Sábıt Dónentaev «Boztorǵaı»
Qazaq ádebıeti 6 synyp
Taqyryby: S. Dónentaev «Boztorǵaı»
Maqsaty: S. Dónentaev ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly túsinik berý, onyń shyǵarmalarynyń qazaq ádebıetinde alatyn ornyn uǵyndyrý. «Boztorǵaı» óleńiniń mazmuny men ıdásyn ashý.
Mindetteri: Óleńniń ıdeıasy arqyly ómirmen baılanystyra oqytý; Ózindik oı qorytýǵa múmkindik jasaý; Jeke jáne topta jumys jasaý belsendilikterin arttyrý; İzdengishtik, shyǵarmashylyq quzirettilikterin jetildirý
Kútiletin nátıje
- S. Dónentaev ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly túsinik qalyptasady
- Óleńniń ıdeıasyn ómirmen baılanystyra alady
- Ózindik oı túıedi
- Jeke jáne topta jumys belsendi jumystanady
Uıymdastyrý
Sergitý bıi. «Balalarǵa arnalǵan jattyǵý áni». Oqýshylar án yrǵaǵyna, sóziniń mazmunyna ilesip, bıleıdi.
Balalar baǵalaýdyń tabys ólshemderimen tanys bolady.
Úı tapsyrmasyn suraý:
DBJ: deńgeılik tapsyrmalar
A – M. Jumabaev ómirbaıanyn oqý (test )
V, S – Esse «Ana tilimniń búgini men erteńi»
STOÚ: Avtor oryndyǵy
Test tapsyrmasy №1 qosymsha
1. Maǵjan Jumabaevtyń týǵan jylyn tabyńyz.
a/ 1883 á/ 1893 b/ 1865
2. Maǵjannyń ákesiniń esimi?
a/ Beken á/Jumabaı b/ Dýlat
3. Maǵjan neshe jasynda hat tanydy?
a/ 6 jasynda á/ 7 jasynda b/ 4 jasynda
4. Maǵjan qaı qalalardaǵy medreselerde oqydy?
a/ Qyzyljar, Ýfa á/Orynbor, Astana b/ Omby, Aqmola
5. Maǵjan Ombyda qandaı oqý ornyn tamamdady?
a/ jazýshylar ınstıtýtyn á/ muǵalimder semınarıasyn b/ kórkemóner ınstıtýtyn
6. Maǵjannyń óleńderin tap
a/ «Túrkistan», «Qazaq tili» á/ «Kel balalar, oqylyq!», «Jaz» b/ «Qys», «Óleń – sózdiń patshasy»
7. Maǵjannyń poemalaryn tap
a/ «Masǵut», «Eskendir» á/ Qorqyt», «Batyr Baıan» b/ «Qulager», «Kókshetaý»
8. «Qazaq poezıasynyń atasy Abaıdy súıemin, budan soń Maǵjandy súıemin. Maǵjan – mádenıeti zor aqyn» degen kim?
a/ Muhtar Áýezov á/ Ahmet Baıtursynov b/ Júsipbek Aımaýytov
Interaktıvtik taqtada óleń shýmaqtary beriledi.
Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi jazyp, olar qandaı kórkemdeýish tásilge jatatyny tabady. /q2/
.........................., aıbatyma kim shydar?
.........................., maǵan qarsy kim turar?
Kókte -............., jerde -.................. gýlegen,
Jer erkesi – jeldiń jónin kim surar?
Kókte -...................., kópke nurym shashamyn,
Kóńilge alsam, qazir ǵaryshqa asamyn.
Sheti, túbi joq.................. qarakók,
Erigemin – tolqyp, shalqyp, tasamyn.
....................... men, kelme jaqyn, - janarsyń,
....................... men, shańyma ermeı qalarsyń.
Kúl bolsyn kók, jemirilsin jer, ýaıym joq,
Kóz qyrymen kúlip qana qararmyn.
3 shýmaq óleń tolyq oqylǵan kezde mozaıka qurastyrady, mozaıkanyń artynda boztorǵaıdyń sýreti shyǵady.
Oı qozǵaý
STOÚ: Klaster ádisi
«Boztorǵaı» degen sóz senderdiń oılaryńda qandaı assosasıa týdyrady?
Maǵynany taný
BBJÁT: zertteýshilik áńgime
- Mysal óleń degen ne?
