Salt - dástúrim – taýsylmaıtyn baılyǵym
Taqyryby: Salt - dástúrim – taýsylmaıtyn baılyǵym.
Maqsaty: oqýshylarǵa qazaq halqynyń salt - dástúrleri men ádet-ǵurpynyń tárbıelik mánin uǵyndyrý, balanyń boıyna adamgershilik qasıetterin qalyptastyrý, halyq ónegesin úıretý.
Kórnekiligi: sýretter, ulaǵatty sózder jazylǵan plakattar, ulttyq buıym kórmeleri.
Barysy:
1 - júrgizýshi:
Ata saltym – asyl muram, ardaǵym,
Babalardyń jalǵastyrar armanyn.
San ǵasyrda qalpyn buzbas qadirim,
Ótkenimdi búginmenen jalǵadym.
2 - júrgizýshi:
Qazaǵymnyń salt - dástúri jańǵyrǵan,
Tálimdi oı synaǵy, tárbıe kózi qaldyrǵan.
Salt - dástúrdi ardaqtaıyq, aǵaıyn.
Qazaq atty úlken, kishi, baldyrǵan.
Jınalyppyz sátti kúni bárimiz de,
Úlken, kishi, jasymyz, kárimiz de.
Tórletińiz, qadirmendi qonaqtar,
Gúl - gúl jaınap myna bizdiń tórimizge.
Ónerli halyq - ómirsheń halyq, qazaqtyń ádet ǵurpyna baǵyttalǵan «Salt - dástúr – asyl qazyna» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Án: «Qazaqtyń salt - dástúrleri»
1 - júrgizýshi. Tárbıe saǵatymyzdy bastamas buryn salt - dástúrler týraly qysqasha málimet berip ótsek.
Qazaq halqynyń salt - dástúrleri:
Otaý kóterý dástúri
Otbasy, turmys dástúri
Eńbek dástúri
Tárbıe dástúri
Naýryz dástúri
Qaza ǵurpy
Islam taǵylymy
1 - oqýshy: Tárbıe dástúri.
Ár ulttyń, halyqtyń, dini men senimine, turmys tirshiligine, ulttyq qurylym ereksheligine sáıkes ǵasyrlar boıy jınaqtalyp, ómirdiń ózi týǵyzǵan ǵuryptar tuǵyrynyń negizgi salt retinde qalyptasqan. Shildehana (salt)- jańa týǵan náresteniń qurmetine jasalatyn oıyn - saýyq, toı. Kindikkeser (salt). Náreste týǵan sátte onyń kindigin kesetin áıelder (kindik sheshesi) daıyn turady. Kindik kesý – mártebeli, abyroıly is. Besikke salý (salt)- jańa týǵan balany besikke salý. Besik - qasıetti, kıeli qutty múlik, sábıdiń altyn uıasy bolyp esepteledi. Qyrqynan shyǵarý (salt). Balanyń týǵanyna qyryq kún tolǵan soń ony ydysqa qyryq qasyq sý quıyp shomyldyrady. Ol sábıdiń jan – júıesiniń qalyptasyp deni saý bolyp ósýine degen aq tilekten shyqqan. Tusaý keser (salt)- sábı qaz turǵannan keıin tez júrip ketsin degen tilekpen jasalatyn ǵuryp. Qazaqtyń ómir salty, óren salty t. b. qoldaný men dáripteýdi ǵuryp deımiz.
2 - oqýshy:
Qazaq halqynda qalyptasqan ǵuryptar At qoıý (ǵuryp). Qazaq halqy jańa týǵan sábıge jaqsy esimder men áıgili adamdardyń atyn qoıǵan. Sonymen birge bala esimin bedeldi kisilerge qoıǵyzyp batasyn alǵan. Aıdar (ǵuryp). Balalardyń tóbe shashyn uzartyp ósirip qoady. Bul ǵuryp er balaǵa jasalady. Sábılerge shash ornyna kekil, tulym da qoıylady. Kekil (ǵuryp). Jas balardyń shashyn ustaramen alyp tastaıdy da, mańdaıyna bir shókim shash qaldyryp, onyń jıegin tegistep qıyp qoıady.
3 - oqýshy:
Dástúr - halyqtyń atadan balaǵa kóship, jalǵasyp jáne damyp otyratyn tarıhı áleýmettik, mádenı - turmystyq, kásiptik, salt - sana, ádet - ǵuryp, minez - qulyq, tálim - tárbıe jáne rýhanı is - áreketter kórinisi.
