InfoHub Logo

Qazaq tili
Taqyryby: Zattyń synyn bildiretin sózder (slaıdymen)
Maqsaty: Oqýshylardyń ótken synypta alǵan bilimderin jınaqtaý, bekitý jáne qorytý. Shyǵarmashylyq qabiletterin damytý. Saýattylyqqa tárbıeleý. Oılaý qabiletterin damytý.
Túri: qaıtalaý
Ádisi: toptastyrý, oıyn, sózjumbaq.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýretter
Kútiletin nátıjesi: Oqýshylardyń bilimi eske túsip, tereńdeıdi. Óz betimen jumystanýǵa úırenedi.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý
A) Amandasý, túgendeý, tekserý
Á) Psıhologıalyq daıyndyq
Amansyń ba, kún!
Amansyń ba, dos!
Amansyń ba, sheńber ánge qos!
Amansyń ba, ǵasyr!
Amansyń ba, álem!
Barshaǵa amandyq sálem!
2. Negizgi bólim
Qyzyǵýshylyǵyn oıatý
Oıyn: «Báıge»
1. Zattyń atyn bildiretin sózderge qandaı suraq qoıamyz?
2. Zattyń qımylyn bildiretin sózderge qandaı suraq qoıamyz?
3. Sóılemniń sońynan ne qoıylady?
4. Qazaq tilinde qansha árip bar?
5. Qazaq tilinde qansha dybys bar?
6. Ne istedi? degen suraqqa jaýap beretin sózder aıt.
Sýretpen jumys
Sýrettegi ne?
Gúl
Ol týraly ne aıtasyńdar? Ol qandaı gúl?
Toptastyrý
GÚL
↓
Ádemi, úlken
jupar ıisti
túsi qyzyl
japyraǵy jasyl

Sender birneshe sóz aıttyńdar. Olar qandaı sózder?
Zattyń synyn bildiretin sózder. Olarǵa qandaı? degen suraq qoıamyz.
Muǵalim taqtaǵa «gúl» sózin jazady. Bul – sóz.
Sózder maǵynasyna baılanysty birneshe toptarǵa bólinedi.
Sóz
↓
Zattyń atyn bildiretin sóz
Zattyń qımylyn bildiretin sóz
Zattyń sanyn bildiretin sóz
Zattyń synyn bildiretin sóz

Kórkem jazý
Qolǵa qalam alaıyq,
Salaqtyqtan qashaıyq.
R árpin biz durystap,
Ádemilep jazaıyq.
R – daýyssyz úndi dybys
/r /r / r /r /r /r /r /r
Rıza ret raqym tor
Oqýlyqpen jumys
1 - jattyǵý. Oqyp, taldaý.(aýyzsha)
- Ne týraly aıtyp turǵanyn qaı baǵan arqyly anyqtaýǵa bolady? Ony anyqtaýǵa qandaı sózder kómektesti? Ol qandaı suraqqa jaýap beredi?
- Qandaı suraǵyna jaýap beredi.
2 - jattyǵý. (aýyzsha)
Qandaı? Aq, kók, jasyl, qyzyl, sary, qara, kógildir, kókshil.
Bul tústermen taǵy nelerdi beıneleýge bolady?
Dáptermen jumys
3 - jattyǵý. Jupar ıis, sur torǵaı, kók shymshyq, kóńildi toǵaı.
Sergitý sáti
Oıyn: qarsy maǵynasy boıynsha qarama - qarsy sóz jaz.
Keń -
Ystyq -
Bıik -
Jaryq -
4 - jattyǵý.
Qalyń
Jıren
Qońyr
Qyzyl
Tátti
Qyshqyl
(aıý, qanat, aıran, at, kıim, alma)

Oıyn: «Ol ne?»
Eń jasqanshaq ań – qoıan. Ol kishkentaı sybdyrdyń ózinen qashýǵa daıyn turady. Qoıan qarańǵy túsken soń ǵana syrtqa shyǵady. Kúndiz ózine jaıly jerde tyǵylyp jatady. Qoıandy ańshy da, jyrtqysh janýarlar da aýlaıdy.
Oı toǵanys
Terme dıktant
Kúz, keń, meıirimdi, qońyr, bala, dámdi, ydys, tas.
Oıyn: «Jalǵasyn tap»
Maqal
Jaqsy sózge jan semiredi,
Jaman sózden jan qorqady.
Ádepti bala arly bala,
Ádepsiz bala sorly bala.
Jamandyq paıda etpeıdi
Jaqsylyq zaıa ketpeıdi.
Maqaldan zattyń synyn bildiretin sózdi tap.
Maqaldy qalaı túsinesiń?

Oqýshy → ádepti, úlgili, tártipti, taza, ónerli, uqypty.

Búgingi sabaqta qandaı sózderdi eske túsirdik?
Zattyń synyn bildiretin sózder.
Sonymen zattyń synyn bildiretin ózderge qandaı suraq qoıamyz?
Qandaı?
Sabaǵymyz aıaqtaldy. Saý bolyńyzdar!