- Qandaı mysal óleńderdi bilesińder?
1 oqýshy «Boztorǵaı» óleńin mánerlep oqıdy
Boztorǵaı zorlyq kórip turymtaıdan,
Taıanysh taba almapty qyrdan, oıdan.
Bolypty muńyn shaqpaq, zaryn aıtpaq,
Qyrǵıdy jolyqtyryp kórse qaıdan.
Aǵyp júr oqtaı zyrlap, kórmeı damyl,
Shybyndan janyn surap bir qudaıdan.
Tilegi, kózdiń jasy qabyl bolyp,
Aqyry - aq tapty izdep bir toǵaıdan,
Tomarda, kelse, qyrǵı buǵyp otyr,
Jemsaýy yńq - yńq etip shyǵyp otyr.
Túri bar bir nárseni ańdyǵandaı,
Ornynda qozǵalmastan nyǵyp otyr.
Keldi de, sálem berdi tóresine,
Az - aq tur shyqpaı jany denesinde.
Shaqty kep turymtaıdyń minezderin:
«Eı, taqsyr, beıbaǵyńdy kóresiń be?»
Qyrǵı sál torǵaı sózi biter - bitpes,
«Sabyr qyl! – dedi, – toqta esh nárse etpes»,
Qazirde qol bos emes, jumys qatty,
Az kútseń janyń shyqpas, kúniń ótpes».
Degen soń, torǵaı ketti, amal bar ma?
Turýǵa sóz qaıtaryp zaman bar ma?
Qaljyrap, qajyp, júdep qaıtty sorly,
Birde ushyp, birde qonyp tomarlarǵa.
Bir jerge demalýǵa bógeledi,
Taǵy ushyp ol ornynan jóneledi,
Túbinde bir tomardyń buǵyp jatqan
Bir kezde kózi shaldy bódeneni.
Bódene qyldy ıshara: «Munda kel», – dep,
«Aǵańnyń mynaý jatqan jáıin kór», – dep,
«Meni ańdyp bir jaý qyrǵı otyr edi,
Bildiń be, ketti me eken habar ber», – dep.
«Jep qoıdy ustap alyp joldasymdy,
Sonan soń bildim men de ońbasymdy.
Bilmeımin, áli kúnim ekitalaı,
Ketip em qashyp, qorǵap óz basymdy».
Muny estip ishin tartty torǵaı paqyr:
«Eshkimge opa bermes mynaý kápir.
Mynadaı bolmas, sirá, istiń sáti
Aıtaıyn qarshyǵany tapsam aqyr».
Dep oılap, izdep ketti qarshyǵany,
Muń shaǵyp, ishki sherin arshyǵaly.
Kóldegi kóp úırektiń arasynan
Shýlaǵan qarshyǵalap zar shyǵady.
Tyńdasa, bul daýysty jaqyn kelip,
Ár jerde bir shúregeı jatyr ólip.
«Bulardyń bárin qyrǵan bir qarshyǵa,
Men máńgi1 kelip júrgen buǵan senip».
Dedi de, bir túkirip ushty aspanǵa,
«Qaıtkende aıla tabam shybyn janǵa?
Bulardyń bárinen de bekzat edi,
Baraıyn, – dep oılady, – lashyn hanǵa».
Kóp izdep neshe túrli beınet kórip,
Ony da bir mezgilde tapty kelip,
Túbinde bir terektiń bekzadasy
Jep otyr qazdyń etin kókirek kerip.
«Janym - aý, mynaý bizdiń tóremiz be?!
Shynymen aqtyq kórmeı ólemiz be?
Kemtarǵa bular qaıtyp kek ápermek?
Qudiret kón degen soń, kónemiz de».
Daǵdardy osyny aıtyp torǵaı sorly,
Jerine baram degen baryp boldy.
Búrkitke – qus patshasy jolyǵýǵa,
Kezipti jer - jıhandy ońdy - soldy.
Tapqanyn búrkitti izdep, tappaǵanyn,
Shaqqanyn, ishki muńyn, shaqpaǵanyn.
Bilmeımin, áli kúnge estigem joq,
Jatqanyn jany tynysh, jatpaǵanyn
BBJÁT: dıalogtik ádis
- Mysaldan ne uqtyńdar? Qysqasha mazmuny?