Bazarlyq (dástúr)- alys saparǵa shyqqan adamdardyń jaqyndaryna ákelgen syılyǵy.
Baıǵazy (dástúr)- balalardyń, jastardyń jańa kıimi, zaty úshin beriletin aqshalaı, zattaı syı.
Tilashar (dástúr)- balasy jeti jasqa tolǵan soń balaǵa jańa kıim kıgizip, oqý - jabdyqtaryn daıyndap, shaǵyn toı ótkizedi. Muny «Tilashar» toıy dep ataıdy.
Jeti ata (dástúr)- halqymyz keıingi urpaqqa jeti atasyn bilýdi mindettegen.
Asatý (dástúr)- et jelinip bolǵan soń tórde otyrǵan aqsaqal tabaqta qalǵan etti jas balalar men jigitterge asatady.
2 - júrgizýshi:
Shashý, shashý shashaıyq,
Aq sandyqty ashaıyq.
Bul mereke, bul toıda,
Keremet rásim jasaıyq.
Bala: Súıinshi, súıinshi, dúnıege sábı keldi.!
Ájeler: Oı aınalaıyn balam, bul qýanyshty habar ǵoı! Súıinshi suraý shyn qýanyshtyń belgisi. Qazaq súıinshiden neni aıaǵan, minekeı súıinshińdi ala ǵoı.
1 - júrgizýshi: Oı qandaı keremet, dúnıege bir qazaq keldi deseıshi!. Balaǵa qandaı at qoısaq bolady eken?
Qazaqtyń ǵuryptarynyń biri «At qoıý» rásimine kezek bereıik.
«Balaǵa at qoıý» rásimi jasalady.
2 - júrgizýshi: Endi dúnıege kelgen balany besikke salýǵa ájelerimiz de daıyn sıaqty. Qyzyqty úzbeı «Besikke salý» rásimine kezek bergen durys sıaqty, sen qalaı oılaısyń?
«Besikke salý» rásimi jasalady.
1 - júrgizýshi:
Halqymnyń qolóneri asa kórkem,
Qýanady, súısinedi ony kórgen.
Qazaq halqynyń turmys tirshiligine bir sát saıahat jasap qaıtsaq qaıtedi?!. Búgingi keshte uıymdastyrylǵan qolóner buıymdaryn qarashy, qandaı keremet! «Shesheden kórip ton pisher, ákeden kórip oq janar» demekshi bizdiń synyptyń qyzdary keste tigip, toqyma toqyp, kórpe qurap otyr, uldarymyz bolsa qamshy órip qyzý jumys ústinde. Bunyń ózi qazaqtyń turmysynyń tamasha kórinisi emes pe?! 2 - júrgizýshi; Aıtpaqshy biz atyn qoıǵan keshegi sábıimiz búginde júrýge talpynyp júrgen tárizdi. Búgin ájelerimiz sol sábıdiń tusaýyn kesedi deıdi.
«tusaý kesý»rásimi jasalady. Áje: Jolyń bolsyn deselik,
Jolyńa nur tóselik.
Jarylqasyn aldyńnan,
Tusaýdy keseıik,
Kúrmeýińdi shesheıik.
(Sábıdiń tusaýyn ala jippen kesedi.)
1 - júrgizýshi: Bataly qul arymas,
Batasyz qul jarymas.
Batamenen jer kógeredi.
Balamyzǵa atalarymyz batasyn bersin....
2 - júrgizýshi: Qarashy, ana jaqta da qazaq jastary ýaqyttaryn qyzyqty ótkizip jatqan tárizdi. Sol jaqqa baryp qaıtsaq qaıtedi...
Qyzdar bul oınap jatqan oıyndaryń qandaı oıyn, qalaı atalady?
(Qyzdar «Bes tas» oıynyn túsindirip beredi.)
1 - júrgizýshi: Jigitterimiz de qyzý oıynǵa kirisken tárizdi, al jigitter qandaı oıyn oınap jatsyńdar?
(Uldar «Asyq» oıynyn túsindiredi.)
