súrgen kezeńniń aıshyqty tańbasy. Ana tilimizdiń boıaýy qanyq sińgen, ádemi úlgisi.

Al maqala túıini eńbekshi qazaq eli shyǵyndy tyrtańnan attaryńnyń basyn tarta ustap, tarıhı meıramdardyń naýryzdy jańa turmysqa laıyqty qyıystyryp, ótkizýdiń jolyna túsińder! Dep shaqyrady. Sol kezdiń dástúrindeı osy bir shaqyrý uranqanshama qazaqqa oı salyp, naýryzdyń tól merekesi ekenin tanyp bilýine jol ashty deseńizshi.

Jıyrmasynshy ǵasyrdyń alǵashqy on jyldyǵynda qolyna qalam alǵan aqyn, jazýshylardyń ózegin órtegen sol tustaǵy qoǵamnyń asqynyp turǵan daýasyz derti áıel teńdigi edi. Kóz qaraqty oqyrmandar bul taqyrypta ómirge kelgen shyǵarmalardy sol ómirge ákelgen jazýshylardy jaqsy biledi. Bir jazylǵan jaıdy myń jazǵannan maıy shyqpas. Sondyqtanda atalǵan taqyrypta jazýshy Sábıt Dónentaev tyń qalamynan týǵan ocherkterge tikeleı toqtalýdy jón kórip otyrmyz.

«Qalyń mal men kóp qatyn alýdyń tarıhy: Qazaq áıelderi  hám saýatsyzdyq» qazaq áıelderi týraly dep atalatyn ocherkterdiń qaýzaıtyny da sol áıel teńsizdigi taqyryby.

Jazýshy qazaq áıelderiniń basyndaǵy teńsizdiktiń túp tamyryn saýatsyzdyqtan izdeıdi. Ony... Qazirgi barlyq Sovetter Odaǵyndaǵy daýsy jer jaryp, sáýlesi kók jaryp, kele jatqan. «Joǵalsyn saýatsyzdyq!» uranyna qosylmaı otyrýdyń jóni joq. Ol áıel saýatsyzdyǵyn joıý úshin áýeli erkegin moıyndatý kerek. Ol úgit jolymen bolama, oryndy jerinde zań joly men bolama.

Ony júzege asyrý atalǵan urandy qoldaýshylardyń jumysy. Úlgini shejireden alaıyq basqa áıeli erkin jurttan alaıyq, áıteýir erkekte qandaı erkindik bolsa, áıelge de sondaı erkindiktiń bolýy paryzdyǵy deı kelip erkek balany qalaı oqytyp, qalaı tárbıelese áıel balaǵa da sondaı qamqorlyq jasaý mindet.

Bulaı bolmaǵan jaǵdaıda el bolamyz dep keńirdegimizdi sozýymyz beker. Sondyqtanda bir aıaq, bir qolynda jany joq kisiniń batyrlyǵy quryp qalsyn. Soqyrǵa taıaq ustatqandaı. Osy joldar áıel taǵdyryna alańdaýshy jazýshynyń jan syry ekendigine kúmán týdyrmaıdy.

 

 

    Aqyn Sábıt Dónentaev

Jasynda Aısha,

Asaý taısha.

-Dep muǵalim irkildi.

Osy sózder keltirdi kúlkimdi.

-Osy óleńniń avtory kim,

Kim bilet.

Synyptastar bir-birine kúbirlep

Ana aqyn ba,

Myna aqyn ba.

Bir baılamǵa kele almaı,

Birine baılap bere almaı.

Otyrǵanda qol kóterdi

Kákıma

Tez keletin sheshimbe

Bizden góri batylda.

Al tyńdalyq dedi birde muǵalim

Bul óleńniń avtory.

Sábıt Dónentaev

Úzdikterdiń biri sol sát dedi qap

Ǵabıt dep em sony mynaý

Qaǵyp ap

Synyptastar ketti sol sát shýyldap.

Ǵabıt emes,-

Sábıt qoı dep dýyldap,

Al muǵalim jymyńdap.

Sabyrly qalpyn saqtaǵan,

Tyń taqyryp bastaǵan.

Aqyn Sábıt Dónentaev

Ómirine toqtalyp

Jerlesimiz degende

Talaı ıyq qoqańdap

Talaı janar shyǵa kelgen shattanyp.

Aqsýdaǵy Qurkólde týyp ósipti,

Oqý oqyp jumys istep.

Taýypty az-maz násipti.

Aqyndyqqa sonsoń moıyn burypty.

«Usaq-túıek» bul alǵashqy jınaǵy

Sol kitaby oǵan senim sılady.

Sol kitaptan jyr mazdaǵy tutandy .

Basylypty Ýfada

Gazetter men jýrnaldarda

Jaryq kórdi maqalasy

Jyrlary

Túsinikti jalpaq jurtqa

Kesek oıy syrlary

Mal baǵatyn, egin egip qyrdaǵy

Qysqa –nusqa jazbalary.

Bir aýyldan tapty ondap tileýles

Bir aýdannan júzdegen.

Olar onyń maqalasyn, jyrlaryn

Ár sanynan basylymnyń izdegen

İzdep kelgen talanttyǵa.

Kóp uzamaı shyǵar shyńǵa

Úıret tásil

Aqylyn.

Sábıt aǵa qazaq jyr kógine

Kóterildi aqyryn.

         

Súleımen Baıazıtov

---