- Avtor osy mysal arqyly qandaı túıindi oı aıtpaq boldy?
Oqýshylar óleńniń qysqasha mazmunyn baıandaıdy, avtordyń túıindi oıyn anyqtaıdy.
STOÚ: Kýbızm ádisi (TI kestesi, Venn dıagramsy)
Oqýshylardy 4 - den 6 topqa toptastyrady. Kýbıkti laqtyra otyryp, ár qyryndaǵy tapsyrmalardy úlestirip, oryndalý jolyn nusqaıdy.
Zertte – S. Dónentaev ómiri, shyǵarmashylyǵyn zertte, óleńdi kompozısıalyq qurylysyna talda
Sýrette – Boztorǵaı qusyn sýrette
Qoldan – «Fıshboýn» ádisi. Problemany anyqta, qorytyndy shyǵar
Dálelde – Keıipkerlerge minezdeme
Qarsy shyq – Boztorǵaı ádildik tabady ma
Salystyr – A. Baıtursynuly «Ógiz ben baqa» - S. Dónentaev «Boztorǵaı»
Oı tolǵanys
STOÚ: RAFT strategıasy
R - boztorǵaı
A - jyrtqysh qustar
F - úndeý
T - Ádildik – izgiliktiń irgetasy, este saqta!
Baǵalaý
Tabys ólshemderi boıynsha top basshylary baǵalaıdy
Úı tapsyrmasy
DBJ: deńgeılik tapsyrmalar; STOÚ: jýan - jińishke suraqtar, esee
A – mysaldy oqý
V – mysal jelisi boıynsha 5 jýan, 5 jińishke suraq daıyndaý
S – «Ádil bolý – sanalynyń isi» nemese «Ádildik týraly az - kem oı...» taqyrybynda esse jazý (esse jazýda qaralatyn suraqtardy usyný:
- Ádildik degendi qalaı túsinesiń?
- Árdaıym ádildik tanyta alasyń ba? Qınallǵan dosyńa kómek qolyńdy soza alasyń ba?
- Ádiletsizdikke tap bolyp kórdiń be?
Ádiletsizdikke tap bolsań ne ister ediń? Kimnen kómek surar ediń?
Taqyryby: S. Dónentaev «Boztorǵaı»
Maqsaty: S. Dónentaev ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly túsinik berý, onyń shyǵarmalarynyń qazaq ádebıetinde alatyn ornyn uǵyndyrý. «Boztorǵaı» óleńiniń mazmuny men ıdásyn ashý.
Mindetteri: Óleńniń ıdeıasy arqyly ómirmen baılanystyra oqytý; Ózindik oı qorytýǵa múmkindik jasaý; Jeke jáne topta jumys jasaý belsendilikterin arttyrý; İzdengishtik, shyǵarmashylyq quzirettilikterin jetildirý
Kútiletin nátıje
- S. Dónentaev ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly túsinik qalyptasady
- Óleńniń ıdeıasyn ómirmen baılanystyra alady
- Ózindik oı túıedi
- Jeke jáne topta jumys belsendi jumystanady
Uıymdastyrý
Sergitý bıi. «Balalarǵa arnalǵan jattyǵý áni». Oqýshylar án yrǵaǵyna, sóziniń mazmunyna ilesip, bıleıdi.
Balalar baǵalaýdyń tabys ólshemderimen tanys bolady.
Úı tapsyrmasyn suraý:
DBJ: deńgeılik tapsyrmalar
A – M. Jumabaev ómirbaıanyn oqý (test )
V, S – Esse «Ana tilimniń búgini men erteńi»