2 - júrgizýshi: Búgingi keshimiz qyzyqty ótýi úshin kelesi kezekti tanymdyq oıynǵa bereıik. Myna qorjynda asyqtar salynǵan. Ol asyqtardyń betinde san jazylǵan. Qorjynnan kez - kelgen bir asyqty alasyńdar. Shyqqan sol sanǵa baılanysty suraq qoıamyz, kim kóp jaýap beredi eken.?
«10» sany
- On ata shejiresin taratyp berińiz.(áke, bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene, týajat, jegjat, juraǵat, jumaǵat)
«3» sany
- Úsh maqsatty ata.(jol maqsaty - jetý, daý maqsaty - bitý, saýda maqsaty - utý)
- Úsh arsyz (uıqy arsyz, kúlki arsyz, tamaq arsyz)
- Úsh alys (kári men jas, jaqsy men jaman, alys pen jaqyn)
- Úsh bıdi atańyz (Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı)
- Úsh júzdi atańdar (Uly júz, Orta júz, Kishi júz)
- Úsh daýsyz (minez, kárilik, ajal)
- Jigittiń úsh jaqyn jurtyn ata.(aǵaıyn jurt, naǵashy jurt, qaıyn jurt)
- Úsh arys (Sáken, İlıas, Beıimbet)
- Úsh saýap (shólge qudyq qazǵan, ózenge kópir salǵan, jolǵa aǵash ekken)
Úsh baılyq (densaýlyq, aq jaýlyq, on saýlyq)
- Úsh tátti (jan tátti, mal tátti, jar tátti)
«4» sany
- Tórt qonaq túrin atańdar (arnaıy qonaq, qudaıy qonaq, qydyrma qonaq, qylǵyma qonaq)
- Tórt túliktiń pirin atańyz (túıe piri - Oısyl qara, jylqy piri - Qambar ata, sıyr piri - Zeńgi baba, qoı piri - Shopan ata, eshki piri - Shekshek ata)
- Tórt qymbat ne? (Altyn uıań Otan qymbat,
Qut - bereke atań qymbat.
Meıirimińdi anań qymbat,
Bárinen de uıat penen ar qymbat)
«5» sany
- Bes dushpan (ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq)
- Bes asyl (talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym)
- Bes baılyq (Áýelgi baılyq - densaýlyq.
Ekinshi baılyq - erkindik.
Úshinshi baılyq - til baılyq.
Tórtinshi baılyq - qaırat - kúsh, aq jaýlyq.
Besinshi baılyq - balańyz.)
- Bes qarýǵa neler jatady?(myltyq, sadaq, naıza, qylysh, aıbalta)
- Bes jaqyn kimder? (Tatý bolsa - aǵaıyn jaqyn,
Aqylshy bolsa apaıyń jaqyn.
Baýyrmal bolsa - iniń jaqyn,
Inabatty bolsa - keliniń jaqyn.
Aldyńa tartqan adal asyn,
Qımas jaqyn – qaryndasyń.)
«6» sany
- Alty alash degen kimder?
(Alash hannyń balalary: Qazaq, Qaraqalpaq, Qyrǵyz, Ózbek, Túrkimen, Jaıylhan)
- Alty qıyndy atańdar.(Aradan shyqqan jaý qıyn,
Taýsylmaıtyn daý qıyn,
Shanyshqylaǵan sóz qıyn.
Jazylmaǵan dert qıyn.
İske aspaǵan sert qıyn,
Aqylyńnan adasyp,
Óziń túsken órt qıyn
Ne isterińdi bile almaı,
Ashıdy sonda bas mıyń)
«7» sany
- Jeti jut.(qurǵaqshylyq, mal jutaý, oba,(indet), órt, soǵys, jer silkiný, sel (tasqyn)
- Jeti kúndi atańdar (Búgin - dúısenbi.
Erteń - seısenbi.
Búrsigúni - sársenbi.
Arǵy kúni beısenbi
Qasıetti kún juma
Sońǵy kúni - senbi
Azyna - jeksenbi.)
- Jeti qazynany atańyz.(er jigit, sulý áıel, ilim - bilim, júırik at, qumaı tazy, qyran búrkit, beren myltyq)
Jeti atany taratyńyz?
(áke, bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene, týajat.)
- Jeti jetimge neler jatady?
(Tyńdaýsyz qalǵan sóz jetim,
Qıýsiz qalǵan bóz jetim.
Iesiz qalǵan jer jetim.
Basshysy joq el jetim.
