Sálem túzelmeı, álem túzelmeıdi
Qyzylorda obylysy, Shıeli aýdany,
№156 N.Bekejanov atyndaǵy qazaq orta mektebiniń
áýez páni muǵalimi Sardarbekova Quralaı Qydyrbaıqyzy
Taqyryby: «Sálem túzelmeı, álem túzelmeıdi»
Maqsaty:
1) Sálemdesýdiń túrleri, qalaı sálem kerektigin úıretý. Sálemdesýdiń bala tárbıesindegi alatyn ornyn anyqtaý.
2) Sálemdesýde daýys yrǵaǵy, júris - turysty retteýge
daǵdylandyrý;
3) Sálemdesý mádenıetine, izettilikke, úlkendi
syılaýǵa tárbıeleý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz,
Kishige de siz,
Sálem berdik sizderge
Qurmetpenen biz.
Sálemdesýdiń túrlerin atańdar?
«Eskirmeıtin esti sóz» maqal - mátel
1. Sálem – sózdiń anasy.
2. Ádeptilik belgisi -
Iilip sálem bergeni.
3. Adam sóıleskenshe,
Jylqy kisineskenshe.
4. Sálemdesýdiń basty sharty - jyly shyraı.
5. Sálem berý - ómirlik mindet.
6.«Ádepti bala arly bala,
ádepsiz bala sorly bala»
Maǵynany taný. (Maqaldyń mánin ashý).
İ – Sálem berý de paryz,
Sálem alý da paryz.
1. Adamshylyq amandasýdan bastalady. Kezdesken adammen tike
qarap, kúlimdep amandasý paryzymyz.
2. Úlken adamǵa sálem berý - kishiniń mindeti.
Sálem berý - ınabattylyq, ımandylyq, kórgendilik,
mádenıettilik belgisi. Úlken adamdarmen amandasqanda, ol kisi
sálemimdi almasa oılanyp qalamyn. Biraq men óz mindetimdi
oryndaımyn.
İİ - Ádepti eldiń balasy
Alystan sálem beredi.
1. Halqymyzda aq saqaldy atany, aq jaýlyqty anany, jalpy úlkendi syılap, aldynan qıa ótpeı sálem berý - ata dástúrimiz.
Bul - ádeptilik belgisi.
2. Ádepti bala úlkendermen, joldastarymen amandasyp júredi.
Qalaǵa barsa nemese aýylǵa kelse týys - týǵanǵa, úlken ata - ájelerge baryp turyp amandasý kerek.
«Ádeppen sóılep ádetten» atty kórinister
Sálem berýdegi ádeptilik jáne ádepsizdik.
Sálem berýdegi ádeptilik.
1.«Assalaýmaǵaleıkým» nemese «Sálemetsiz be?» dep, bir mindetten qutylǵandaı sálem berý kóńilge qaıaý túsiredi. Sálemdesýdiń ádep retinde basty sharty - jyly shyraı.
2. Sálem berýshi men sálem alýshynyń qas – qabaq, bet - júz qubylysy, daýsy mańyzdy qyzymet atqaroady.
3. Jyly júzben, áýezdi únmen sálemdesý kerek.
Sálem berýdegi ádepsizdik.
1. Barq etip, estiler estimes etip mińgirlep, ernin jybyrlata sala sálemdesýdiń sálemdesýge úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy.
2. Bireýmen amandasqanda kóziń, kóńiliń basqa jaqta turýy - ádepsizdik.
3. Qol berisip amandasqanda qoldy qatty qysý, shapalaqty shart etkizý, nemquraıly saý saǵynyń ushyn berip amandasý - ádepsizdik.
4. Top adamnyń ishinen ataqty – abroıly degen 1 - 2 - eýin nemese tanıtyn adamdarǵa ǵana amandasý sálem berilgen adamdardyń ózin de, sálem bermegender úshin ashyqtan – ashyq qorlaý.
Maqal - máteldiń jalǵasyn tabý
1. Úlkendi sen syılasań,
Kishi seni syılaıdy
2. Ádepti eldiń balasy
Alystan sálem beredi
3. Alystan alty jasar bala kelse,
Alpys jasar qarıa sálem berer
4. Bir kún tuzyn tatsań
Qyryq kún sálem ber.
5. Bilekti birdi jyǵady,
Bilimdi myńdy jyǵady.
Sıqyrly sózder.
1. Jaras avtobýsta otyr edi. Bir aıaldamada sábı kótergen áıel adam kirdi. Jaras ornynan turyp, áıelge birdeńe aıtyp edi, áıel de oǵan qýanyp jaýap qatty.
Suraq: Jaras ne aıtty? Áıel nege qýandy?
Kelińiz otyryńyz.
2. Gúljan dálizde bireýmen baıqamaı soqtyǵysyp qaldy. Álgi adam ashýlandy. Gúljan bir sóz aıtyp edi, álgi adam jadyrap qoıa berdi.
Suraq: Gúljan ne aıtty? Álgi adamnyń ashýy qalaı basyldy?
Keshirińiz baıqamaı qaldym.
3. Kóshe boıymen taıaqqa súıengen bir qart kele jatyr. Ol ábden qartaıǵandyqtan búkireıip ketken. Bir bala oǵan qarsy kezdesti. Álgi
bala qartqa jaqyndaǵanda birdeme aıtty. Qart oǵan alǵys bildirdi.
Suraq: Bala ne dedi? Qart oǵan ne dedi?
Assalaýmaǵaleıkým men sizge kómekteseıin.