STOÚ: Avtor oryndyǵy
Test tapsyrmasy №1 qosymsha
1. Maǵjan Jumabaevtyń týǵan jylyn tabyńyz.
a/ 1883 á/ 1893 b/ 1865
2. Maǵjannyń ákesiniń esimi?
a/ Beken á/Jumabaı b/ Dýlat
3. Maǵjan neshe jasynda hat tanydy?
a/ 6 jasynda á/ 7 jasynda b/ 4 jasynda
4. Maǵjan qaı qalalardaǵy medreselerde oqydy?
a/ Qyzyljar, Ýfa á/Orynbor, Astana b/ Omby, Aqmola
5. Maǵjan Ombyda qandaı oqý ornyn tamamdady?
a/ jazýshylar ınstıtýtyn á/ muǵalimder semınarıasyn b/ kórkemóner ınstıtýtyn
6. Maǵjannyń óleńderin tap
a/ «Túrkistan», «Qazaq tili» á/ «Kel balalar, oqylyq!», «Jaz» b/ «Qys», «Óleń – sózdiń patshasy»
7. Maǵjannyń poemalaryn tap
a/ «Masǵut», «Eskendir» á/ Qorqyt», «Batyr Baıan» b/ «Qulager», «Kókshetaý»
8. «Qazaq poezıasynyń atasy Abaıdy súıemin, budan soń Maǵjandy súıemin. Maǵjan – mádenıeti zor aqyn» degen kim?
a/ Muhtar Áýezov á/ Ahmet Baıtursynov b/ Júsipbek Aımaýytov
Interaktıvtik taqtada óleń shýmaqtary beriledi.
Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi jazyp, olar qandaı kórkemdeýish tásilge jatatyny tabady. /q2/
.........................., aıbatyma kim shydar?
.........................., maǵan qarsy kim turar?
Kókte -............., jerde -.................. gýlegen,
Jer erkesi – jeldiń jónin kim surar?
Kókte -...................., kópke nurym shashamyn,
Kóńilge alsam, qazir ǵaryshqa asamyn.
Sheti, túbi joq.................. qarakók,
Erigemin – tolqyp, shalqyp, tasamyn.
....................... men, kelme jaqyn, - janarsyń,
....................... men, shańyma ermeı qalarsyń.
Kúl bolsyn kók, jemirilsin jer, ýaıym joq,
Kóz qyrymen kúlip qana qararmyn.
3 shýmaq óleń tolyq oqylǵan kezde mozaıka qurastyrady, mozaıkanyń artynda boztorǵaıdyń sýreti shyǵady.
Oı qozǵaý
STOÚ: Klaster ádisi
«Boztorǵaı» degen sóz senderdiń oılaryńda qandaı assosasıa týdyrady?
Maǵynany taný
BBJÁT: zertteýshilik áńgime
- Mysal óleń degen ne?
- Qandaı mysal óleńderdi bilesińder?
1 oqýshy «Boztorǵaı» óleńin mánerlep oqıdy
Boztorǵaı zorlyq kórip turymtaıdan,
Taıanysh taba almapty qyrdan, oıdan.
Bolypty muńyn shaqpaq, zaryn aıtpaq,
Qyrǵıdy jolyqtyryp kórse qaıdan.
Aǵyp júr oqtaı zyrlap, kórmeı damyl,
Shybyndan janyn surap bir qudaıdan.
Tilegi, kózdiń jasy qabyl bolyp,
Aqyry - aq tapty izdep bir toǵaıdan,
Tomarda, kelse, qyrǵı buǵyp otyr,
Jemsaýy yńq - yńq etip shyǵyp otyr.
Túri bar bir nárseni ańdyǵandaı,
Ornynda qozǵalmastan nyǵyp otyr.
Keldi de, sálem berdi tóresine,
Az - aq tur shyqpaı jany denesinde.
Shaqty kep turymtaıdyń minezderin:
«Eı, taqsyr, beıbaǵyńdy kóresiń be?»
Qyrǵı sál torǵaı sózi biter - bitpes,
«Sabyr qyl! – dedi, – toqta esh nárse etpes»,
Qazirde qol bos emes, jumys qatty,
Az kútseń janyń shyqpas, kúniń ótpes».
Degen soń, torǵaı ketti, amal bar ma?
Turýǵa sóz qaıtaryp zaman bar ma?
Qaljyrap, qajyp, júdep qaıtty sorly,
Birde ushyp, birde qonyp tomarlarǵa.
Bir jerge demalýǵa bógeledi,
Taǵy ushyp ol ornynan jóneledi,
Túbinde bir tomardyń buǵyp jatqan
Bir kezde kózi shaldy bódeneni.
Bódene qyldy ıshara: «Munda kel», – dep,
«Aǵańnyń mynaý jatqan jáıin kór», – dep,
«Meni ańdyp bir jaý qyrǵı otyr edi,
Bildiń be, ketti me eken habar ber», – dep.
«Jep qoıdy ustap alyp joldasymdy,
Sonan soń bildim men de ońbasymdy.