Aqqý - qazsyz kól jetim.
Elinen aıyrylǵan er jetim.
Zamandasy qalmasa,
Bárinen de sol jetim.)
1 - júrgizýshi:
Ata - dástúr abyroı kótergende,
O, bul sózder súıekten óter demde.!
Toqtalamyz endi biz, al halaıyq,
Qanatty sóz, maqal men mátelderge.
«Sózdiń kórki - maqal» degen uǵym bar. Bizdiń oıynymyz qyza túsken tárizdi. Maqaldap sóıleý jarysyna da kezek bereıik. Qane, eki jaqtan jarysqa kim shyǵady? - Assalaýmaǵaleıkúm, qarsylasym. «Alystan alty jasar bala kelse, alpystaǵy shal sálem beredi» degen, sálem berýge keldim.
- Amansyń ba, dosym. «Qýys úıden qur shyqpa»degen, tizeńdi búgip dám aýyz tı.
- «Syılap bergen sý satyp alǵan baldan artyq»degendeı jaıǵassaq jaıǵasaıyq.
- «Syıǵa syı, syraǵa bal»demekshi ótkende ózderińe rıza bolyp qaıttyq qoı.
- «Az da biter, kóp te biter, tatýlyqqa ne jeter»demekshi tatýlyq pen aýyzbirlikke ne jetsin!
- «Tórteý túgel bolsa alar, altaý ala bolsa aldyrar»degen ǵoı, o ne degenińiz?
-«Birlik túbi - tirlik»degen ǵoı babalarymyz, birlik bolsyn.
-«Bıik tóbege shyqsań, kóziń ashylady, jaqsymen sóılesseń, kóńiliń ashylady»degendeı kóńilimiz marqaıyp qaldy ǵoı.
-«Áńgime áńgime degizer, áńgime buzaý emizer»demekshi qoı qaıtaıyn, mal keletin ýaqyt boldy.
-«taý taýǵa qosylmas, adamǵa adam qosylmas»degen, áli kezdesermiz, saý bol!
2 - Júrgizýshi:
Qarap otyrsaq qazaqtyń maqaldap sóılegen sóziniń ózi bir shuraıly, tárbıelik máni zor, astarly. Buǵan osy kórinisten - aq kóz jetkizgen bolarsyzdar.
1 - Júrgizýshi:
Qurmetti kórermen qonaqtar, sizderge de kóńil bólgen durys sıaqty. Qazaqta qonaqkáde degen bar. Olaı bolsa sergitý sátimizde sizderge qoıar tapsyrmamyz bar. Myna úzik - úzik sózderden maqal qurastyrý kerek.
1. Uıada ushqanda (Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń.)
2. Ata... bala...(Ata - báıterek, bala - japyraq.)
3. Er... ez...(Er bil óledi, ez myń óledi.)
4. Óle... bóle...(Óle jegenshe bóle je.)
5. Taıaq... sóz...(Taıaq etten ótedi, sóz súıekten ótedi)
6. Mal... jer...(Mal baqqandiki, jer jyrtqandiki.)
7. Tentektiń... tústen...(Tentektiń aqyly tústen keıin kiredi.)
8... súıindiredi,... kúıindiredi...(Jaqsy sóz súıindiredi, jaman sóz kúıindiredi.)
9. Mysyqqa..., tyshqanǵa...(Mysyqqa oıyn kerek, tyshqanǵa ólim kerek.)
10. Mektep..., bilim,(Mektep - keme, bilim - teńiz.)
2 - júrgizýshi:
Qurmetti oqýshylar, búgingi bizdiń sabaǵymyzdyń maqsaty - zaman ózgerse de ulttyq salt - dástúrimizdiń kónermeıtindigin eske salyp, ulttyq murany qaıta jańǵyrtý. Búgingi tárbıe saǵatymyzda ózderińiz kýá bolǵan dástúrlerdi kókeılerińizge toqyp, sanalaryńyzǵa sińirip alsańyzdar artyq bolmas.
«Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini bar»demekshi, saltyn súıgen árbir jas urpaq bolashaqta halqyn súıetin, eline adal qyzmet etetin, tiliniń, salt - dástúriniń janashyry bolatyndyǵyna senimdimin.
Elimizdiń jarqyn bolashaǵy sizderdiń qoldaryńyzda, qurmetti oqýshylar!
Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdany,
№185 qazaq orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Qaıyrqulov Almat
Maqsaty: oqýshylarǵa qazaq halqynyń salt - dástúrleri men ádet-ǵurpynyń tárbıelik mánin uǵyndyrý, balanyń boıyna adamgershilik qasıetterin qalyptastyrý, halyq ónegesin úıretý.
Kórnekiligi: sýretter, ulaǵatty sózder jazylǵan plakattar, ulttyq buıym kórmeleri.
Barysy:
1 - júrgizýshi:
Ata saltym – asyl muram, ardaǵym,
Babalardyń jalǵastyrar armanyn.
San ǵasyrda qalpyn buzbas qadirim,
Ótkenimdi búginmenen jalǵadym.
2 - júrgizýshi:
Qazaǵymnyń salt - dástúri jańǵyrǵan,
Tálimdi oı synaǵy, tárbıe kózi qaldyrǵan.
Salt - dástúrdi ardaqtaıyq, aǵaıyn.
Qazaq atty úlken, kishi, baldyrǵan.
Jınalyppyz sátti kúni bárimiz de,
Úlken, kishi, jasymyz, kárimiz de.
Tórletińiz, qadirmendi qonaqtar,
Gúl - gúl jaınap myna bizdiń tórimizge.
Ónerli halyq - ómirsheń halyq, qazaqtyń ádet ǵurpyna baǵyttalǵan «Salt - dástúr – asyl qazyna» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Án: «Qazaqtyń salt - dástúrleri»
1 - júrgizýshi. Tárbıe saǵatymyzdy bastamas buryn salt - dástúrler týraly qysqasha málimet berip ótsek.
Qazaq halqynyń salt - dástúrleri:
Otaý kóterý dástúri
Otbasy, turmys dástúri
Eńbek dástúri
Tárbıe dástúri
Naýryz dástúri
Qaza ǵurpy
Islam taǵylymy
1 - oqýshy: Tárbıe dástúri.
Ár ulttyń, halyqtyń, dini men senimine, turmys tirshiligine, ulttyq qurylym ereksheligine sáıkes ǵasyrlar boıy jınaqtalyp, ómirdiń ózi týǵyzǵan ǵuryptar tuǵyrynyń negizgi salt retinde qalyptasqan. Shildehana (salt)- jańa týǵan náresteniń qurmetine jasalatyn oıyn - saýyq, toı. Kindikkeser (salt). Náreste týǵan sátte onyń kindigin kesetin áıelder (kindik sheshesi) daıyn turady. Kindik kesý – mártebeli, abyroıly is. Besikke salý (salt)- jańa týǵan balany besikke salý. Besik - qasıetti, kıeli qutty múlik, sábıdiń altyn uıasy bolyp esepteledi. Qyrqynan shyǵarý (salt). Balanyń týǵanyna qyryq kún tolǵan soń ony ydysqa qyryq qasyq sý quıyp shomyldyrady. Ol sábıdiń jan – júıesiniń qalyptasyp deni saý bolyp ósýine degen aq tilekten shyqqan. Tusaý keser (salt)- sábı qaz turǵannan keıin tez júrip ketsin degen tilekpen jasalatyn ǵuryp. Qazaqtyń ómir salty, óren salty t. b. qoldaný men dáripteýdi ǵuryp deımiz.
2 - oqýshy:
Qazaq halqynda qalyptasqan ǵuryptar At qoıý (ǵuryp). Qazaq halqy jańa týǵan sábıge jaqsy esimder men áıgili adamdardyń atyn qoıǵan. Sonymen birge bala esimin bedeldi kisilerge qoıǵyzyp batasyn alǵan. Aıdar (ǵuryp). Balalardyń tóbe shashyn uzartyp ósirip qoady. Bul ǵuryp er balaǵa jasalady. Sábılerge shash ornyna kekil, tulym da qoıylady. Kekil (ǵuryp). Jas balardyń shashyn ustaramen alyp tastaıdy da, mańdaıyna bir shókim shash qaldyryp, onyń jıegin tegistep qıyp qoıady.
3 - oqýshy:
Dástúr - halyqtyń atadan balaǵa kóship, jalǵasyp jáne damyp otyratyn tarıhı áleýmettik, mádenı - turmystyq, kásiptik, salt - sana, ádet - ǵuryp, minez - qulyq, tálim - tárbıe jáne rýhanı is - áreketter kórinisi.
