- 05 naý. 2024 01:45
- 156
Sańyraýqulaqtar álemi
Sabaqtyń taqyryby: «Sańyraýqulaqtar álemi»
Bilim berý salasy: Shyǵarmashylyq
Bilim berý bólimi: Músindeý
Maqsaty:
1) Balalarǵa sańyraýqulaq týraly túsindire otyryp, ermeksazben sańyraýqulaqty músindeýge úıretý.
2) Saýsaq qımyldaryn, sózdik qorlaryn arttyrý.
3) Músindeý sabaǵyna degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý.
Ádisi: Túsindirý. Suraq - jaýap. Oıyn. Madaqtaý.
Kórnekiligi: Ermeksazdar, taqtaıshalar, taqyryptyq jyljymaly papka, sańyraýqulaqtyń maketi.
Tárbıeshiniń is - áreketi
Tańǵy jıyn
- Qaıyrly tań balalar, Búgin kún qandaı keremet, Qane barlyǵymyz bir - birimizge kóterińki kóńil kúı syılaıyq.
Biz qandaımyz qandaımyz,
Shuǵylaly tańdaımyz.
Kúlimdegen kúndeımiz,
Jabyrqaýdy bilmeımiz.
- Jaraısyńdar balalar. Osyndaı keremet kúni ótetin bizdiń búgingi uıymdastyrylǵan oqý is - áreketimizdiń taqyryby: «Sańyraýqulaqtar álemi» dep atalady. Iaǵnı búgin biz sańyraýqulaqtar týraly keńirek maǵlumat alatyn
Sýretpen jumys.
- Balalar, myna sýretke nazar aýdaraıyqshy. Ne kórip otyrsyńdar?
- Kirpi qaıda júredi?
- Ol ne istep júr eken?
- Ol neni kórdi?
- Balalar, bul sańyraýqulaq.
Sańyraýqulaq - ylǵaldy jerde ósetin qalpaq tárizdi qalqany bar, gúldemeıtin ósimdik.
Jańa taqyrypty kórnekilikterdi paıdalana otyryp, túsindiremin.
Sergitý sáti.
Sańyraýqulaq, sańyraýqulaq,
Basynda qalpaǵy bar.
Ormandaǵy jándikterge,
Jaýyn jaýsa pana bolar.
Óner ortalyǵy
Balalardan sańyraýqulaqty sıpattap, bólshekterin ataýdy suraımyn.
Músindeý ádisin túsindiremin. Balalarǵa ózderiniń sańyraýqulaq alańyn jasaýdy usynamyn.
Dıdaktıkalyq oıyn «Tez qurastyr»
Balalarǵa 2 bólikke bólingen sańyraýqulaqty tez ári durys qurastyrýdy usynamyn
Sańyraýqulaqtyń qalpaǵyn jáne sabaǵyn óz ornyna qoıyp, sańyraýqulaqty qurastyrady.
Madaqtaý, tamashalaý.
Kútiletin nátıje:
Jańǵyrtý: Ujymdyq músindeýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Túsinýshi: Sańyraýqulaq týraly túsinik aldy.
Qoldanýy: Sańyraýqulaqty eki bólikke bólip músindeı bilý.
Bilim berý salasy: Shyǵarmashylyq
Bilim berý bólimi: Músindeý
Maqsaty:
1) Balalarǵa sańyraýqulaq týraly túsindire otyryp, ermeksazben sańyraýqulaqty músindeýge úıretý.
2) Saýsaq qımyldaryn, sózdik qorlaryn arttyrý.
3) Músindeý sabaǵyna degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý.
Ádisi: Túsindirý. Suraq - jaýap. Oıyn. Madaqtaý.
Kórnekiligi: Ermeksazdar, taqtaıshalar, taqyryptyq jyljymaly papka, sańyraýqulaqtyń maketi.
Tárbıeshiniń is - áreketi
Tańǵy jıyn
- Qaıyrly tań balalar, Búgin kún qandaı keremet, Qane barlyǵymyz bir - birimizge kóterińki kóńil kúı syılaıyq.
Biz qandaımyz qandaımyz,
Shuǵylaly tańdaımyz.
Kúlimdegen kúndeımiz,
Jabyrqaýdy bilmeımiz.
- Jaraısyńdar balalar. Osyndaı keremet kúni ótetin bizdiń búgingi uıymdastyrylǵan oqý is - áreketimizdiń taqyryby: «Sańyraýqulaqtar álemi» dep atalady. Iaǵnı búgin biz sańyraýqulaqtar týraly keńirek maǵlumat alatyn
Sýretpen jumys.
- Balalar, myna sýretke nazar aýdaraıyqshy. Ne kórip otyrsyńdar?
- Kirpi qaıda júredi?
- Ol ne istep júr eken?
- Ol neni kórdi?
- Balalar, bul sańyraýqulaq.
Sańyraýqulaq - ylǵaldy jerde ósetin qalpaq tárizdi qalqany bar, gúldemeıtin ósimdik.
Jańa taqyrypty kórnekilikterdi paıdalana otyryp, túsindiremin.
Sergitý sáti.
Sańyraýqulaq, sańyraýqulaq,
Basynda qalpaǵy bar.
Ormandaǵy jándikterge,
Jaýyn jaýsa pana bolar.
Óner ortalyǵy
Balalardan sańyraýqulaqty sıpattap, bólshekterin ataýdy suraımyn.
Músindeý ádisin túsindiremin. Balalarǵa ózderiniń sańyraýqulaq alańyn jasaýdy usynamyn.
Dıdaktıkalyq oıyn «Tez qurastyr»
Balalarǵa 2 bólikke bólingen sańyraýqulaqty tez ári durys qurastyrýdy usynamyn
Sańyraýqulaqtyń qalpaǵyn jáne sabaǵyn óz ornyna qoıyp, sańyraýqulaqty qurastyrady.
Madaqtaý, tamashalaý.
Kútiletin nátıje:
Jańǵyrtý: Ujymdyq músindeýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Túsinýshi: Sańyraýqulaq týraly túsinik aldy.
Qoldanýy: Sańyraýqulaqty eki bólikke bólip músindeı bilý.