Bilmeımin, áli kúnim ekitalaı,
Ketip em qashyp, qorǵap óz basymdy».
Muny estip ishin tartty torǵaı paqyr:
«Eshkimge opa bermes mynaý kápir.
Mynadaı bolmas, sirá, istiń sáti
Aıtaıyn qarshyǵany tapsam aqyr».
Dep oılap, izdep ketti qarshyǵany,
Muń shaǵyp, ishki sherin arshyǵaly.
Kóldegi kóp úırektiń arasynan
Shýlaǵan qarshyǵalap zar shyǵady.
Tyńdasa, bul daýysty jaqyn kelip,
Ár jerde bir shúregeı jatyr ólip.
«Bulardyń bárin qyrǵan bir qarshyǵa,
Men máńgi1 kelip júrgen buǵan senip».
Dedi de, bir túkirip ushty aspanǵa,
«Qaıtkende aıla tabam shybyn janǵa?
Bulardyń bárinen de bekzat edi,
Baraıyn, – dep oılady, – lashyn hanǵa».
Kóp izdep neshe túrli beınet kórip,
Ony da bir mezgilde tapty kelip,
Túbinde bir terektiń bekzadasy
Jep otyr qazdyń etin kókirek kerip.
«Janym - aý, mynaý bizdiń tóremiz be?!
Shynymen aqtyq kórmeı ólemiz be?
Kemtarǵa bular qaıtyp kek ápermek?
Qudiret kón degen soń, kónemiz de».
Daǵdardy osyny aıtyp torǵaı sorly,
Jerine baram degen baryp boldy.
Búrkitke – qus patshasy jolyǵýǵa,
Kezipti jer - jıhandy ońdy - soldy.
Tapqanyn búrkitti izdep, tappaǵanyn,
Shaqqanyn, ishki muńyn, shaqpaǵanyn.
Bilmeımin, áli kúnge estigem joq,
Jatqanyn jany tynysh, jatpaǵanyn
BBJÁT: dıalogtik ádis
- Mysaldan ne uqtyńdar? Qysqasha mazmuny?
- Avtor osy mysal arqyly qandaı túıindi oı aıtpaq boldy?
Oqýshylar óleńniń qysqasha mazmunyn baıandaıdy, avtordyń túıindi oıyn anyqtaıdy.
STOÚ: Kýbızm ádisi (TI kestesi, Venn dıagramsy)
Oqýshylardy 4 - den 6 topqa toptastyrady. Kýbıkti laqtyra otyryp, ár qyryndaǵy tapsyrmalardy úlestirip, oryndalý jolyn nusqaıdy.
Zertte – S. Dónentaev ómiri, shyǵarmashylyǵyn zertte, óleńdi kompozısıalyq qurylysyna talda
Sýrette – Boztorǵaı qusyn sýrette
Qoldan – «Fıshboýn» ádisi. Problemany anyqta, qorytyndy shyǵar
Dálelde – Keıipkerlerge minezdeme
Qarsy shyq – Boztorǵaı ádildik tabady ma
Salystyr – A. Baıtursynuly «Ógiz ben baqa» - S. Dónentaev «Boztorǵaı»
Oı tolǵanys
STOÚ: RAFT strategıasy
R - boztorǵaı
A - jyrtqysh qustar
F - úndeý
T - Ádildik – izgiliktiń irgetasy, este saqta!
Baǵalaý
Tabys ólshemderi boıynsha top basshylary baǵalaıdy
Úı tapsyrmasy
DBJ: deńgeılik tapsyrmalar; STOÚ: jýan - jińishke suraqtar, esee
A – mysaldy oqý
V – mysal jelisi boıynsha 5 jýan, 5 jińishke suraq daıyndaý
S – «Ádil bolý – sanalynyń isi» nemese «Ádildik týraly az - kem oı...» taqyrybynda esse jazý (esse jazýda qaralatyn suraqtardy usyný:
- Ádildik degendi qalaı túsinesiń?
- Árdaıym ádildik tanyta alasyń ba? Qınallǵan dosyńa kómek qolyńdy soza alasyń ba?
- Ádiletsizdikke tap bolyp kórdiń be?
Ádiletsizdikke tap bolsań ne ister ediń? Kimnen kómek surar ediń?
You Might Also Like