Bazarlyq (dástúr)- alys saparǵa shyqqan adamdardyń jaqyndaryna ákelgen syılyǵy.
Baıǵazy (dástúr)- balalardyń, jastardyń jańa kıimi, zaty úshin beriletin aqshalaı, zattaı syı.
Tilashar (dástúr)- balasy jeti jasqa tolǵan soń balaǵa jańa kıim kıgizip, oqý - jabdyqtaryn daıyndap, shaǵyn toı ótkizedi. Muny «Tilashar» toıy dep ataıdy.
Jeti ata (dástúr)- halqymyz keıingi urpaqqa jeti atasyn bilýdi mindettegen.
Asatý (dástúr)- et jelinip bolǵan soń tórde otyrǵan aqsaqal tabaqta qalǵan etti jas balalar men jigitterge asatady.
2 - júrgizýshi:
Shashý, shashý shashaıyq,
Aq sandyqty ashaıyq.
Bul mereke, bul toıda,
Keremet rásim jasaıyq.
Bala: Súıinshi, súıinshi, dúnıege sábı keldi.!
Ájeler: Oı aınalaıyn balam, bul qýanyshty habar ǵoı! Súıinshi suraý shyn qýanyshtyń belgisi. Qazaq súıinshiden neni aıaǵan, minekeı súıinshińdi ala ǵoı.
1 - júrgizýshi: Oı qandaı keremet, dúnıege bir qazaq keldi deseıshi!. Balaǵa qandaı at qoısaq bolady eken?
Qazaqtyń ǵuryptarynyń biri «At qoıý» rásimine kezek bereıik.
«Balaǵa at qoıý» rásimi jasalady.
2 - júrgizýshi: Endi dúnıege kelgen balany besikke salýǵa ájelerimiz de daıyn sıaqty. Qyzyqty úzbeı «Besikke salý» rásimine kezek bergen durys sıaqty, sen qalaı oılaısyń?
«Besikke salý» rásimi jasalady.
1 - júrgizýshi:
Halqymnyń qolóneri asa kórkem,
Qýanady, súısinedi ony kórgen.
Qazaq halqynyń turmys tirshiligine bir sát saıahat jasap qaıtsaq qaıtedi?!. Búgingi keshte uıymdastyrylǵan qolóner buıymdaryn qarashy, qandaı keremet! «Shesheden kórip ton pisher, ákeden kórip oq janar» demekshi bizdiń synyptyń qyzdary keste tigip, toqyma toqyp, kórpe qurap otyr, uldarymyz bolsa qamshy órip qyzý jumys ústinde. Bunyń ózi qazaqtyń turmysynyń tamasha kórinisi emes pe?! 2 - júrgizýshi; Aıtpaqshy biz atyn qoıǵan keshegi sábıimiz búginde júrýge talpynyp júrgen tárizdi. Búgin ájelerimiz sol sábıdiń tusaýyn kesedi deıdi.
«tusaý kesý»rásimi jasalady. Áje: Jolyń bolsyn deselik,
Jolyńa nur tóselik.
Jarylqasyn aldyńnan,
Tusaýdy keseıik,
Kúrmeýińdi shesheıik.
(Sábıdiń tusaýyn ala jippen kesedi.)
1 - júrgizýshi: Bataly qul arymas,
Batasyz qul jarymas.
Batamenen jer kógeredi.
Balamyzǵa atalarymyz batasyn bersin....
2 - júrgizýshi: Qarashy, ana jaqta da qazaq jastary ýaqyttaryn qyzyqty ótkizip jatqan tárizdi. Sol jaqqa baryp qaıtsaq qaıtedi...
Qyzdar bul oınap jatqan oıyndaryń qandaı oıyn, qalaı atalady?
(Qyzdar «Bes tas» oıynyn túsindirip beredi.)
1 - júrgizýshi: Jigitterimiz de qyzý oıynǵa kirisken tárizdi, al jigitter qandaı oıyn oınap jatsyńdar?
(Uldar «Asyq» oıynyn túsindiredi.)
2 - júrgizýshi: Búgingi keshimiz qyzyqty ótýi úshin kelesi kezekti tanymdyq oıynǵa bereıik. Myna qorjynda asyqtar salynǵan. Ol asyqtardyń betinde san jazylǵan. Qorjynnan kez - kelgen bir asyqty alasyńdar. Shyqqan sol sanǵa baılanysty suraq qoıamyz, kim kóp jaýap beredi eken.?