Sabaqty qortyndylaý.
№156 N.Bekejanov atyndaǵy qazaq orta mektebiniń
áýez páni muǵalimi Sardarbekova Quralaı Qydyrbaıqyzy
Taqyryby: «Sálem túzelmeı, álem túzelmeıdi»
Maqsaty:
1) Sálemdesýdiń túrleri, qalaı sálem kerektigin úıretý. Sálemdesýdiń bala tárbıesindegi alatyn ornyn anyqtaý.
2) Sálemdesýde daýys yrǵaǵy, júris - turysty retteýge
daǵdylandyrý;
3) Sálemdesý mádenıetine, izettilikke, úlkendi
syılaýǵa tárbıeleý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz,
Kishige de siz,
Sálem berdik sizderge
Qurmetpenen biz.
Sálemdesýdiń túrlerin atańdar?
«Eskirmeıtin esti sóz» maqal - mátel
1. Sálem – sózdiń anasy.
2. Ádeptilik belgisi -
Iilip sálem bergeni.
3. Adam sóıleskenshe,
Jylqy kisineskenshe.
4. Sálemdesýdiń basty sharty - jyly shyraı.
5. Sálem berý - ómirlik mindet.
6.«Ádepti bala arly bala,
ádepsiz bala sorly bala»
Maǵynany taný. (Maqaldyń mánin ashý).
İ – Sálem berý de paryz,
Sálem alý da paryz.
1. Adamshylyq amandasýdan bastalady. Kezdesken adammen tike
qarap, kúlimdep amandasý paryzymyz.
2. Úlken adamǵa sálem berý - kishiniń mindeti.
Sálem berý - ınabattylyq, ımandylyq, kórgendilik,
mádenıettilik belgisi. Úlken adamdarmen amandasqanda, ol kisi
sálemimdi almasa oılanyp qalamyn. Biraq men óz mindetimdi
oryndaımyn.
İİ - Ádepti eldiń balasy
Alystan sálem beredi.
1. Halqymyzda aq saqaldy atany, aq jaýlyqty anany, jalpy úlkendi syılap, aldynan qıa ótpeı sálem berý - ata dástúrimiz.
Bul - ádeptilik belgisi.
2. Ádepti bala úlkendermen, joldastarymen amandasyp júredi.
Qalaǵa barsa nemese aýylǵa kelse týys - týǵanǵa, úlken ata - ájelerge baryp turyp amandasý kerek.
«Ádeppen sóılep ádetten» atty kórinister
Sálem berýdegi ádeptilik jáne ádepsizdik.
Sálem berýdegi ádeptilik.
1.«Assalaýmaǵaleıkým» nemese «Sálemetsiz be?» dep, bir mindetten qutylǵandaı sálem berý kóńilge qaıaý túsiredi. Sálemdesýdiń ádep retinde basty sharty - jyly shyraı.
2. Sálem berýshi men sálem alýshynyń qas – qabaq, bet - júz qubylysy, daýsy mańyzdy qyzymet atqaroady.
3. Jyly júzben, áýezdi únmen sálemdesý kerek.
Sálem berýdegi ádepsizdik.
1. Barq etip, estiler estimes etip mińgirlep, ernin jybyrlata sala sálemdesýdiń sálemdesýge úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy.
2. Bireýmen amandasqanda kóziń, kóńiliń basqa jaqta turýy - ádepsizdik.
3. Qol berisip amandasqanda qoldy qatty qysý, shapalaqty shart etkizý, nemquraıly saý saǵynyń ushyn berip amandasý - ádepsizdik.
4. Top adamnyń ishinen ataqty – abroıly degen 1 - 2 - eýin nemese tanıtyn adamdarǵa ǵana amandasý sálem berilgen adamdardyń ózin de, sálem bermegender úshin ashyqtan – ashyq qorlaý.
Maqal - máteldiń jalǵasyn tabý
1. Úlkendi sen syılasań,
Kishi seni syılaıdy
2. Ádepti eldiń balasy
Alystan sálem beredi
3. Alystan alty jasar bala kelse,
Alpys jasar qarıa sálem berer
4. Bir kún tuzyn tatsań
Qyryq kún sálem ber.
5. Bilekti birdi jyǵady,
Bilimdi myńdy jyǵady.
Sıqyrly sózder.
1. Jaras avtobýsta otyr edi. Bir aıaldamada sábı kótergen áıel adam kirdi. Jaras ornynan turyp, áıelge birdeńe aıtyp edi, áıel de oǵan qýanyp jaýap qatty.
Suraq: Jaras ne aıtty? Áıel nege qýandy?
Kelińiz otyryńyz.
2. Gúljan dálizde bireýmen baıqamaı soqtyǵysyp qaldy. Álgi adam ashýlandy. Gúljan bir sóz aıtyp edi, álgi adam jadyrap qoıa berdi.
Suraq: Gúljan ne aıtty? Álgi adamnyń ashýy qalaı basyldy?
Keshirińiz baıqamaı qaldym.
3. Kóshe boıymen taıaqqa súıengen bir qart kele jatyr. Ol ábden qartaıǵandyqtan búkireıip ketken. Bir bala oǵan qarsy kezdesti. Álgi
bala qartqa jaqyndaǵanda birdeme aıtty. Qart oǵan alǵys bildirdi.
Suraq: Bala ne dedi? Qart oǵan ne dedi?
Assalaýmaǵaleıkým men sizge kómekteseıin.
Sabaqty qortyndylaý.
You Might Also Like
