InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Zat esimniń jiktelýi
Jalpy maqsaty
Jiktik jalǵaýynyń semantıkalyq sıpatyn anyqtaı otyryp, zat esimderdiń barlyǵyna jiktik jalǵaýdyń jalǵanbaıtynyna kóz jetkizý, qosymshalaryn saýatty jalǵap úırený.

Oqý nátıjesi:
Jiktik jalǵaýlarynyń semantıkalyq sıpatyn anyqtaıdy, arnaıy tapsyrmalar nátıjesinde zat esimderge jalǵaýlardy durys jalǵaıdy.

Mindetter: Alǵan bilimin ómirde paıdalaný, ózdiginen sheshim qabyldaı otyryp jumys isteýge, tapsyrmany uqypty oryndaı bilý: óz betinshe izdene bilý.
Modýl: Bilim berýde AKT - ny paıdalaný, « Bilim berýdegi basqarý jáne kóshbasshylyq», «Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý», « Synı turǵydan oılaýǵa úıretý», «Talantty jáne daryndy balalardy oqytý».
Qoldanylatyn ádis – tásilder men strategıalar: Sergitý sáti «Jýnglıde jańbyr»
«Serpilgen saýaldar» strategıasy, «Ala dop ádisi boıynsha» strategıasy, «Álemdi sharlaý ádisi» strategıasy, «. Erkin jazý ádisi» strategıasy,, «Ala qalpaq» ádisi, Refleksıa: Oqýshynyń kózqarasyn anyqtaý maqsatynda keste toltyrý, Ózara baǵalaý kestesin toltyrý.,
Sabaq boıynsha muǵalimniń jazbalary:
İ. Kirispe bólim. 5 mınýt Kóńil kúı ahýaly. «Jýnglıde jańbyr»

Nusqaý; - Bir - birińizdiń sońynan sheńber jasap turyńyzdar. Jýnglıde júrmiz dep elestetińizder. Aýa raıy óte tamasha, kún jarqyrap, ystyq jáne qapyryq bolyp tur. Bir ýaqytta samal jel soqty, (aldyńyzda turǵan adamnyń arqasyna juǵysyp jeńil qımyldar jasańyz).
Jel kóterilip jelkidi ( arqany qattyraq basamyz).
Qatty daýyl soqty (qımyldaryńyz kúsheıip sheńber boıynda júrgiziledi)
Usaq jańbyr sirkiredi (seriktesińizdiń arqasyn saýsaǵyńyzben basasyz)
Kenet nóser jaýyn quıdy (alaqandaryńyzben joǵarydan tómen qımyldar jasańyzdar).
Burshaq jaýdy (arqany qattyraq soǵamyz).
Taǵy da nóser jaýyn jaýdy.
Usaq jańbyr sirkiredi.
Daýyl soqty.
Jel soqty.
Jel basylyp keledi.
İİ. Túrli tústi sharıkter arqyly 3 topqa bólý.
İİİ. Ótken sabaqty qaıtalaý. 7 mınýt. «Ala dop ádisi» boıynsha úı tapsyrmasyn qaıtalaý. Táýeldengen myna sózderdi: ájem, ájesi, ájeń, ájeńiz. septeýdi tekserý(jazbasha jumystaryn)

Muǵalim is - áreketi
IV. Mıǵa shabýyl. 5 mınýt «Serpilgen saýaldar:» strategıasy. Kez kelgen top múshesine saýaldar qoıady.
1. Jalǵaýlardyń túrlerin ata? (kóptik, septik, jiktik)
2. Kóptik jalǵaýdyń qosymshalar qandaı? (- lar,- ler;- dar,- der;- tar,- ter)
3. Jınaqtyq mándegi kóptik jalǵaýly sóz degenimiz qandaı sózder?(bir zattyń tóńiregindegi zattardyń kóptigin Janserikter t. s. s.)
4. Táýeldik jalǵaýdyń neshe túri bar?(Ońasha jáne ortaq táýeldeýler)
5. Ońasha táýeldeý men ortaq táýeldeýdiń aıyrmashylyǵy qandaı? (1. Zattyń ıesi bireý, 2. Zattyń ıesi birnesheý)
6. Septik jalǵaýlar nesheý, qaı septikte qosymsha joq. (Jeteý, Ataý septikte)
7. Baǵytty nusqaıtyn septiktiń túrin ata? (Barys septigi)
8. Mezgil, men mekendik maǵynany bildiretin septik túrin ata? (Jatys septigi)
9. Jaı septeý men táýeldi septeýdiń aıyrmashylyqtaryn ata? (Jaı septeýde – túbir kúıindegi zat esimder, Táýeldi septeýde eń birinshi táýeldenip, sosyn septeledi!
10. Qaı septikterde táýeldi septeýde qosymshalarynda ózgerister bar? (Barysta – a,- e; Tabysta – n, Jatysta - nda,- nde)
11. Nysandy kórsetetin septikti ata? (Tabys septik)
12. Zatty menshikteıtin septiktiń ataýy qandaı? (İlik septigi