«10» sany
- On ata shejiresin taratyp berińiz.(áke, bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene, týajat, jegjat, juraǵat, jumaǵat)
«3» sany
- Úsh maqsatty ata.(jol maqsaty - jetý, daý maqsaty - bitý, saýda maqsaty - utý)
- Úsh arsyz (uıqy arsyz, kúlki arsyz, tamaq arsyz)
- Úsh alys (kári men jas, jaqsy men jaman, alys pen jaqyn)
- Úsh bıdi atańyz (Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı)
- Úsh júzdi atańdar (Uly júz, Orta júz, Kishi júz)
- Úsh daýsyz (minez, kárilik, ajal)
- Jigittiń úsh jaqyn jurtyn ata.(aǵaıyn jurt, naǵashy jurt, qaıyn jurt)
- Úsh arys (Sáken, İlıas, Beıimbet)
- Úsh saýap (shólge qudyq qazǵan, ózenge kópir salǵan, jolǵa aǵash ekken)
Úsh baılyq (densaýlyq, aq jaýlyq, on saýlyq)
- Úsh tátti (jan tátti, mal tátti, jar tátti)
«4» sany
- Tórt qonaq túrin atańdar (arnaıy qonaq, qudaıy qonaq, qydyrma qonaq, qylǵyma qonaq)
- Tórt túliktiń pirin atańyz (túıe piri - Oısyl qara, jylqy piri - Qambar ata, sıyr piri - Zeńgi baba, qoı piri - Shopan ata, eshki piri - Shekshek ata)
- Tórt qymbat ne? (Altyn uıań Otan qymbat,
Qut - bereke atań qymbat.
Meıirimińdi anań qymbat,
Bárinen de uıat penen ar qymbat)
«5» sany
- Bes dushpan (ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq)
- Bes asyl (talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym)
- Bes baılyq (Áýelgi baılyq - densaýlyq.
Ekinshi baılyq - erkindik.
Úshinshi baılyq - til baılyq.
Tórtinshi baılyq - qaırat - kúsh, aq jaýlyq.
Besinshi baılyq - balańyz.)
- Bes qarýǵa neler jatady?(myltyq, sadaq, naıza, qylysh, aıbalta)
- Bes jaqyn kimder? (Tatý bolsa - aǵaıyn jaqyn,
Aqylshy bolsa apaıyń jaqyn.
Baýyrmal bolsa - iniń jaqyn,
Inabatty bolsa - keliniń jaqyn.
Aldyńa tartqan adal asyn,
Qımas jaqyn – qaryndasyń.)
«6» sany
- Alty alash degen kimder?
(Alash hannyń balalary: Qazaq, Qaraqalpaq, Qyrǵyz, Ózbek, Túrkimen, Jaıylhan)
- Alty qıyndy atańdar.(Aradan shyqqan jaý qıyn,
Taýsylmaıtyn daý qıyn,
Shanyshqylaǵan sóz qıyn.
Jazylmaǵan dert qıyn.
İske aspaǵan sert qıyn,
Aqylyńnan adasyp,
Óziń túsken órt qıyn
Ne isterińdi bile almaı,
Ashıdy sonda bas mıyń)
«7» sany
- Jeti jut.(qurǵaqshylyq, mal jutaý, oba,(indet), órt, soǵys, jer silkiný, sel (tasqyn)
- Jeti kúndi atańdar (Búgin - dúısenbi.
Erteń - seısenbi.
Búrsigúni - sársenbi.
Arǵy kúni beısenbi
Qasıetti kún juma
Sońǵy kúni - senbi
Azyna - jeksenbi.)
- Jeti qazynany atańyz.(er jigit, sulý áıel, ilim - bilim, júırik at, qumaı tazy, qyran búrkit, beren myltyq)
Jeti atany taratyńyz?
(áke, bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene, týajat.)
- Jeti jetimge neler jatady?
(Tyńdaýsyz qalǵan sóz jetim,
Qıýsiz qalǵan bóz jetim.
Iesiz qalǵan jer jetim.
Basshysy joq el jetim.
Aqqý - qazsyz kól jetim.
Elinen aıyrylǵan er jetim.
