InfoHub Logo

№16 kolej MKQK
Sapa menedjmenti júıesi
Oryndaǵan: Tu-43 top stýdenti Jambyl Dınara Qarjaýbaıqyzy
Jetekshisi: Aıtenova Nurgýl Ydyrysqyzy

Selen jer qyrtysynyń 6•10-5%-in, al telýr 6•10-5%-in  quraıdy. Selen men telýr shashyrańqy elementter bolyp tabylady. Olar úshin  ózderiniń tabylǵan jerleri sıpattalmaǵan, olar basqa elementterdiń kenderinde qospa túrinde kezdesedi.
Selen men telýr óte sırek kezdesetin mınıraldar qataryn túzedi. (selenniń 39 mınıraly jáne sonsha telýrdiki belgili). Negizgi mınıraldary qorǵasyn selenıdteri men qorǵasyn telýrıdteri (klaýstalıt RbSe, alatıt RbTe), mystyń mıneraly (klokmanıt SuSe, rıkkardıt Su4 hTe2), vısmýttyń mıneraly (gýanahýalıt  Vi(SeS)3, telýrovısmýt  Vi2Te3), synaptyń mıneraldary (tımannıt NgSe, koloradıt NgTe), kúmistiń mıneraldary (naýmannıt Ag2Se, gessıt  Ag2Te) bolyp tabylady. Telýrdyń selennen aıyrmashylyǵy, tabıǵatta telýrdyń altyn telýrıdi túrinde tabylǵandyǵymen sıpattalady (mysaly, kanaverıt Au2Te). Eki  elementte ózi týylǵan kúıinde óte sırek kezdesedi.

Kenderde selen men telýr óte az mólsherin quraıdy (paıyzdyń myńdyq, eki myńdyq bóligi, ádette selenniń  mólsheri telýr  men salystyrǵanda kóbirek) sýlfıdteri kóbirek kezdesedi. Selen men telýr ızomorfty qospa túrinde ár túrli sýlfıdtterdiń krıstaldyq toryna kiredý. Selen men telýrdyń osy kenderi aıyrylǵan jaǵdaıdy sáıkes konsentrattarǵa aýysady, munda olardyń quramy myńnyń ondyq bóligindegi paıyzyn quraıdy. Konsentrattardy nemese mynadaı ónimderi, elementtik  kúkirt, temir kolchedany, selen men telýr quramynda bar sıaqtylardy óńdeý jolynda, eki elementte ár túrli jartylaı ónimge bólinedi jáne ózderine konsentrlenedi. Selen men telýrdyń birneshe paıyzynan birneshe ondyq paıyzyn quraıtyn jartylaı ónim, osy elementterdi ózara alý úshin qyzmet etedi.

Selen men telýrdyń alynýy

Selen men telýrdy alý ónimniń kompleksti óńdeý satysy  bolyp tabylady. Mysaly, anodty shlamnan altyn men kúmis shyǵaryp alý qajet. Qorǵasyndy óndiris tozańdarynan Sd, Ng, Ti jáne basqa elementterdi shyǵaryp alý qajet. Osynyń bári quramynda selen men telýr  bar  ónimderdi óńdeýmen anyqtalady, budan basqa da faktorlarǵa baılanysty: osy ónimderdegi selen men telýrdyń tabylǵan túri, selen men telýrdyń sandyq qatynasy, sonymen qatar óndiristiń kólemine de baılanysty.

Quramynda selen men telýr bar materıaldardy óńdegende mynadaı ónimder alynýy múmkin jáne siltilerde ońaı erıtin, ádette SeO2  jáne TeO2. Selen men telýrdy aıyrý men elementtik túrinde bólý úlken qıyndyq týǵyzbaıdy. Bir jaǵdaıda ǵana selendi telýrdan aıyrady, SeO2-ni sýda eritý arqyly jáne qaldyqty qyshqylmen óńdeıdi, sonda eritindige TeO2 kóshedi. Eki eritindide sákesinshe qyshqyldandyrady (NSl)  jáne selen men telýr elementtik kúıine deıin kúkirtti gazben totyqsyzdandyrady.

Basqa jaǵdaılarda, ónimdi qyshqylmen óńdeıdi (nemese siltimen), eritindige SeO2 jáne TeO2 ótedi. Elementterdi bólý SO2-men  totyqsyzdandyrý arqyly ótedi: kúshti  tuz qyshqyldy ortada selen bólinedi (telýr kúshti qyshqyldyq ortada totyqsyzdanbaıdy),  ar eritindini sáıkesinshe suıyltqannan keıin – telýr bólinedi. Biraq kópshilik ónimder, sonyń ishinde anodty shlamdar, kúkirtqyshqyldy jáne qaǵazdy-selúloza shlamdarynyń óndirisi, qorǵasyndy tozańdardyń quramynda selen men telýr qıyn erıtin túrde  - selen men telýr elementtik túrinde, aýyr metaldardyń selenıdteri men telýrıdteri túrinde bolady. Selen men telýr osy ónimderden bólý daıyndyǵy kóp jaǵdaılarda SeO2  men TeO2 alynýyna nemese osy eki elementtiń ottektiqyshdarynyń erıtin tuzdary alynady.
Qazirgi ýaqytta osyndaı daıyndyń úsh negizgi pırometalýrgıalyq jolmen ótkiziledi: totyqtyrǵyshtyq kúıdirý  jolymen, súlfattyq kúıdirý jáne pisken kalsonırlengen sodamen kúıdirý. Osy ádisterdi tek qana selen men telýr alý úshin emes, óńdeletin materıaldardan basqa  baǵaly komponentterdi shyǵaryp alý úshin qoldanylady. Mysaly, osy ádisterdi anodty shalmdarǵa qoldaný arqyly asyl metaldardyń shlamynyń quramyndaǵy mysty shyǵaryp alý qajet (myssyzdandyrý). Kúıdirý nátıjesinde mys totyǵady jáne shalmdardan siltilenýi múmkin, al asyl metaldar erimeıtin qaldyqta qalady.

Ádebıetter tizimi:
1. Fersman A.E. Redkıe metaly. 1932, № 4-5.
2. Sajın N.P., Meerson G.A. Redkıe elementy v novoı tehnıke // Hım. naýka ı prom., 1956. T.İ, № 5.
3. Meerson G.A. ı Zelıkman A.N. Metalýrgıa redkıh metalov. Metıallýrgızdat, 1954.
4. Zelıkman A.N., Samsonov G.V., Kreın O.E. Metalýrgıa redkıh metalov. Metalýrgızdat, 1954.
5. Tronov V.G. Kklad rýsskıh ýchenyh v hımıý redkıh elementov. Izd. Znanıe, 1952.
6. Vınogradov A.P. Geohımıa redkıh ı rasseıannyh hımıcheskıh elementov v pochvah. Izd. AN SSSR, 1950.

---