Zamandasy qalmasa,
Bárinen de sol jetim.)
1 - júrgizýshi:
Ata - dástúr abyroı kótergende,
O, bul sózder súıekten óter demde.!
Toqtalamyz endi biz, al halaıyq,
Qanatty sóz, maqal men mátelderge.
«Sózdiń kórki - maqal» degen uǵym bar. Bizdiń oıynymyz qyza túsken tárizdi. Maqaldap sóıleý jarysyna da kezek bereıik. Qane, eki jaqtan jarysqa kim shyǵady? - Assalaýmaǵaleıkúm, qarsylasym. «Alystan alty jasar bala kelse, alpystaǵy shal sálem beredi» degen, sálem berýge keldim.
- Amansyń ba, dosym. «Qýys úıden qur shyqpa»degen, tizeńdi búgip dám aýyz tı.
- «Syılap bergen sý satyp alǵan baldan artyq»degendeı jaıǵassaq jaıǵasaıyq.
- «Syıǵa syı, syraǵa bal»demekshi ótkende ózderińe rıza bolyp qaıttyq qoı.
- «Az da biter, kóp te biter, tatýlyqqa ne jeter»demekshi tatýlyq pen aýyzbirlikke ne jetsin!
- «Tórteý túgel bolsa alar, altaý ala bolsa aldyrar»degen ǵoı, o ne degenińiz?
-«Birlik túbi - tirlik»degen ǵoı babalarymyz, birlik bolsyn.
-«Bıik tóbege shyqsań, kóziń ashylady, jaqsymen sóılesseń, kóńiliń ashylady»degendeı kóńilimiz marqaıyp qaldy ǵoı.
-«Áńgime áńgime degizer, áńgime buzaý emizer»demekshi qoı qaıtaıyn, mal keletin ýaqyt boldy.
-«taý taýǵa qosylmas, adamǵa adam qosylmas»degen, áli kezdesermiz, saý bol!
2 - Júrgizýshi:
Qarap otyrsaq qazaqtyń maqaldap sóılegen sóziniń ózi bir shuraıly, tárbıelik máni zor, astarly. Buǵan osy kórinisten - aq kóz jetkizgen bolarsyzdar.
1 - Júrgizýshi:
Qurmetti kórermen qonaqtar, sizderge de kóńil bólgen durys sıaqty. Qazaqta qonaqkáde degen bar. Olaı bolsa sergitý sátimizde sizderge qoıar tapsyrmamyz bar. Myna úzik - úzik sózderden maqal qurastyrý kerek.
1. Uıada ushqanda (Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń.)
2. Ata... bala...(Ata - báıterek, bala - japyraq.)
3. Er... ez...(Er bil óledi, ez myń óledi.)
4. Óle... bóle...(Óle jegenshe bóle je.)
5. Taıaq... sóz...(Taıaq etten ótedi, sóz súıekten ótedi)
6. Mal... jer...(Mal baqqandiki, jer jyrtqandiki.)
7. Tentektiń... tústen...(Tentektiń aqyly tústen keıin kiredi.)
8... súıindiredi,... kúıindiredi...(Jaqsy sóz súıindiredi, jaman sóz kúıindiredi.)
9. Mysyqqa..., tyshqanǵa...(Mysyqqa oıyn kerek, tyshqanǵa ólim kerek.)
10. Mektep..., bilim,(Mektep - keme, bilim - teńiz.)
2 - júrgizýshi:
Qurmetti oqýshylar, búgingi bizdiń sabaǵymyzdyń maqsaty - zaman ózgerse de ulttyq salt - dástúrimizdiń kónermeıtindigin eske salyp, ulttyq murany qaıta jańǵyrtý. Búgingi tárbıe saǵatymyzda ózderińiz kýá bolǵan dástúrlerdi kókeılerińizge toqyp, sanalaryńyzǵa sińirip alsańyzdar artyq bolmas.
«Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini bar»demekshi, saltyn súıgen árbir jas urpaq bolashaqta halqyn súıetin, eline adal qyzmet etetin, tiliniń, salt - dástúriniń janashyry bolatyndyǵyna senimdimin.
Elimizdiń jarqyn bolashaǵy sizderdiń qoldaryńyzda, qurmetti oqýshylar!
Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdany,
№185 qazaq orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Qaıyrqulov Almat
You Might Also Like
